Haridus

  • ,

    Parimad pagarid ja parim noor teenindaja õpivad Tallinna Teeninduskoolis

    Möödunud nädala lõpus peetud toidumessil selgitati välja aasta pagar ning parim noor teenindaja. Esimese tiitli uhkeks omanikuks said Inessa-Agnetha Malk ja Andro Kivik, teise tiitliga pärjati Kristo Lassi. Kõik kolm õpivad Tallinna Teeninduskoolis.

    Aasta pagarite juhendajateks olid Diana Kaurkina ja Janno Semidor, Eesti parim noor teenindaja õppis aga Krista Kalmuse käe all.

    Tallinna Teeninduskooli direktori…

    3 minutit
  • ,

    Comenius viis Eesti, Läti ja Rootsi lasteaednikud koostööd tegema

    Viljandi Krõlli lasteaed võõrustas kolmel päeval külalisi Rootsist ja Lätist. Toimus järjekordne kokkusaamine Comeniuse projekti „ Õuesõpe, lähtudes teaduse ja tehnika perspektiivist” raames.

    Mullu augustis alguse saanud projekti rahastab Euroopa Liidu elukestev õppeprogramm SA Archimedes. Projekti eesmärgid on panna lapsi õuesõppe tegevuste kaudu tundma huvi teaduse ja tehnika vastu, edendada eri maade lasteaedade koostööd, vahetada…

    Tiiu Rebane
    5 minutit

  • Kuidas võidelda järelevastamistega

    Hiljuti postitas üks õpilane internetti järgmise teate: „Keemiat ka enam ei oska ja homme töö ka veel . . . . Rääkimata sama aine järelevastamisest.”

    Sadakond aastat varem astus noor Johan Laidoner (1884−1953) Nikolai kindralstaabi akadeemiasse Peterburis, kus õhkkond oli vastupidine. Õpiti inimvõimete piiril ja järeleksameid ei saanud teha isegi need, kes olid olnud haiged. Teatavasti lõpetas Johan Laidoner selle kooli eeskujulikult ja…

    Heiki Haljasorg, Eesti Ühiskonnaõpetajate Seltsi esimees; Urve Läänemets, Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemia dotsent; Sulev Valdmaa, Jaan Tõnissoni instituudi kodanikuhariduse keskuse juhataja
    7 minutit
    8 kommentaari

  • Miks me talume õpilaste looderdamist?

    ETV-s on näidatud juba mitu osa tõsieluseriaalist „Üheksandikud”. Vaatajate peamine reaktsioon on olnud suur ehmatus. Kas tõesti teavad üheksanda klassi õpilased nii vähe? Kas tõesti puudutakse ja hilinetakse nii palju? Kas tõesti huvitab õppimine nii väheseid noori? Nendele ja teistelegi küsimustele, mida seriaal on esile kutsunud, vastab „Üheksandike” matemaatikaõpetaja Agu Ojasoo.

    Kas me näeme „Üheksandikes” tüüpilisi Eesti koolilapsi?

    Agu Ojasoo: „Üheksandikes”…

    Raivo Juurak
    6 minutit
    2 kommentaari
  • ,

    Eesti Energia õpetab lapsi energiat säästma

    Oktoobris jõudsid 550 Eesti põhikooli ja gümnaasiumi Eesti Energia koostatud energiasäästu õppematerjalid. Materjali abil saavad õpetajad viia 3.–4. klassis läbi tunni teemal, kuidas hoida kodus kokku elektrit, kütteks kuluvat energiat ja vett.

    Õppematerjali koostades tegi Eesti Energia koostööd õpetajatega. Möödunud sügisel viidi materjali põhjal 25 Harjumaa, Tartu ning Muhu koolis rohkem kui 600 õpilasele läbi näidistunnid, et värskelt valminud…

    Eliis Vennik
    3 minutit

  • Taaskasutatavast infost saab e-õppematerjal

    E-õppematerjali arendamise seisukohast pole küsimus selles, et midagi on puudu ja tuleb juurde luua – toota, kirjutada, filmida, salvestada, pildistada, joonistada. Küsimus on e-sfääris olemasoleva info kasutamises, selekteerimises ja korrastamises. Info sellelaadne taaskasutamine on tänapäeval argine ja möödapääsmatu. Nõnda argine, et õppematerjalide loojad seda meetodit sageli alahindavad. Orkestreeritud muutuste pooldajad käsitavad e-õppematerjale millegi seninägematu tulekuna, mis peab tingimata…

    Tarvo Siilaberg
    4 minutit

  • Lektorina Hiinas àishāníyǎ keelt õpetamas

    Sel sügisel alustasin oma kolmandat õppeaastat Pekingi välisõpingute ülikoolis (BFSU) eesti keele ja kultuuri lektorina. BFSU on ainuke ülikool Hiinas, kus on võimalik õppida eesti keelt ja kultuuri – küll valikainena, aga siiski pakutakse seda võimalust hiina tudengitele juba neljandat aastat.

    Pekingi välisõpingute ülikool on spetsialiseerunud eelkõige võõrkeeltele, kuigi õpetatakse ka õigust, majandust, ärijuhtimist, diplomaatiat, ajakirjandust jm (suunitlusega töötamaks asutustes…

    Inga J. Isabel Adamson
    8 minutit

  • Kes otsustab kutsekooli õppekavade mahu?

    Uus kutseõppeasutuse seadus lubab õppemahtusid oluliselt vähendada, ent kes otsustab, mis on paras maht?

    Nagu üldhariduskoolis on võetud eesmärgiks vähendada õppkavade mahtu kaks korda, nii on sama teema päevakorral ka kutsekoolis. Kui firmas kohapeal õpib puhastusteenindaja ameti selgeks poole aastaga, siis miks peaks kutsekooliõpilane sedasama ametit õppima oma koolis kaks aastat? Nii küsiti Narvas toimunud kutsekoolijuhtide nõupidamisel, kus uue kutseseaduse…

    Raivo Juurak
    5 minutit
    2 kommentaari

  • Ühe õpetaja süsteem on laste jaoks turvaline

    Viimsi lasteaedades katsetatakse praegu pilootprojektina ühe õpetaja süsteemi, mis tähendab, et kahe õpetaja ja ühe õpetaja abi asemel on rühmas üks õpetaja ja kaks assistenti. Lasteaia direktori Margery Lilienthali sõnul on juba esimene aasta tõestanud selle süsteemi eeliseid. Ka lapsevanemad, kes muudatusse alguses umbusklikult suhtusid, on rahul.

    Margery Lilienthal on palju reisinud ja tänu sellele ka teiste maade alghariduse…

    Tiina Vapper
    8 minutit
    39 kommentaari
  • ,

    Kuidas suhtute järelevastamistesse?

    Allar Veelmaa

    Loo Keskkooli matemaatikaõpetaja

    Suhtun halvasti, sest need rikuvad õpilaste moraali. Küllap on iga reaalainete õpetaja puutunud kokku olukorraga, kus suurel osal klassist kontrolltöö ebaõnnestub. Kas jäi harjutamiseks aega väheks või olid ülesanded liiga rasked? Aga on ka kolmas võimalus: klassis lepitakse kokku, et teeme töö kahe peale, siis näeme, mis ülesanded töös on, ja õpetaja on kohustatud tegema kordustöö….

    2 minutit
    1 kommentaar
  • ,

    „Suitsuprii klassi” konkursil on rekordiline osalejate arv

    Tervise Arengu Instituudi (TAI) ennetusprogrammis „Suitsuprii klass” osaleb sel aastal 919 klassi, mida on 78 võrra enam kui aasta tagasi ning rohkem kui kunagi varem programmi ajaloos. Kokku hõlmab ennetusprogramm 14 162 kooliõpilast üle Eesti.

    Võistluse projektijuhi Reelika Viitamehe sõnul on suure osalejate arvu taga nii muutunud ühiskondlik hoiak kui järjepidev teavitus. „Konkursi toimumise 12 aasta…

    2 minutit
    1 kommentaar
  • ,

    Eesti parim noorkokk õpib Pärnus

    Kolmapäeval, 30. oktoobril pärjati Tallinna toidumessil parimaks noorkokaks Pärnumaa Kutsehariduskeskuse õpilane Margo Paluoja, teatas SA Innove.

    Teisele kohale tuli Riho Sommerman Haapsalu Kutsehariduskeskust ning kolmandale Kristiina Rauba Tartu Kutsehariduskeskusest.

    „Kokk on maailma kõige loomingulisem amet, kuid edasijõudmiseks tuleb palju õppida ja sageli taluda kriitikat,” ütles Eesti parim noorkokk Margo Paluoja. Võit tuli Paluoja sõnul üllatusena, kuna ta läks võistlustele head kogemust saama….

    2 minutit
  • ,

    Eesti Õpilasesinduste Liit ootab omavalitsustelt koolikeskkonna parandamist

    Õpilased ootavad värsketelt kohalikelt omavalitsustelt järgmise nelja aasta jooksul koolide vaimse ja füüsilise keskkonna olulist parendamist, teatas Eesti Õpilasesinduste Liit.

    Seoses hiljuti aset leidnud kohalike omavalitsuste valimistega on Eesti Õpilasesinduste Liit välja töötanud peamised eesmärgid, mille saavutamisele kohalikud omavalitsused peaksid õpilaste hinnangul järgneva nelja aasta jooksul keskenduma, seisab õpilaste saadetud teates.

    „Iga Eesti kool peab…

    2 minutit
  • ,

    Seadus peaks tagama kodulähedase põhikooli ja õpetaja palga

    Haridus- ja teadusministeeriumi pressitalituse teatel saadeti kooskõlastus- ja tagasisideringile põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatused, mille eesmärk on kindlustada õpetajate palgatoetuse jõudmine õpetajani ning kodulähedase põhikooli säilimine kõigis Eesti piirkondades ka väheneva õpilaste arvu tingimustes.

    Eelkõige on muudatused vajalikud riigi haridustoetuse, sh õpetajate palgatoetuse sääraseks jagamiseks omavalitsuste vahel, mis võtab arvesse vajadust säilitada kodulähedane põhikool kõigis Eesti piirkondades,…

    2 minutit
  • ,

    Saksa keel avab uksed

    25. oktoobril toimus Tallinna Saksa Gümnaasiumis koostöös Tallinna Ülikooliga rahvusvaheline konverents „Saksa keel avab uksed“. Ettekannetega esinesid lektorid Eestist, Saksamaalt ja Soomest. Konverentsil osalesid saksa keele õpetajad kogu Eestist – Narvast Hiiumaani.

    Majandus-, ajaloo- ja õigusteaduse valdkondade esindajad rõhutasid saksa keele oskuse tähtsust oma erialal. Professor Peeter Järvelaid rääkis Saksamaa ja saksa keele osatähtsusest Eesti minevikus ning seetõttu saksa keele oskuse vajalikkusest ajaloouurijatele….

    Küllike Kütt
    2 minutit
  • ,

    Shanghais avati Põhja- ja Baltimaade kultuurikeskus

    Shanghai Teadus- ja Tehnoloogiaülikoolis avati esmaspäeval Põhja- ja Baltimaade kultuurikeskus (Nordic-Baltic Culture Centre), mille eesmärk on süvendada kultuurivahetusprogrammi ülikooli (USST ehk University of Shanghai for Science and Technology) ning Põhja- ja Baltimaade partnerite vahel, teatas SA Archimedes.

    Kultuurikeskuses on alaline Põhja- ja Baltimaade väljapanek, sealhulgas Eesti haridust, kultuuri ja ettevõtlust tutvustavad temaatilised materjalid. Keskus paikneb ajaloolises kolmekorruselises hoones,…

    2 minutit

  • Ida-Virumaa keskustes lasteaedadesse järjekordi ei ole

    Piirilinnas Narvas on 23 lasteaeda, kus käib kokku 2827 last. Eesti suuruselt kolmanda linna elanikele lasteaiakohti jätkub, kinnitab kultuuri- ja sporditeenistuse juhataja asetäitja hariduse alal Larissa Degel.

    See tähendab, et kui kõik lapsevanemad on nõus sellega, et laps käib elukohajärgses lasteaias, pole ka lasteaiajärjekordi. „Järjekord võib olla seotud mingi konkreetse teenusega, näiteks keelekümblusrühma või ujulaga,” räägib Degel….

    Ago Gaškov
    6 minutit
    1 kommentaar

  • Vanalinna kool ja Euroopa kool

    Kuni põhikooli kuuenda klassini elasin ma Tallinnas, õppisin Vanalinna hariduskolleegiumis (VHK) ja olin eluga rahul. Pärast seda võttis mu koolitee aga ootamatu pöörde.

    Millalgi kuuenda õppeaasta jooksul teavitas mu ema mind, et ta osales edukalt tõlkekonkursil ja me kolime Luksemburgi. Ma ei näinud mingit tungivat põhjust Eestist lahkumiseks, aga ilmselt ei osutanud ma ka tulemuslikku vastupanu, sest järgmisel aastal leidsin end…

    Seio Saks
    7 minutit

  • Lahmuse on poolenisti kutsekool

    Erivajadustega laste kool annab noorele väga hea ettevalmistuse kutsekooli astumiseks, seepärast tasub nende tavakooli üleviimist tõsiselt kaaluda.

    Kuuno Tiitus on töötanud Lahmuse Kooli tööõpetuse ja kutseõppe õpetajana juba kaheksa aastat ja seda 7/24, nagu ta ütleb. Ta õpetab õpilastele puidutööd, aga juhendab ka korvpallitreeninguid, kavas on avada noorematele õpilastele puidutööring.

    Varem õpetas Kuuno Tiitus tööõpetust Imavere põhikoolis, kuid Lahmusel meeldib talle tunduvalt…

    Raivo Juurak
    6 minutit

  • Miks nad eesti keelt ära ei õpi?

    Kehv eesti keele oskus aitab vene koolijuhil ühiskonnas kergemini hakkama saada.

    Kui keeleinspektsioon tegi mõni kuu tagasi Narva koolides kontrollretke, saadi oodatud tulemus – koolijuhid ei valda eesti keelt nõutud tasemel. Eesti rahvusringhääling tegi sellest uudise, samuti Delfi ja Põhjarannik. Samas on Narva linn keeldunud neid koolijuhte vallandamast.

    Et Narva linna mõne kooli juht C1-tasemel eesti keelt ei valda, on avalik saladus….

    Jelena Rootamm-Valter
    5 minutit
    1 kommentaar
Õpetajate Leht