Haridus

  • Kirjutada on mõnus

    Kas kirjatehnika õppimine on endiselt mõttekas tegevus või võib selle oskuse pensionile saata? Sellised mõtted panid minu peas keerlema Sirbis ilmunud Jürgen Strandbergi „Koormav kohustuslik kirjandus” ja Ivar Saki „Ootame käekirjareformi”. Mõlemas arvamusloos käsitletakse kirjatehnika õpetamise probleemkohti, mis pole aktuaalne teema mitte ainult Eestis, vaid selle üle arutletakse ka mujal maailmas.

    Olen päri nii Strandbergi kui ka Sakiga selles, et kirjatehnika õpetamisse on…

    Monika Undo
    10 minutit
  • Igale õpilasele oma arvuti
    Kokku oli OLPC sihtasutus 2012. aasta lõpuks tarninud 2,4 miljonit sülearvutit 41 riiki. Roheline aparaat on vastupidava korpusega ning selle akut saab elektrivarustuseta koolides või kodudes laadida ka vända või päikesepatarei abil. Fotod: one.laptop.org

    Igale õpilasele oma arvuti

    Me oleme harjunud mõtlema ja rääkima Eestist kui edukast IT-riigist. Samas näitas 2010. aastal Euroopa riikides läbi viidud võrdlusuuring, et Eesti…

    Mart Laanpere
    4 minutit
    2 kommentaari

  • Inglise õpetajatel uus palgasüsteem

    Inglismaa ja Wales muudavad õpetajate palgasüsteemi tulemuspõhiseks. Kui seni sõltus õpetaja palk tema tööstaažist ning kasvas automaatselt iga lisanduva tööaastaga, siis uue süsteemi järgi hakkab edutamine põhinema iga-aastasel tulemuste hindamisel. Lisaks antakse koolidele vabamad käed palkade üle otsustada, et oleks võimalik motiveerida tublimaid õpetajaid.

    Õpetajad on valitsuse plaani vastu aga juba häälekalt protestinud. „Tulemuslikkusega seotud tasustamisel on katastroofiline mõju õpetajate…

    1 minut

  • Abituriendid hulluvad koolilõpu tuhinas

    Abi-Gag või ka Abistreich (abiturientide jant) on Saksamaa koolides toimuv iga-aastane abiturientide rituaal, mis leiab tavaliselt aset kas pärast viimast eksamit või siis pärast viimast koolipäeva enne eksamiaja algust.

    Sageli barrikadeerivad abituriendid öösel terve koolimaja ja hoolitsevad kõigiti selle eest, et abiturientide jandi ajal koolitunnid toimuda ei saaks. Nii enda kui ka nooremate koolikaaslaste lõbustamiseks tehakse nalja ka õpetajate kulul,…

    2 minutit

  • Tööränne viib lapsed koduõppele

    Tervislikel põhjustel koduõppel olevate laste üldarv on paari aastaga kaks korda langenud, kasvamas on aga lapsevanema soovil kodus õppijate arv.

    Haridus- ja teadusministeeriumi üldharidusosakonna peaeksperdi Merike Mändla sõnul kasvab vanema soovil koduõppele minejate arv eelkõige seepärast, et välismaale tööle siirduvad pered võtavad lapsed kaasa. Tihti ollakse võõrsil mõni kuu või aasta ja nii lühikeseks ajaks ei peeta otstarbekaks last uude kooli…

    Sirje Pärismaa
    5 minutit

  • Kutseõppe katkestamise põhjuste uuring

    21. märtsil tutvustati haridus- ja teadusministeeriumis kutseõppeasutuste juhtidele uuringut „Õpingute katkestamine kutseõppes”, mis keskendus sellele, miks kutseõppurid oma õpingud katkestavad ning mida teha väljalanguse vähendamiseks. Uuring tõi õpingute katkestamise oluliste põhjustena välja õppijate vähese õpimotivatsiooni ja juhuslikud või valed erialavalikud, mis on seotud sellega, et karjääriteenuste süsteem ja karjääriõpe ei toeta piisavalt noori otsustamisel. Õpingute katkestamiseni võivad viia ka…

    Tarmu Kurm
    2 minutit

  • Väljalangust on võimalik vähendada

    Õigel ajal abi saanud kutsekooliõpilane ei katkesta oma õpinguid.

    Haridus- ja teadusministeeriumi teatel katkestab väga palju noori oma kutseõpingud. Aastatel 2004−2011 jättis koolitee pooleli 40 063 noort ehk iga viies kutseõppur. Suur väljalangus teeb muret paljudele kutsekoolidele, ent sellele murele on võimalik leida leevendust – õigel ajal osutatud abi aitab lõpuni vastu panna.

    Haapsalu kutsehariduskeskuses peeti koos projektipartneritega Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusest, Pärnu…

    Aile Nõupuu
    2 minutit
  • ,

    Anne Franki rändnäitus jõuab Eesti koolidesse

    Täna avavad haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo ning Inimõiguste Instituudi juhatuse esimees Vootele Hansen Tallinna Nõmme Gümnaasiumis rändnäituse „Anne Frank – ajalugu tänaseks päevaks”.

    Anne Franki rändnäitus on haridusprojekt, mis on suunatud eelkõige noortele, kes saavad süvendada oma teadmisi holokausti ja Teise maailmasõja kohta. Pärast avamist Nõmme Gümnaasiumis liigub näitus edasi Eestimaa teistesse koolidesse.

    Eestimaa koolides on rändnäitus üleval…

    2 minutit
  • ,

    Keskkonnaamet korraldab loodusvideode konkursi

    Keskkonnaamet koostöös Eesti Teadusagentuuriga korraldab üldhariduskoolide 6.-9. klasside õpilastele videoklippide konkursi „Põnev loodus minu ümber“, mille eesmärk on märgata huvitavat loodust enda ümber, seda põhjalikumalt vaadelda ja uurida ning jagada saadud teadmisi jakogemusi teistega enda tehtud videoklippide kaudu, teatas Keskkonnaamet.

    “Tänapäeva laps on harjunud veetma vaba aega arvuti taga ja värskes õhus viibitakse vähe. Nii tekkiski mõte pakkuda just…

    2 minutit

  • Pii- ja pirukate päev

    14. märtsil, mil eestlased tähistasid emakeelepäeva, pidasid ameeriklased pidu matemaatilise konstandi pii auks. Meie Xavieri tšarterkoolis tähistasime piipäeva kolmandat korda.

    Just see kuupäev valiti 25 aastat tagasi välja sellepärast, et 14. märtsi tavalisim ameerikapärane kirjapilt on 3/14, mis kattub pii kolme esimese kohaga (3,14). Inglise keelt tundes on lihtne mõista, miks selle päevaga seostuvad ka pirukad. Nimelt hääldatakse nii pii ingliskeelne nimetus Pi…

    Elina Aslett
    6 minutit

  • Isamaa-armastust tuleb kujundada maast madalast

    Lasteaiaõpetajatel on võimalus õpitegevuste ja igapäevatoimetustega väikelastes isamaalist meelsust kujundada, isegi kui pered seda vajalikuks ei pea.

    Lasteaedade õppekavades on isamaaline kasvatus väärtuskasvatuse osa, mis on lõimitud igapäevastesse õpitegevustesse. Selle abil õpetatakse väikelapsi hoolima oma perest ja kodust, eesti keelest ja kodumaast. Sõnu „isamaa” ja „emakeel” kasutatakse lasteaiaga seoses siiski vähe. Võib-olla on see tingitud sellest, et väikelapsed loovad…

    Piret Kaasik
    5 minutit
  • ,

    Üleriigiline saksa keele olümpiaad 2013

    Kevadkuu esimestel päevadel, 1.–2. märtsil toimus Tallinna Ülikoolis üleriigilise saksa keele olümpiaadi lõppvoor. Ürituse korraldajaks oli TLÜ keelekeskus. Lõppvoorus osales 20 piirkondliku vooru võitjat. Lõppvoorule eelnes piirkondlik voor, mis leidis aset 7.12.2012 kokku 16 maakonnas ja suuremas linnas.

    Piirkondlikus voorus osales 220 tublit saksa keele tundjat. Võisteldi ühes vanusegrupis, mis hõlmas üldhariduskoolide 10.–12. klasside õpilasi. Piirkondlikus voorus kontrolliti seekord kuulamisoskust…

    Õie Kirs, Tallinna Ülikool, saksa keele olümpiaadi žürii esimees; Laine Paavo, Tallinna Ülikool, saksa keele olümpiaadi žürii liige
    4 minutit
  • ,

    2013. aasta üleriigilise inglise keele olümpiaadi lõppvaatus

    Käesoleva aasta üleriigiline inglise keele olümpiaad on nüüdseks ajalugu, kuid nii võistlusel osalejatele, osalevate õpilaste õpetajatele, kui ka korraldajatele jääb 2013. aasta olümpiaad kindlasti meelde. Siinkohal lühike ülevaade kogu olümpiaadist, põhilise rõhuasetusega lõppvoorul ning võistlejate kirjalike tööde ja suuliste ettekannete analüüsil. Loodame, et viimane pakub tulevaste finalistide õpetajatele hea võrdlusmomendi hindamaks oma praeguste õpilaste valmisolekut…

    Sirle Kivihall, Tallinna Ülikool, üleriigilise inglise keele olümpiaadi žürii esimees; Ursula Roosmaa, Briti Nõukogu, üleriigilise inglise keele olümpiaadi žürii liige
    5 minutit

  • Saksamaa hädas erivajadustega lastega

    Kuigi iga neljas erivajadustega laps käib Saksamaal normaalkoolis ja nende laste kaasamine tavaklasside õppetöösse edeneb, ei ole erikoolid oma tähtsust kaotanud.

    Saksamaal otsustati nelja aasta eest, et nii puudega kui ka puudeta lapsi tuleb õpetada üheskoos. Sellest ajast on kaasamine riigis kolmandiku võrra suurenenud: 18,4 protsendilt 25-ni. Samas ei ole erikoolide koormus vähenenud, sest üha rohkem õpilasi saab diagnoosi, mille…

    2 minutit

  • Õuesõpe Conistoni järve kaldal

    Kas keegi teab kedagi, kes on midagi kuulnud Donald Campbellist või õllest nimega Bluebird?

    Umbes pool sajandit tagasi elas Inglismaal hulljulge mees, kelle elu eesmärk oli liikuda võimalikult kiiresti nii vees kui ka maal. Oma Bluebirdi-nimelise sõidukiga üritas ta 1967. aasta 4. jaanuaril järjekordset maailmarekordit Conistoni järvel Lake Districtis. Selleks päevaks oli ta maailmarekordit uuendanud juba seitse korda, neist neljal korral…

    Pille Kaisel
    4 minutit
    1 kommentaar

  • Õpilane hindab õpetajat

    Pärnumaa kutsehariduskeskuses on teist aastat kasutusel elektrooniline tagasisidesüsteem.

    Möödunud õppeaastal toimus piloteerimine ja käesolevast õppeaastast soovitatakse igal õppijal anda pärast õppemooduli lõppu tagasisidet õppeprotsessi ja õppija enda kohta. Õpilastele ilmuvad nädal enne mooduli lõppemist õppeinfosüsteemi (ÕIS) tagasisideküsimused, mis on seal nähtavad kaks nädalat pärast mooduli lõppemist. Sellel aja jooksul on õppijal võimalik anda tagasisidet õppeprotsessi, õpetaja ja iseenda kohta. Nii saab õpetaja…

    Varje Tipp
    4 minutit
    2 kommentaari

  • Teisel ringil põhikoolis

    Kolmes põhikoolis – Saugal, Ardus ja Vana-Vigalas − pakutakse kaugõppe võimalust neile, kel haridustee varakult katki jäänud.

    Kuigi me pole oma kaugõppele reklaami teinud, õppureid jagub, info liigub suust suhu, lausub Sauga põhikooli direktor Arvo Tali. Pärnumaal Saugal alustati kaugõppega viie aasta eest. Nüüdseks on lõpetanuid poolsada. Sel õppeaastal on 7.−9. klassis tarkust nõutamas 17 õpilast vanuses 17−40. Kool kavatseb kaugõppeosa veelgi…

    Sirje Pärismaa
    4 minutit

  • Väikesed lapsed suures basseinis

    Eestis ei ole just palju lasteaedu, kus laste päevakavasse kuulub ujumine. Neil lastel, kellel ujumisvõimalus olemas, on väga vedanud.

    Tamsalu lasteaialapsed õpivad ujumist spordikompleksi ujulas kord nädalas ning tänu vallajuhtide spordilembusele on ujumistunnid neile tasuta. Krõlli lasteaiast jääb ujula vaid jalutuskäigu kaugusele, linna piiril asuva Sääse lasteaia lapsed toob kohale valla buss. Ujumas hakkavad lapsed käima alates neljandast eluaastast. Noorematega oleks…

    Tiina Vapper
    7 minutit

  • Kunstikooli noored tegid ära reklaamifirma töö

    Suurvõistluse „Noor meister 2013” üldkujunduse tegid Tartu kunstikooli 3. ja 4. kursuse õpilased.

    Eesti näituste messikeskuses oli 8. ja 9. märtsil kutsemeistriõppe suursündmus „Noor meister 2013”. Võistlusel osales peaaegu 300 noort 21 erialalt üle Eesti. Rambivalguses olid ennekõike muidugi noored kutseõppurid, kuid nende selja taga seisid, pöidlad pihus, nende juhendajad, ametikoolide õpetajad. Vähesed teavad, et suurvõistluse „Noor meister…

    Liina Liiv
    4 minutit

  • Õpilased ei tea sõnade tähendust!

    Mõnigi õpilane mõistab emakeelset teksti nagu kehv tõlkija, kes ei saa pihta väikestele, aga teksti mõistmise poolest tähtsatele nüanssidele.

    Olen mitmel korral olnud õpiabitunnis üllatunud, kui teksti lausete või lõikude kaupa analüüsides ilmneb, et õpilane ei tea kõige üldtuntumaid sõnu ja väljendeid, mistõttu ei suuda teksti lõpuni mõista. Mõne aja eest olin põhikooli III astmes lugemisülesannet tehes üllatunud, kui vaid…

    Reet Bobõlski
    6 minutit
    4 kommentaari
Õpetajate Leht