Haridus
-
Christine ja krepid Rakvere ametikoolis
Christine Crimalault, särav väike prantslanna, sattus Rakvere ametikooli juhuse läbi, Erasmuse programmi kaudu. Christine’i plastmasse töötlema õpetav kodukool CIRFAP asub Lõuna-Prantsusmaal Lyonis, kus ta ise inglise keelt õpetab.
Christine pidi uurima, kuidas Eesti kutsekoolides inglise keele õpe käib. Naine tegi eeltööd, ta leidis Google’ist 2012. aastal tehtud uuringu, mis näitas, et eesti täiskasvanud oskavad väga hästi inglise keelt ja tase…
5 minutit -
Lennuakadeemia hakkab andma ka kutseõpet
„Kutseõpe lennuakadeemias tugevdaks nii kooli kui ka lennundussektorit,” väidab lennuakadeemia rektor Jaanus Jakimenko.
Eesti lennuakadeemia vastvalitud rektor Jaanus Jakimenko märgib, et Eesti lennundusettevõtted on aastate jooksul kasvanud ja nii on suurenenud nõudlus ka kutseharidusega spetsialistide järele. Jakimenkole on probleem tuttav ettevõttest, kus ta ise varem töötas – seal toimetas lennukite kallal koguni 170 hooldusmehaanikut. Et lennuakadeemiast nii palju mehaanikuid ei…
4 minutit2 kommentaari -
Et noor ei jääks tänavale
Peale kutsekooliõpilaste hoolitseb Taani riik sellegi eest, et kooli lõpetaksid ka need, kes õpivad kõrgkooliastmes. Taani eesmärk on, et 60% noortest omandaks kõrghariduse, neist 25% akadeemilise kõrghariduse ülikoolis. Koolist väljalanguse ennetamise võtetest sain ülevaate Taanis õpirände reisil.
Århusi ülikool
Århusi ülikool kuulub maailma saja parima ülikooli hulka. Ülikoolis on neli teaduskonda, 42 000 üliõpilast, u 9000 töötajat. Ülikoolilinnakud asuvad Århusis, Kopenhaagenis ja Herningis.
Statistika…
3 minutit -
Külvi Teder: Kõige olulisem aeg on lapse loodud mängu aeg
„Haridussüsteemis oldud aastad andsid mulle kogemuse, mis on lapsele hea, mis teda kahjustab. Erinevatest ülikoolidest sain küll teadmisi, mis on lapse arengule vajalik, kuid Tartu ülikooli Waldorfi pedagoogika täiendõpe andis oskuse seda head ellu rakendada. Nii olemegi õpetajate loodud haridusasutus, mis lähtub kristlikust väärtuskasvatusest ja samas arvestab lapse arengulisi vajadusi,” tutvustab Tartu luterliku Peetri kooli…
11 minutit -
Matemaatikaga taas teelahkmel
Esimene kohustuslik riigieksam näitas, et matemaatika kitsa kursusega tuleb midagi otsustavat ette võtta.
Vabariigi president ütles Tallinna tehnikaülikooli 80 aasta juubelil peetud kõnes, et CERN-i kiirendi 27 kilomeetri pikkuse maa-aluse ringtunneli avamine reklaamib matemaatika õppimist rohkem kui kohustuslik riigieksam, mille sisseviimist nii riigi- kui ka majandusjuhid visalt nõuavad. Samas lisas ta üllatuslikult, et temagi arvates peab matemaatika riigieksam olema kohustuslik.*
Nõukogude ajal olid…
6 minutit -
Streigi võimatusest Kambodža haridussüsteemis
„Hallo, teacher! How are you today, teacher?” Piisab vaid klassiruumi astuda, kui kõik õpilased püsti kargavad ning kooris tervitussõnu hüüavad, ise kummardades, peopesad kokku surutud. Tunni lõpus kordub sama kummardamisrituaal õpetaja tänamisega: „Thank you, teacher! See you tomorrow, teacher!” See on Wat Kok Chorki kloostrikool Angkor Wati kodulinna Siem Reapi lähistel, kus mina ja mu elukaaslane Kadri Talvistu…
8 minutit -
Herkki Haldre: Merehariduse maine parandamist tuleb alustada rohujuure tasandilt
Kapten ja merendusspetsialist Herkki Haldre leiab, et merehariduse reformimisel ei ole abi kõrg- ja kutsehariduse kallale minekust, võti lebab hoopis sügavamal – huvihariduse pärusmaal, kus Eestis jätkusuutlik merendusteema praegu sootuks puudub.
Et inimene valiks elukutseks merega seotu, peab merehuvi kusagilt alguse saama, ning see koht on huvikool. Sealt võib see areneda kutsehariduse või kõrghariduse…
7 minutit -
Kas loodreid ikka tasub poputada …
Tallinna teeninduskoolis aitab õpi- ja ka käitumisprobleemidega noori uuesti järje peale suur kuue töötajaga tugikeskus.
Pole vähe neid, kelle arvates loodreid pole vaja poputada. Kui õpilane tihti puudub ja kõigest on näha, et ta ei taha või ei suuda õppida, las siis elu paneb ta ise paika. Tallinna teeninduskoolis (Teko) ei peeta niisugust mõtteviisi õigeks. Siin usutakse, et igal noorel…
6 minutit -
Kuidas vähendada koolis uimastite tarvitamist?
Ma arvan, et ainukesed koolid, kus seda toimunud ei ole, on siis vist need algkoolid. Juba edasi põhikoolid ja gümnaasiumid – seal on raudselt nagu sellist asja. Nii võttis üks koolinoor kokku alkoholiga kokkupuute koolis. „Isegi tundide ajal jood . . . .” Teised õpilased kirjeldasid: „Meil on vahetundidel ka . . . .” ning „Meil on ekskursioonil pigem”.
Sellised vastused laekusid, kui viisime sel…
4 minutit -
Ida-Virumaal vahetus suvel kuus koolidirektorit
Jõhvi ja Toila gümnaasiumi direktori kohuseid täidavad endised õppealajuhatajad, ülejäänud neli kooli – Mäetaguse põhikool, Avinurme gümnaasium, Iisaku gümnaasium ja Kohtla-Järve Järve vene gümnaasium – valisid konkursiga uue koolijuhi.
Mäetaguse põhikooli senine direktor Tarmo Valgepea on järgmisel aastal avatava Jõhvi riigigümnaasiumi direktor. 18. augustist juhib kooli Ülle Tõnurist, kelle eelmine töökoht oli Jõhvi gümnaasium, kus ta õpetas eesti keelt…
6 minutit -
Tallinna Suur-Pae lasteaia lastel on head keeleõpetajad
SA Innove keelekümbluskeskuse korraldatud konkursi tulemusel avati neljas vene õppekeelega lasteaias eesti keele kui teise keele piirkondlik metoodikakeskus. Need on Kohtla-Järve Kirju-Mirju lasteaed ja Narva Päikese lasteaed Ida-Virumaal, Tartu Kellukese lasteaed Lõuna-Eestis ning Tallinna Suur-Pae lasteaed Harjumaal.
Tallinna Suur-Pae lasteaias avati metoodikakeskus 3. juunil. Direktor Tatjana Požogina tunneb rõõmu, et ka nende lasteaed valituks osutus, sest eesti…
7 minutit -
Kuidas vältida äpardusi internetis
25. ja 28. augustil oli TTÜ Mektory hoones koolitus „Digipöörde juhtimine kooli tasandil”.
Sissejuhatuseks tutvuti Mektorys asuva Samsungi akadeemia klassiruumiga ja õpiti siis analüüsima koolide digitaristu arendusvajadust, koostati digiturvalisusega seotud eeskirju ja reegleid, selgitati, missuguseid virtuaalseid õpi- ja koostöökeskkondi koolid vajavad.
Meid kõiki puudutavat digiturvalisust arutati TLÜ digiturbe labori projektijuhi Birgy Lorenzi vedamisel. Järgnevalt mõned mõtted, mis igaüks võiks kõrva taha…
3 minutit -
Tartus kohtusid Balti riikide keemiaõpetajad
Augusti keskel toimus Tartus järjekordne Balti riikide keemiaõpetajate kokkusaamine. Tegemist on keemiaõpetajate traditsioonilise koostööüritusega, mille tava ulatub 40 aasta taha. Alates Eesti iseseisvumisest ja Eesti Keemiaõpetajate Liidu (EKL) loomisest oli selle eestvedajaks professor Aarne Tõldsepp.
Tänavusel kohtumisel keskenduti eelkõige nüüdisaegsetele suundumustele keemiahariduses. Töötubades pöörati tähelepanu uurimuslikele interdistsiplinaarsetele praktilistele töödele ja õuesõppe võimalustele keemiatundides. EKL-i liikmed on viimastel aastatel osalenud…
6 minutit -
Järvamaa lasteaiaõpetajad said kokku Väätsal
Reedel, 22. augustil said kaunis Väätsa mõisas kokku Järvamaa lasteaiaõpetajad. Selline augustikuine nõupidamine on muutunud juba traditsiooniks. Sel aastal sai see teoks SA Innove toel ja kandis nime „Järvamaa lasteaiaõpetajate loomepäev”.
Päev algas Järva maavalitsuse esindaja Anne Viljati tervitusega. Peale seda tunnustas Järvamaa Koolieelsete Lasteasutuste Juhtide Ühing (JKLJÜ) üheksat Järvamaa lasteaeda, kes eelmisel õppeaastal olid lahkelt vastu võtnud…
2 minutit -
Annelinna koolides süttis tuluke
Tartu Annelinna kolmes koolis püüavad õpetajad klassitoas tekkinud probleemidele edaspidi koos kolleegidega lahendusi leida. Norras alguse saanud LP-mudelit kasutatakse Taanis juba 800 koolis.
Uudset analüüsimudelit käisid 21. augustil Tartu õpetajatele õpetamas Janne Støen ja Nina Grini Norra õppekeskkonna ja hariduskäitumise uurimise keskusest, kus tegeldakse kaasava õpikeskkonna kujundamisega koolides. Teaduspõhine LP-mudel (learning environment and pedagogical analysis) on üks abivahendeid. Tegu on kindla…
5 minutit -
Prantsusmaal müüri ladumas ja veesõda pidamas
Kevadel prantsuse keele tunnis rääkis õpetaja meile Prantsusmaa suvistest töölaagritest, kus ta käinud oli. Mina ja mu klassivend Robin Erlemann olime asjast väga huvitatud ja võtsimegi kohe kätte, otsisime vabatahtlike organisatsiooni EstYES-i kaudu välja sobiva koha ning juba paari kuu pärast oligi minek.
Hommikul perele head aega öeldes ja lennukile minnes oli väike närv sees, aga see möödus…
8 minutit -
Kellest saab kutsehariduse eestkõneleja?
„Lollus on alandav, mitte tarkus!” põrutab Andrus Kivirähk oma menuki „Mees, kes teadis ussisõnu” esimeses peatükis lugejale otse lagipähe. Mitu tosinat kutsekooliõpetajat, haridusametnikku ja inseneri, kes augusti algul Vana-Võidus kutsehariduse ehitussektori probleeme arutasid, pidid paraku tõdema, et ussisõnu meie käsutuses pole. Tuleb hakata liikuma lihtsamast keerulisema poole, abiks on võtta vaid lahke talupojamõistus.
Ametiühingud või ametimeeste ühendused?
Kõigepealt eestkõneleja teema. Kes…
5 minutit -
Laps teeb filmi sellest, mida näeb
Tallinna Pääsusilma lasteaias teevad lapsed projektiõppe käigus multifilme. Kui keeruliselt või lihtsalt see käib, mida lapsed seejuures õpivad ning mida põnevat projektiõpe lisaks multikatele lasteaeda toob, rääkisid Tähe-Täpside rühma õpetaja Kristiine-Teele Aimla, Lepatriinude rühma õpetajad Malle Tammoja ja Mari Rammo ning direktor Silvi Suur ja õppealajuhataja Sirje Sepp.
Kuidas tuli mõte hakata lasteaias multifilme tegema?
Kristiine-Teele Aimla: „Tahtsin teha lastega midagi vahvat,…
8 minutit -
Miks napib meie õpetajal professionaalset enesekindlust?
22. augustil analüüsiti Eesti haridusfoorumi seminaril-ümarlauas rahvusvahelise uuringu TALIS andmeid. Ülevaate uuringust andis TLÜ professor Krista Loogma, toonitades, et Eesti põhikooliõpetaja professionaalne enesekindlus (enesetõhusus) on teiste uuringus osalenud maade õpetajatega võrreldes suhteliselt madal, eriti meie meesõpetajatel.
Märgiti, et väga head PISA tulemused peaksid meie põhikooliõpetaja eneseusku ju tohutult tõstma. Ka TALIS-e andmetel pole meie õpetajal ebakindluseks põhjust,…
2 minutit -
Tartu sügisfoorum kompis uue tegelikkuse piire
Juba seitsmendat korda algas Tartu koolirahvale uus aasta sügisfoorumiga, kus pedagoogiliste teemade asemel rõhk inspiratsiooni kogumisel ja silmaringi avardamisel.
Foorumil „Uue tegelikkuse piiridel” astusid enam kui poole tuhande õpetaja ette 45-minutiliste loengutega kaitseväelane Karin Kanarik, teadlased Madis Arukask ja Mart Noorma, ettevõtja Indrek Kasela, raamatute autorid Valdur Mikita ning Juhan Aru ja Kristjan Korjus.
Liigutav ja mõtlemapanev oli Afganistani missioonil…
2 minutit