Haridus
-
Mida suudab noor, kes ei õpi ega tööta?
Eestis on 34 000 noort, kes ei õpi ega tööta. Kuidas seda suurt probleemi lahendatakse?
Möödunud aasta lõpul jõudis meediasse Eurostati info, et Eestis on 34 000 16–24-aastast noort, kes ei õpi ega tööta. See on nukker number, sest isegi paar tuhat noort töötut oleks liig. Seda eriti ajal, mil meie tööturul napib töökäsi ja ettevõtjad nõuavad tööjõu värbamist välismaalt,…
6 minutit3 kommentaari -
Kui õige hakkaks üksteist aitama?
Õpilasfirmad võiksid oma noorematele koolikaaslastele laialdast õpiabi anda.
Paljud gümnaasiuminoored tahaksid õppimise kõrvalt ka mingit tööd teha ja natuke raha teenida, kuid võimalusi selleks napib. Üks võimalus midagi teha on õpilasfirmad, kus noored on tooteid ja teenuseid välja nuputanud ja neid müüki paisanud. Aga alati on õnneasi, kas ostjaid ikka leidub.
Kuid miks ei peeta oma kaasõpilaste õpetamist tõsiseks tööks, mille tarbeks…
6 minutit -
Sotsiaalteadusliku haridusteooria areng
Eesti haridusteaduste evalvatsioon (ETAG 2013), võttes kokku teadlaste saavutused aastatel 2007–2011, viitas ka puudustele: vähe on sügavama sotsiaalteadusliku alusega ja sotsiaalkriitilise suunaga uurimusi, neidki väheseid ei ole üldistatud ega levitatud. Ka TA president Tarmo Soomere on hinnanud pedagoogikateadusi väga kriitiliselt. Kõigi laiema tausta ja sügavama sisuga tööde üldistamine nõuaks suurt tööd. Olen üldistanud uurimusi õpetajate, õpetajate arengu, identiteedi kontseptsiooni,…
8 minutit -
Välismaalt
Mis on „regulaarselt”?
Wighti saarel määrati lapsevanemale trahv, kui ta viis oma tütre õppeveerandi keskel puhkusereisile Floridasse. Isal õnnestus trahv edukalt vaidlustada. Nüüd määrati talle järgmine trahv, sest ta viis sama tütre veerandi keskel reisile Lapimaale.
Trahvi määramise aluseks on nõue, et laps peab koolis käima regulaarselt. Isa vaidleb vastu, et regulaarselt ei tähenda iga päev. Lapsevanem kaevati kohtusse, mis peab otsustama seaduses kasutatud sõna „regulaarne”…
3 minutit -
Tartu lapsevanemail on üha tihemini asja kooli
Tartu neljas kogukonnakoolis – Mart Reiniku, Kesklinna, Karlova ja Forseliuse koolis – on tegevust alustanud vanematekogud, kelle roll on aidata kaasa kooli ja kodu infovahetusele ning olla juhtkonnale ja hoolekogule toeks koolielu edendamisel. Seoses vanematekogu loomisega on mul tihti asja kooli ja see on väga tore. Tunnen, et see pole ainult mu tütre, vaid ka meie kool, räägib…
5 minutit -
Birma hariduse uus algus
Nang Nang, 15-aastane šanitüdruk (šani on vähemusrahvus Birmas – toim) Kirde-Birmast, naeratab häbelikult kaamerasse ja räägib oma tulevikuplaanidest: „Käin koolis 10. klassis ja tulevikus tahaksin arstiks saada.” Tema paar aastat nooremal õel Seoi Kyil on tavapärasem tulevikusoov. Tema tahab saada õpetajaks. „Sest õpetaja amet on väga tähtis,” põhjendab ta.
Tüdrukutel on vedanud, et nad on jõudnud oma õpingutes niigi kaugele. Maal elavate…
4 minutit -
Kutse ülikoolist – lisaväärtus erialavalikul
21. jaanuaril kaitsti esimest korda magistritööd, mille tulemusena said eripedagoogika ja logopeedia õppekava lõpetajad 7. taseme kutse. Selle sündmuse puhul vastasid nooremate üliõpilaste küsimustele lõpetajad Evelin Sikut (eripedagoog), Kaie Nõmmik ja Helen Kukk (logopeedid).
Miks valisite just selle eriala?
Kaie: Alustasin õpinguid ajaloo erialal, aga sain aru, et ajalugu ei ole see, millega tahan tegelda ülejäänud elu. Tegin vabatahtlikku…
8 minutit -
Kas me räägime õigete sõnadega?
Erialakeele õpetamine kutsekoolis on pähkel, mida on vaja visalt edasi pureda.
Kui keevitaja ütleb „see kaugus on 1 samm”, ütleb ta tegelikult, et see kaugus on 1 keevituskaare edasiliikumise takt. Kõigi keevitajate jaoks üheselt mõistetav termin – samm. Väga lihtne. Üks vene emakeelega õpetaja lähenes keelekasutusele aga loominguliselt ja kasutas sõna „samm” asemel sõna „jalg”. Ta rääkis pikka aega ja eri…
6 minutit -
Tubli õpilane, tule ülikooli õpetajaks õppima!
Tõeliselt kurb on OECD aruandest lugeda, et õpetajaks õppimisest on huvitatud vaid üks protsent 15-aastastest eestlastest.
Muud statistilised näitajad pole paremad. Haridusministeeriumi 2015. aasta aruande järgi on meie õpetajate hulgas alla 30-aastaseid vaid kümme protsenti. Õpetajakoolituse ja kasvatusteaduste õppesuunda astub praegu ligi kaks korda vähem noori kui viis aastat tagasi, kusjuures pärast lõpetamist ei asu nendestki ligi 40%…
5 minutit -
Kas lasteaiaõpetaja palk tõuseb?
Kooliõpetajate miinimumpalk üle Eesti on sellest aastast 958 eurot, lasteaiaõpetajate palkade erinevus piirkonniti seevastu kasvab. Eelmisel aastal tegid lasteaednikud riigikogule ettepaneku kehtestada lasteaiaõpetajatele põhikooli- ja gümnaasiumiõpetajatega võrdne riiklik töötasu alammäär. Pöördumisele saadetud vastuses tõdes riigikogu kultuurikomisjoni esimees Laine Randjärv küll vajadust täpsustada haridusülesannete jaotust, aga nentis samas, et alushariduse andmine on kohaliku omavalitsuse ülesanne. Kas ja kui suurt palgatõusu omavalitsused…
9 minutit -
Nutikad ja lõbusad ahviaasta soengud
28. jaanuaril tegid Tartu kutsehariduskeskuse noored juuksurid soenguid saabuvaks ahviaastaks. Poolteise tunniga pidi valmima nutika, lõbusa ja kiire ahvi soeng.
„Ahviaasta võiks olla julge, mitmekesine, ootamatu, seepärast tegin kõikide stiilide segu,” ütles üks võistlejatest Arles Karv. Juuksurite kutseõpetaja Gerli Sepping oli sama meelt. „Ahv on lustakas, vaba ja mänguline loom, ta pole raamides,” ütles ta. Nii olid oodatud just fantaasiarikkad…
1 minut -
Mida teha kutsekoolides, et lõpetajad oleksid sama edukad nagu Jamie Oliver?
Möödunud sügisel toimunud õppevisiidil tutvusid Eesti, Sloveenia ja Poola kutsehariduse asjatundjad Ühendkuningriigi kutseharidusega.
Uuriti, mida ja kuidas parimates koolides tehakse, et kutseharidus seal nii populaarne on. Kuidas saavutatakse õppe tulemuslikkus ja asjaosaliste rahulolu?
Külastati nelja riiklikult väljapaistvaks tunnistatud õppeasutust – Gloucestershire’i, Oxfordi, Swindoni ja Westminster Kingsway kolledžit. Kõigis neis on eeskujulikud kvaliteedi tagamise süsteemid ja…
5 minutit -
eLasteaed.ee – kellele ja milleks?
Tänapäevases e-riigis on loomulik, et lasteaiaõpetajad saavad kõik dokumendid ja sissekanded säilitada ja täita paberivabalt. eLasteaed.ee on mõeldud eelkõige õpetajatele ja lasteaia juhtkonnale, aga loomulikult ka lastevanematele ning kohalikule omavalitsusele.
Õpetajad saavad täita e-lasteaias vajalikud dokumendid ning neid hiljem lihtsalt leida ja vaadata. Lapsevanemal on e-lasteaeda kasutades alati ülevaade lasteaias toimuvast ja võimalus õpetajaga kontakteeruda. Kohalikul omavalitsusel ja raamatupidajatel on…
4 minutit -
Kutsekool aitab kogu maakonda edasi vedada
Võrumaa kutsehariduskeskuse uus kompetentsikeskus Tsenter toetab oma maakonna ja kogu Eesti puidu- ja mööblitootmise arengut.
Möödunud aasta lõpul valmis saanud kompetentsikeskus Tsenter jätab väljastpoolt tagasihoidliku mulje nagu mõisaaegsed kivihooned ikka. Seevastu seest näeb ta välja nagu Soome või Rootsi kõige nooblim koolihoone. Et tegemist on kunagise laudaga, meenutavad vaid Richard Sagritsa kolhoositeemalised õlimaalid fuajee seintel, puhtaks lihvitud vanad puituksed,…
5 minutit -
Ilmatsalu kool kannab väärtuskasvatuse kooli tiitlit
Ilmatsalu kooli direktor Anu Köidam ei suutnud oma kõrvu uskuda, kui väärtuskasvatuse konverentsil paluti rändkarika vastu võtmiseks lavale just tema. Ilmatsalu koolile anti üle tiitel „Väärtuskasvatuse kool 2015”. See tiitel anti õpilaste individuaalsuse mitmekülgse toetamise, õpilasekeskse koolikultuuri arendamise ja väärtuspõhise juhtimise eest, ütleb Tartu ülikooli eetikakeskuse projektijuht Nele Punnar. Muuseas, väärtuskasvatuse konverentsil Tartus kandis oma kooli…
8 minutit -
KADRIORU SAKSA GÜMNAASIUM 55 – SÜNNIPÄEVAKS TULBIMERI
Meie kool on vanim saksa keele õppesuunaga kool Eestis
Kadrioru saksa gümnaasium on 1960. aastal avatud saksakeelse süvaõppega kool. Oleme seega kõige pikaajalisem saksa keele õppesuunaga kool Eestis. Süvaõppega alustati meil 1962/1963. õppeaastal esialgu kahes algklassis. Praeguseks on kool arenenud kõige olulisemaks saksa keele ja kultuuriga süvitsi tegelevaks ning suurimaiks saksa keelt A-keelena õpetavaks kooliks Eestis.
Käesoleval õppeaastal…
4 minutit -
Igal tööl on oma lõhn
Eelmised kaks nädalat olid Pärnu Mai lasteaia 4. rühmas avastusrohked. Suunatud uurimisõppes meelte teemat läbides on lapsed jõudnud tutvuda juba nägemis-, kuulmis- ja kompimismeelega. Nüüd võeti käsile haistmismeel.
Lapsed tegid tutvust mitme vana, kuid tänapäevalgi elujõulise ametiga: lambakasvataja, sepp ja kalur. Selgus, et igal tööl on ka oma lõhn.
Miks lambaid kasvatatakse? Miks lambavill tundub katsudes rasvane ja lõhnab imelikult? Kuidas ja miks…
2 minutit -
Aineliidud ja ühendused
Täna kell 10 algab Tallinnas okupatsioonide muuseumis ajaloo- ja ühiskonnaõpetajate konverents „Kas ajaloost on võimalik õppida?”. Konverentsi korraldavad Eesti NATO ühing koostöös okupatsioonide muuseumiga, sihtasutusega Unitas ja Tartu ülikooli eetikakeskusega, konverentsi toetab haridus- ja teadusministeerium.
Täna kell 11 algab Tartus teaduskeskuse Ahhaa lektooriumis liikumisfoorum „Mis on hea lapsele, mis sportlikule tulemusele?”. Laste- ja noortespordile pühendatud liikumisfoorumit korraldavad Tartu ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia…
2 minutit -
Kadrioru saksa gümnaasium muutuste tuules
Tänased õpilased ootavad, et kool tuleks neile rohkem vastu.
Kadrioru saksa gümnaasiumi koolipere on jõudnud arusaamisele, et tänapäeva õpilased on haridust omandades varasematest erinevate ootuste ja vajadustega ja tänane Eesti kool peab suutma neile vastu tulla. Muutunud õpikäsitus ei ole viirus, mida karta. Teistmoodi tegemine ja mõtlemine tuleb omaks võtta ja seda ühtse perena aineüleselt juurutada. Ja muutunud õpikäsitust…
7 minutit -
Logopeed on lasteaias väga vajalik spetsialist
Tihti kiputakse logopeedi tööd samastama r-ja s-hääliku paikaseadmisega, samas on logopeedia valdkond väga lai, kinnitab Tallinna Laagna lasteaia-põhikooli tasandusrühma logopeed Ülle Lillipuu. Alates Tartu ülikooli lõpetamisest 1991. aastal ongi ta olnud ametis mitmes lasteaias ning vahepeal viis aastat Tallinna lastehaiglas. Eesti logopeedide ühing valis Ülle Lillipuu 2015. aasta lasteaialogopeediks.
Milliste kõneprobleemidega lapsed käivad tasandusrühmas?
Tasandusrühma suunatakse laps nõustamiskomisjoni otsusega…
8 minutit -
Individualistid on sotsiaalselt aktiivsemad, kui võiks arvata
Individualistid on varem arvatust sotsiaalselt aktiivsemad ja suurema sotsiaalse kapitaliga, sedastab TÜ sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika doktorant Mai Beilmann.
Juba 19. sajandil kardeti, et aina leviv individualism viib inimestevaheliste suhete nõrgenemiseni ja vähendab ühiskonna sidusust, kuid tegelikult see nii ei ole. Mai Beilmanni sõnul võibki olla keeruline mõista, kuidas individualistlikumad inimesed saavad sotsiaalsemad olla, sest palju oleneb…
4 minutit -
Projekt „Uuringulaegas” annab loodusainete tunnile uue näo
Tartu ülikooli haridusteadlaste projekt „Uuringulaegas” toob uurimisõppe kaudu loodusteadusliku lähenemise koolitundidesse, aidates tõsta noorte huvi LTT-valdkonna vastu. 2016. aasta märtsist on koolidel võimalik „Uuringulaeka” projektiga liituda.
Uuringud näitavad, et noored on kaotanud huvi loodus-, täppisteaduste ning tehnoloogia (LTT) valdkonna vastu ega lähe ülikooli õppima vastavaid erialasid. Uuringute kohaselt peaks nende ainete õpetamine õpilasi senisest enam kaasama,…
3 minutit -
Nuhvliga loodusvaatlusele
Loodusvaatluste nutirakendus ja andmebaas on toeks nii õpetajale kui ka õppurile loodusõppes ja ka uurimistöös. Loodusega seotud nutirakenduste hulgast leiame nüüd ka loodusvaatluste rakenduse, mis on loodusvaatluste andmebaasi (http://lva.eelis.ee) lihtsustatud versioon nutiseadmete jaoks. Rakendus võimaldab info loodusvaatluse kohta kirja panna juba vaatluspaigas. Kui nutiseadet pole, saab endiselt kasutada ka veebiversiooni. Selleks tuleb teha väljas vaatluste kohta märkmeid ja hiljem need arvuti…
4 minutit -
Individualiseerida või diferentseerida?
Inge Unt tegi õigesti, uurides individualiseerimist, mitte diferentseerimist. Eelmise aasta lõpul möödus 40 aastat Inge Undi doktoriväitekirja „Õppeülesannete individualiseerimine ja selle efektiivsus” kaitsmisest Vilniuse ülikoolis. Sel puhul korraldati Tartus Eesti akadeemilise pedagoogika seltsi ettekandekoosolek, kus kolleegid ja doktorandid rääkisid Inge teaduslikust ja ka inimlikust palgest. Samuti sellest, milline on individualiseerimise tähtsus täna – PISA tugevaimate tulemuste vähesuse võtmes. Inge Undi doktoritööst…
6 minutit
