$menuu_nimi: Telli_menuu
$submenu_hover: 
$submenu_direction: vertical

$menuu_nimi: Ulemine_menuu
$submenu_hover: 1
$submenu_direction: vertical

Haridus

  • ,

    20. sajandi suurim teadlane oleks praegu EHL-i liige

    Intellektuaalse töö tegijatel on tähtis ühineda, et kaitsta oma majanduslikku olukorda ja kindlustada oma mõju poliitikas – nii põhjendas Albert Einstein (õpetajate ametiühingu Princetoni ülikooli haru asutajaliige) seda, miks ta 1938. aastal ametiühingusse astus. Kas sina juba oled Eesti haridustöötajate liidu liige?

    Õpetajate päeva galal oli meie liit haridusministeeriumi partner. Paraku kuulub EHL-i vaid väike osa haridustöötajatest. Niisiis…

    Viljandimaa haridustöötajate liidu juhatus
    1 minut

  • Õpipoisiõppest kutsekoolis

    Kõige paremini sobib õpipoisiõpe juba tööl käivatele noortele ja täiskasvanutele.

    Laias laastus tähendab õpipoisiõpe praktiliste oskuste täiendamist töökohas ja teoreetiliste teadmiste omandamist kutsekoolis. Tavapäraselt kulub töökohas praktiseerimisele 2/3 ja kooliõppele 1/3 koolitusajast. Eesti ettevõtete (ka koolide) võimalused ja vajadused on erinevad ja kõigile ei pruugi see õppevorm sobida. Kui Lääne-Euroopas on töökohapõhise õppevormiga hõivatud juba 85% kutseõppuritest, siis Eestis vaid 2% ehk…

    Ülo Tikk
    6 minutit

  • Kuidas ma entusiasmist pakatasin

    Sügis on käes ja ma olen täitnud aasta tagasi antud lubaduse – meie ettevõte on lapsehoiukohti juurde loonud. Paraku oleme laienemist ise finantseerinud, kuigi Euroopa sotsiaalfondist (ESF) rahastatava meetme augustis lõppenud taotlusvoor oli mõeldud just lapsehoiukohtade loomiseks.

    On levinud müüt, et ettevõtjal on palju raha ja võimalusi. Sedamoodi arvajad peaksid süvenema esmalt ettevõtte tegevusvaldkonda. Sotsiaalteenust osutava ettevõtte kasum on nii väike,…

    Irina Kalso, ettevõtja, Viljandi väikelaste päevahoiu Kukeräädsik juhataja; Tiina Vapper
    8 minutit

  • Anzori Barkalaja: „Siin elamise motiiv vajab mul pidevat äratundmist”

    Viisteist aastat Viljandi kultuuriakadeemiat juhtinud Anzori Barkalaja kutsuti kevadel kandideerima Tartu ülikooli haridusteaduste instituudi hariduskorralduse lektoriks ning sobivaks tunnistamise järel sai ta ülesande juhtida hariduskorralduse magistriõppekava. Sügisel tööle jõudes selgus, et tuleb asuda tüürima ka haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskust. Barkalaja vastutusala laieneb veelgi – tema juhitava keskusega liidetakse peagi haridusuuenduse keskus.

    Anzori Barkalaja, miks…

    5 minutit

  • Väliõppepäeval rännati ajas tagasi

    Tartu Kesklinna kool tegi esmakordselt kõigile klassidele korraga õppepäeva majast väljas. 1.–8. klassi õpilased said Ülenurmel põllumajandusmuuseumis mitme uudse kogemuse võrra rikkamaks: näiteks prooviti, mis tunne oli vana aja koolilastel veoautokastis ekskursioonile loksudes.

    Veerandi viimasel päeval käis Ülenurmel kahes vahetuses kokku üle kolmesaja õpilase, kellele põllumajandusmuuseum oli koos kooliga põneva programmi kokku pannud. Sissejuhatavale loengule järgnesid eri oskusi arendavad õpitoad,…

    Sirje Pärismaa
    2 minutit
  • ,

    Robootika – mitte ainult friikidele!

    Robootikat õpivad juba tuhanded Eesti koolilapsed.

    Täna ei imesta enam keegi, kui juba lasteaias robootikakomplektid välja võetakse ja roboteid ehitama-programmeerima asutakse. Robootika populaarsus õpilaste hulgas pole aga tekkinud iseenesest, vaid tänu entusiastlikele kodanikuühendustele, ettevõtlikele õpetajatele ja koolijuhtidele ning lapsevanematele. Eriti saab esile tõsta nelja tegijat, kes on Eestis õpilaste robootikahuvi kõige rohkem edasi viinud

    • MTÜ Robootika on aastatel 2010–2014 läbi…

    Epp Alatalu, HITSA turundus- ja kommunikatsioonijuht; Kristjan Lind, „Robotex 2015” turundusjuht
    4 minutit

  • Aasta lasteaiaõpetaja: „Lasteaiatöö on meeskonnatöö”

    Vestleme aasta lasteaiaõpetaja Karin Kanguriga laste lõunauinaku ajal Pallipõnni lasteaia logopeedi toas. See tuba pole juhuslikult valitud – Karin Kangur töötab enamiku ajast tasandusrühmas kõneravi lastega.

    Kui direktoriga mööda koridori tulime, arutasime, millist Eesti näitlejat te meenutate. Minu meelest Elisabet Reinsalu, direktor pakkus kedagi teist.

    (Naerab.) Mulle on öeldud ka, et meenutan Ülle Lichtfeldti. Ise ei näe…

    Meeli Parijõgi
    8 minutit

  • Tutvumine käib ka kõhu kaudu

    Tartus on saanud tavaks korraldada välisüliõpilaste kultuuriõhtuid restoranis. Hiljuti organiseeris ESN Tartu (MTÜ, mis korraldab välisüliõpilaste üritusi) Tartus gruusia õhtu.

    Gruusia õhtule kogunejatele näidati alustuseks seinal Gruusia elu tutvustavat videot. Külalistele tundus video meeldivat, kuulsin, kuidas nii mõnigi arutles naeratades, et seda maad tasub tulevikus turistina külastada.

    Grusiinidel ei puudu huumorimeel. Näiteks küsiti, ega külaliste hulgas kreeklasi ole. Et ei olnud, räägiti…

    Õie Tähtla
    4 minutit

  • Märkajaks saad elukogemusega

    „Kaasav haridus on ilus tee, aga ainult õpetaja entusiasmist jääb väheks,” ütleb Tartu Veeriku kooli eripedagoog ja klassiõpetaja Sirje Pormeister, kes pälvis auhinnagalal „Eestimaa õpib ja tänab” esmakordselt välja antud aasta suunaja tiitli.

    Tugispetsialistid tõsteti rambivalgusse esimest korda. Mida see teile tähendab?

    Ka tugispetsialistid on koolipere liikmed, teevad samasugust tööd. Me pole ametnikud ja ainult paberites tegutsejad. Oleme võrdsed õpetajatega, õpetame samuti, ainult…

    Sirje Pärismaa
    9 minutit

  • Võitjameeskonnad võivad teha loomade hääli!

    Tervise arengu instituut jätkab algklassi­õpetajatele käitumisoskuste mängu VEPA („Veel paremaks”) tutvustamist ja õpetamist.

    VEPA metoodika loodi kuuekümnendatel aastatel USA-s ning selle ingliskeelne nimi on „Good Behavior Game”. Käitumisoskuste mäng loodi aitamaks õpetajal klassi kui tervikuga toime tulla, ilma et peaks igale korrarikkumisele individuaalselt reageerima. Praeguseks on VEPA metoodikat edasi arendatud, lapsesõbralikumaks muudetud ja selle pedagoogilise mõju hindamiseks läbi viidud…

    Kai Klandorf
    6 minutit

  • Uued suunad aitavad õpetajakoolituses teooriat ja praktikat siduda

    Oktoobris on Tartu ülikooli haridusteaduste instituudis lõppemas kolmeaastane rahvusvahelise haardega elukestva õppe projekt ACTTEA. Euroopa Komisjoni rahastatud ja õpetajakoolituse tudengitele suunatud projekti eesmärk oli TÜ juhtimisel parandada tulevikuõpetajate ettevalmistust kooli tööle asumiseks uuendusliku lähenemise kaudu.

    Juba pikka aega on nii Euroopas kui ka mujal maailmas juhitud tähelepanu, et praegused õpetajakoolituse programmid ei valmista algajaid õpetajaid tulevaseks…

    Raili Allas, TÜ haridusteaduste nooremteadur; Äli Leijen, TÜ haridusteaduste instituudi juhataja
    5 minutit

  • Nagunii panete mulle selle hinde ära!

    Põhikoolis on õpetajad õpilasel pidevalt kukil, mistõttu õpilased pole harjunud iseseisvalt õppima.

    On hea, kui keegi on õpilase õpingute pärast mures, kuid põhikooliõpilane ei tohi saada sellest signaali, et positiivse tulemuse saamiseks ei olegi ise vaja eriti pingutada, sest mingit moodi saab õpetaja toel asjaga ikka hakkama. Mõni põhikoolist tulnud õpilane on mulle otse öelnud: „Nagunii panete selle hinde mulle…

    Reet Meerits
    4 minutit
  • ,

    Keeleabi emakeeleõpetajatele

    Septembri viimastel päevadel tegi hulk emakeeleõpetajaid oma tundidest poppi, vähemalt nii võis paista nende õpilastele ja kolleegidele. Ega tegelikult ikka teinud küll. Puudumine oli täiesti põhjendatud, isegi tõend anti kaasa.

    Tallinnas Roosikrantsi tänaval eesti keele instituudi kolmanda korruse saalis, kuhu emakeeleõpetajad juba kaheksandat korda kogunesid, oli 29. septembril vaba kohta keeruline leida. Koolituse eestvedaja, eesti keele instituudi vanemkeelekorraldaja Sirje Mäearu sõnul on…

    Mari Klein
    8 minutit
    1 kommentaar

  • Programmeerimisnädal CodeWeek

    10.–18. oktoobrini peetakse üleeuroopalist programmeerimisnädalat CodeWeek. Eestis toimub sel puhul kokku üle 60 programmeerimisõppuse.

    Programmeerimisnädala ühel esimesel üritusel 12. oktoobril Tallinna transpordikoolis osalesid nii transpordikooli noored kui ka õpilased Tallinna teistest eesti ja vene õppekeelega koolidest. Kokku saadi töötuppa kakskümmend õpilast ja enamik neist polnud varem programmeerimisega tõsiselt tegelnud. Õppijana osales ka üks transpordikooli õpetaja.

    Transpordikooli töötoas õpiti kirjutama programme Itaalia programmeeritavale…

    Raivo Juurak
    2 minutit

  • Välistudengite arv Eestis kolmekordistus

    DoRa ehk doktoriõppe ja rahvusvahelistumise programmi toel on välistudengite arv Eestis kuue aastaga kolmekordistunud ehk aastatel 2008–2014 tõusnud 908 tudengilt 2887 tudengini, teatas SA Archimedes.

    Lisaks on sama ajavahemiku jooksul välja antud 4727 stipendiumit noorteadlaste lühiajalisteks välissõitudeks, mis on varasema perioodiga võrreldes mobiilsuse hüppeline kasv. Semestri välisriigis on veetnud 647 doktoranti ja 323 magistranti. Populaarsemad sihtriigid on olnud Rootsi, Soome, Saksamaa ja USA.

    DoRa toel…

    2 minutit

  • Öökullid ja lõokesed ehk Miks on vaja muuta koolitundide alguse aega

    Kui algab kooliaeg ja kell heliseb kell 8 hommikul esimesse tundi, algavad ka hilinemised ning lastevanemate ja õpetajate etteheited. Bussides ja trammides näeb istmetele lötsi vajunud magavaid lapsi. Siis manitsetakse lapsi õhtul varem magama minema, et õigel ajal üles saada. Puberteediealised vastavad, et neil ei ole varem und. Aga kui äkki ei olegi need…

    Thea Karin
    7 minutit
  • ,

    Digimaailm on jõudnud ka raamatukokku

    Digimaailm on põhjalikult muutnud meie info kasutamise viisi ja harjumusi. Trükitud raamatugi puhul tekib vahel tahtmine kasutada sõna- või fraasiotsingut, et kummitama jäänud lõik taas üles leida. Juhtub sedagi, et laps lohistab lehekülje pööramiseks näppu üle lehekülje.

    Seadused lähevad toimunud muutustega kaasa. Seni kehtiva sundeksemplari seaduse kohaselt on rahvuskultuuri seisukohalt olulised kogumise objektid trükised, auvised ja elektroonilised teavikud. Uue seadusega…

    Ülle Talihärm
    5 minutit

  • Me ei pea kõike üksi tegema

    15.–18. septembrini toimus HTM-i kooli­juhtide järelkasvu­programmi esimene kohtumine.

    Kes 95 kandidaadi hulgast programmi esimeses lennus osalevad? Teiste seas on uue kooli looja, õppealajuhataja, arendusjuht ja õppejuht, on ettevõtjaid. Kõige rohkem on nende hulgas praegusi või endisi aktiivseid õpetajaid – kümnest osalejast seitsmel on õpetajana töötamise kogemus.

    Programm kestab kümme kuud ja selle aja jooksul ammutame uusi teadmisi, innustame üksteist ja areneme juhtidena. Suure…

    Margit Kagadze
    5 minutit

  • Vilets keeleoskus, vähe täiendusõpet

    Täienduskoolitus ei jõua täies mahus vene kooli õpetajani. Miks on see nii?

    Nii märgiti haridus- ja teadusministeeriumi tellimusel Balti uuringute instituudi läbi viidud uuringu kokkuvõttes. Meie vene kooli õpetaja ei osale ainesektsioonides nii aktiivselt kui tema eesti kooli kolleegid. Kui eesti kooli õpetajatest osaleb ainesektsioonides peaaegu kaks kolmandikku (62,6%), siis vene kooli õpetajatest alla poole (48,6%). Takistuseks on nõrk eesti…

    Ago Gaškov
    4 minutit

  • Mentorid testisid algajaid koolijuhte kiirkohtingul

    Nii palju innustunud nägusid, kui oli alustavate ja mentorist koolijuhtide esimesel kohtumisel, pole tükil ajal näinud. Kiirkohtingu vormis vestlusel said omavahel tuttavaks 16 menteed ja 15 mentorit.

    „Kas saapad suured ei ole?” pommitas sissejuhatuseks Tallinna kunstigümnaasiumi noort direktorit Mari-Liis Sultsi Tartu Raatuse kooli direktor Toomas Kink. Sults ei löönud verest välja ja tõestas järgneva nelja minuti jooksul, mis…

    4 minutit

  • Jaapanlased sarnanevad eestlastega

    Eestlastele seostub Jaapan eelkõige anime, sushi ja kirsiõitega. Pole ka ime, sest Jaapanis algab kooliaasta aprillis, kui loodus ärkab ja kirsid õitsevad.

    Tokyos õppiva Peeter-Paul Hallaste arvates leidub jaapanlastes ja eestlastes mitmeid sarnaseid jooni – eestlastele võib Jaapan meeldida, sest jaapanlase temperament on eestlase omaga väga sarnane.

    Millega te Jaapanis tegelete?

    Õpin Jaapanis Waseda ülikoolis rahvusvahelise kultuuri ja kommunikatsiooni teaduskonnas. See on väga interdistsiplinaarne…

    Õie Tähtla
    6 minutit

  • Vabatahtlikuna Rumeenias ja Gruusias

    Vabatahtlikuna teises riigis töötamine annab lisaks kogemustele ja elamustele ka oskuse näha ja hinnata paremini kodus toimuvat. Oma muljeid olid nõus jagama Sirly Pärnaste, kes viibis noortevahetuse arengu ühingu EstYES kaudu vabatahtlikuna üheksa kuud Rumeenias, ning Talvike Mändla, kes veetis aasta Gruusias Abhaasia piiri lähedal.

    Sirly Pärnaste, kes lõpetas eelmisel kevadel Tallinna 32. keskkooli, tunnistas, et vajas aega jõudmaks selgusele,…

    Tiina Vapper
    8 minutit

  • Kooliuudiseid välismaalt

    Taanlasi meelitab kooli sisekujundus

    Lõuna-Taanis asuva VUC Syd kooli (pildil) muudab eriliseks sisekujundus: näiteks on seal mõni klass iglu kujuga, kirjutab BBC. Hoone on segu futuristlikust filmist ja teletupsude kodust. Iga kooli astuja saab isikliku iPadi, mida ta võib ka väljaspool koolihoonet kasutada. Kool on mõeldud neile, kellel on jäänud haridustee pooleli. Õpilaste keskmine vanus on 20.

    Hoone rajamise tingis olukord, kus Taani…

    2 minutit

  • Aitäh! Ma lootsingi, et enamik teist eksib!

    Õpetajate päeval andis Gustav Adolfi gümnaasiumi õpetaja Agu Ojasoo oma kolleegidele lahtise matemaatikatunni.

    Õpilasteks olid Agu Ojasoo kolleegid ja nende loogilise mõtlemise ta tõsiselt proovile panigi. Näiteks andis ülesande Jaagust, kes käis sõbral paadiga külas. Algul sõudis Jaak allavoolu sõbra juurde ja siis vastuvoolu tagasi. Aega kulus edasi-tagasi sõiduks 20 minutit. Siis aga suunati jõgi uude sängi ja Jaak…

    Raivo Juurak
    3 minutit
Õpetajate Leht