Haridus
-
Valutu sulandumise võtmeisik on klassijuhataja
Tartu Aleksandr Puškini kooli tuleb igal aastal endistest liiduvabariikidest pärit lapsi. Et koolis õpitakse 40% aineid eesti keeles, asuvad ka uussisserändajad keelt hooga õppima.
Õppealajuhataja Tatjana Kodase sõnul on viimastel aastatel hakanud võõrsilt lapsi senisest intensiivsemalt tulema. 26-st viimase viie aasta jooksul saabunust on sel aastal tulnud üheksa. Kõige rohkem lapsi on Venemaalt, eriti Pihkvast ja Petserist ning Ukrainast….
4 minutit -
Spetsialist: õpilase keelebarjäär kaob ühe-kahe aastaga
Innove keelekümbluskeskuse peaspetsialist Ave Härsing käis Eesti koolijuhtidega oktoobris Berliinis tutvumas sealse pagulaslaste õpetamise kogemusega.
Ave Härsing, mida on Eesti koolidel Berliini koolide kogemusest pagulaslaste integreerimisel ja õpetamisel õppida?
Saksamaa on „vana” immigratsiooniriik. Mind huvitas, kuidas lahendatakse järsult ja mitmekordselt suurenenud vajadus õppekohtade, õpetajate ja teadmiste järele just nüüd, Euroopa Liidu rändekriisi haripunktis.
Tore oli tõdeda, et meiega kohtunud…
4 minutit1 kommentaar -
Kiltsi põhikoolis õpivad ka pagulaskeskuse lapsed
Lääne-Virumaal Kiltsi põhikoolis õpivad Vao pagulaskeskuses elavate varjupaigataotlejate lapsed. 1. septembril kooli tulnud pagulaslapsed saavad juba eesti keelest suhtlustasandil aru.
Kiltsi põhikooli direktor Merje Leemets, kui palju varjupaigataotlejate lapsi teie koolis õpib? Mis riikidest nad pärit on?
Praegu õpib meil seitse uussisserändajat. Õpilaste lisandumise kohta teave puudub, sest varjupaigataotlejad saabuvad ootamatult ja kas tulevad üksikisikud või lastega pered, seda…
2 minutit -
(Sõja)põgenike lapsed koolis
Meie kool on sellest sügisest nelja lapse võrra rikkam. Süüria pere lapsed (10-, 11-, 14- ja 15-aastane) räägivad ainult araabia keelt.
Pagulaspere laste koolitulekuga õpetajate koormus küll tõuseb, aga on ka palju positiivset, ütles enne kooliaasta algust haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Mart Laidmets. Kool saab arendava kogemuse, sest maailma rikkus tuleb klassi kätte. Nii on ka läinud.
Kui kooli satuvad lapsed, kes…
4 minutit -
Toots ja Kiir kujundava hindamise luubi all
Tallinnas toimus kujundavat hindamist kasutavate klassiõpetajate koostööseminar.
Seminari korraldas MTÜ Loovharidus, mille aktiivne eestvedaja on TLÜ õppejõud Eda Heinla. Sisuliselt oli tegemist koolitusega, eriti neile, kes pole ise veel kujundavat hindamist kasutanud. Järgmine sama teema koostööseminar toimub 22. aprillil ja huvilised saavad Eda Heinlale (edah@tlu.ee) pakkuda sinna oma ettekandeid ja teatada soovist teha töötuba.
Kas tunneme Lutsu tegelasi?
Üks huvitavamaid ettevõtmisi…
4 minutit -
110 aastat rahvuslikku lasteaeda ja alushariduse uued väljakutsed
Tallinna ülikoolis toimus 20. novembril Eesti alushariduse ühenduse korraldatud konverents, millega tähistati Eesti lasteaia 110. aastapäeva ning kõneldi alushariduse uutest väljakutsetest. Konverentsi korraldamist toetas hasartmängumaksu nõukogu.
Oma tervituskõnes rõhutas haridus- ja teadusministeeriumi peaekspert Tiina Peterson meie alushariduse pika ja väärika ajaloo väärtuslikkust ning traditsioonide hoidmise olulisust. Eesti alusharidus on osa Euroopa alusharidusest, meie alushariduse näitajad…
7 minutit -
4000 tasuta õppematerjali
Septembris avatud www.opiveeb.ee on Eesti kõige kiiremini kasvav tasuta materjalide kogu. Õpetajad jagavad Õpiveebis materjale oma õpilastega ja need võib avaldada ka kõigile kasutamiseks. Kolme kuuga on kogunenud pea 4000 materjali ja iga päev tuleb juurde.
Õpiveeb on kasvanud välja MTÜ-st Silmaring. Alguses tegime õppevideoid ja veebipõhiseid eksamikursusi. Neidki teeme endiselt. Viimased kaks aastat oleme töötanud välja veebipõhist õpikeskkonda, mis lihtsustaks õpetaja…
2 minutit -
Erikoolid kasvavad koolkodudeks
Erivajadustega laste koolide tegutsemise poolsajandi juubeliks valmisid Kaagveres ja Tapal õppekompleksid, mis maist saati kannavad ühist nime Maarjamaa hariduskolleegium. 7. detsembril oli mõlemas keskuses avatseremoonia. Uueneb ka koolide sisu, karistuspoliitika asemel suunatakse lapsed osalema sekkumis- ja rehabilitatsiooniprogrammides.
Kaagveres asuvas Emajõe õppekeskuses on valminud lausa linnak. Noored hakkavad elama kaheksakesi rühmamajades. Uues koolimajas on nüüdisaegsed tingimused õppimiseks, loovtegevuseks ja rehabilitatsiooniks. Peremajas nõustatakse peresid…
2 minutit -
Kas õpingute katkestamine on (tunnetatud) paratamatus?
Kõrghariduse teemadel on viimasel ajal palju tähelepanu pälvinud nn Gunnar Oki raport, mis osutab kohati küll tähelepanu mitmele kitsaskohale, kuid samas on diskussioonist täiesti kõrvale jäänud üks märkimisväärne probleem Eesti kõrghariduses. Selleks on tudengite õpingute katkestamine ja nende väljalangus.
Väliseksperdid, kes hindavad Eesti kõrghariduse kvaliteeti võrdluses rahvusvahelise tasemega, on oma aruannetes hämmastusega täheldanud, et enamik kõrgkoole ja…
6 minutit -
Mida üks ei või, seda üheksa võivad
Seda eriti siis, kui lahendamist vajav probleem on valdkonnaülene, nagu tõdeti Eesti teadusagentuuri samanimelisel koostöökonverentsil novembris, teemaks teaduse, tehnoloogia ja inseneeria valdkonna populariseerimine.
ETAg-i juhatuse esimees Andres Koppel esitas Eesti vajaduste ja praeguse olukorra analüüsi. Mait Raaval (Pro Konsultatsioonid) oli põhjust sedastada, et rõõmustavat pole meil palju: tootlikkuse kasvutempo on pidurdunud – oleme liidritest kaks korda maha jäänud, sama lugu…
2 minutit -
Jürgen Ligi: tahame tõsta õpetajate palku vähemalt 6,4%
Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi sõnul on ministeeriumi eesmärk tõsta järgmisel aastal munitsipaal-, era- ja riigikoolide õpetajate palka keskmiselt vähemalt 6,4 protsenti.
Ministri sõnul annavad valitsuse seaduseelnõud võimaluse tõsta 2016. aastal nii õpetajate keskmist kui ka miinimumpalka.
„Praeguste võimaluste juures arvestame õpetajate järgmise aasta miinimumpalga tõusuga 900 eurolt 958 euroni ning keskmine töötasu kasvab vähemalt 1150 euroni, kuid…
2 minutit -
Nutikas kool muudab nii õppimist kui ka hindeid
Kui minevikus oli õpetamine üksildane töö, mille puhul õpetaja istus oma õpilastega suletud ukse taga, siis tulevikus muutub üha tähtsamaks koostöö teiste õpetajatega.
Tartu ülikooli külalisprofessor Robert-Jan Simons (pildil) on töötanud kogu elu Hollandi ülikoolides. Õppinud psühholoogiat, spetsialiseerus ta arengu- ja pedagoogilisele psühholoogiale. Ta on juhtinud ja juhib projekte, mis uurivad nutikate tehnoloogiate kasutamist hariduses, lisaks tegeleb õppimis- ja…
6 minutit -
Wiedemanni fond 10
Eraalgatuslik Wiedemanni fond toetab nii eesti keele õpilasuurimusi kui ka ülikooliõpinguid, sh magistri- ja doktoriõpet.
Eesti rahvuskultuuri fond on oma tänuväärset tööd teinud 1991. aastast saadik. Viimased kümme aastat on ERKF-i 199 allfondi hulka kuulunud ka Wiedemanni fond: 4. detsembril 2005 kirjutasid Eri Klas ERKF-i nõukogu esimehena ja Tiiu Erelt kõigi tollal elus olnud Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna laureaatide nimel alla Wiedemanni fondi…
9 minutit -
Hendrik Relve: Soomlased on andnud mulle justkui uued silmad
Hendrik Relve sai Soome bioloogia- ja geograafiaõpetajatelt kuldse teenetemärgi.
Olen 25 aastat Soome bioloogia- ja geograafiaõpetajatele Eestis loodusmatku korraldanud, koos nendega Eesti risti ja põiki läbi käinud ja tänu sellele hakanud meie loodust ja pärandkultuuri nagu nende silmade läbi nägema, märgib looduse- ja kirjamees Hendrik Relve.
15. novembril pälvis ta oma 25 aastat kestnud töö eest väärilise…
6 minutit -
Miks napib kutsekoolides õpilasfirmasid?
Õpilaste suur koormus, vähesed erialaoskused, täiusetaotlus, napp selgitustöö – need on peamised takistused õpilasfirmade loomsel kutsekoolides.
Kui käia Eesti õpilasfirmade laatadel, siis torkab teravalt silma, et oma kaupu ja teenuseid pakub 50–60 üldhariduskooli õpilasfirmat, kuid ainult paar kutsekooli oma. Ometi on just kutsekooliõpilastel palju rohkem võimalusi õpilasfirmat asutada ja käigus hoida, sest oma kooli seadmed, töökojad, köögid ja muu on…
6 minutit -
Kas lapsele koolis meeldib, sõltub õpetajast
Koolil poleks vigagi, kui seal ainult õpetajaid ei oleks …
Umbes selline oli mõnegi õpilase vastus ankeedile, mis 2014. aastal koolimeeldivuse teemal 7.–9. klassi õpilaste hulgas läbi viidi. Ankeediga uuriti, kuidas mõjutab õpilase suhtumist kooli tema õppeedukus, suhted kaaslaste, õpetajatega. Lisaks uuriti, kuidas mõjutavad õpilase suhtumist kooli tema positiivsed ja negatiivsed kogemused koolis. Huvituti, kas eesti ja vene õpilaste…
6 minutit -
Iga õpetaja on erivajadusega
Sellise tõdemuseni jõuti 2. detsembril Tallinnas peetud konverentsil „Kaasav haridus – kõikide laste huvides!”. Kui seni on toonitatud, et iga õpilane on mingi erivajadusega, siis Leedu esineja Austėja Landsbergienė väitis, et seda on ka iga õpetaja. Näiteks üht on vaja aidata lapsevanematega kontakti saavutamisel, teist õpilastega heade suhete loomisel, kolmandat peab toetama kolleegidega läbisaamises jne. Loomulikult on ka iga laps erivajadusega….
3 minutit -
Loome, mängime ja õpime eesti keeles
Mängud sobivad hästi nii teise keele omandamiseks kui ka emakeele rikastamiseks. Samal ajal arendavad need mõtlemist, mälu ja peenmotoorikat.
Mäng on teadupoolest iga lapse lemmiktegevus. Igasuguse mängu käigus saab laps teadmisi ümbritsevast maailmast, omandab sotsiaalseid oskusi, rikastab ja laiendab oma sõnavara, arendab mälu, loogilist ja ruumilist mõtlemist ning peenmotoorikat. Meie, täiskasvanud, näeme mänge just sellest küljest.
Laste jaoks on mäng aga…
5 minutit -
Kahe TTG soolaleivapidu
Kolm kuud pärast õppeaasta algust pidasid viimaks soolaleivapidu ühe katuse all asuvad Tartu Tamme gümnaasium (TTG) ja Tartu täiskasvanute gümnaasium (TTG).
Kutsutud olid maja sünniga seotud inimesed ja ka teiste koolide direktorid. Tamme gümnaasiumi direktor Ain Tõnisson andis üle tänukirjad ja võttis vastu kolleegide õnnitlusi. Ehituse hilinemisest tekkinud muredeaeg on läbi.
„Mõned hästi väiksed asjad on veel jäänud, mis koolitööd kuidagi ei häiri,” sõnas…
2 minutit -
Vene koolide õpetajad õpikutest ja õpetamisest
Puhast venekeelset kooli Eestis enam polegi. Üha enam muukeelseid lapsi õpib eestikeelses koolis või keelekümblusklassis. Enamikus vene õppekeelega koolides hakatakse mõnd ainet eesti keeles õpetama juba põhikoolis või isegi algklassides, et kohustuslikule 60% eestikeelsele õppele üleminek gümnaasiumis oleks õpilaste jaoks sujuvam ja lihtsam.
Kui alg- ja põhikooliastmes on õppekavale vastavad venekeelsed õpikud ja töövihikud olemas, mõnes õppeaines ja…
8 minutit -
Muukeelsed lapsed eesti koolis
Kallavere keskkool on eesti õppekeelega kool, kus õpib 191 õpilast, kellest rohkem kui pooled, 51%, on muukeelsetest või segaperedest. Kuidas õppetöö sellistes tingimustes käib ning mida tähendab see õpetajate ja õpilaste jaoks? Oma kogemustest rääkisid klassiõpetaja Annika Valge, põhikooli ja gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Lea Seeman, põhikooli matemaatikaõpetaja Maarika Kivi, õppealajuhataja Raina Vilkes ja direktori kt Veigo Juuse.
Miks…
8 minutit -
Topeltkeelekümblus – kolmkeelsuse võti!
Paljudes Eesti venekeelsetes koolides pakutakse õpilastele keelekümblust, mille käigus õpitakse osa aineid eesti ning osa vene keeles. On aga ka riike, kus pakutakse õpilastele topeltkeelekümblust.
Topeltkeelekümbluse programmides õpitakse osa aineid esimeses ehk emakeeles, osa teises ning ülejäänud kolmandas keeles, aidates seeläbi õpilastel omandada kolm keelt kõrgel tasemel. Üldiselt võib öelda, et topeltkeelekümblus ei too kaasa võrdväärset, emakeelega sarnast taset…
6 minutit -
Mitmekultuuriline Eesti kool
Viimastel kuudel on seoses Euroopas toimuvate sündmustega hakatud ka Eestis rohkem rääkima eri emakeele ja kultuuritaustaga inimestest. Nende sulandumisest ühiskonda ja ka sellest, kuidas on võimalik õpetada eri rahvusest ja keeletaustaga lapsi ühes klassiruumis.
On-on … ütlen kohe algatuseks, et see küsimus oleks paigas.
Eestis õpib sellel õppeaastal eesti õppekeelega põhikoolides ligi kuus tuhat eesti keelest erineva emakeelega õpilast, neist enamik on vene…
5 minutit -
Miks on Sakala eragümnaasium nii edukas?
Tulemused paranevad siis, kui õpilasel on peale riigieksami ka väiksemaid ja lähemaid eesmärke.
Möödunud aasta riigieksamite põhjal jõudis Tallinna Sakala eragümnaasium pingeridades väga kõrgetele kohtadele. Inglise keele eksamil saadi keskmiseks punktisummaks 81 ja oldi sellega Eesti koolide pingereas inglise kolledži järel teisel kohal. Eesti keeles kui võõrkeeles saadi 86 punkti ja oldi viiendal kohal. Laias matemaatikas oli Sakala abiturientide punktisumma…
6 minutit
