Haridus

  • ,

    Algavad Randvere koolihoone ehitustööd

    Viimsi vald sai ehitusloa Randvere koolimaja rajamiseks. 2013. aasta sügisel avatav kool hakkab teenindama peamiselt Leppneeme, Tammneeme, Randvere, Metsakasti, Äigrumäe, Laiaküla ja Muuga küla lapsi. Kooli tulevad ka erivajadustega lastele mõeldud õppeklassid. Koolihoone ehitus maksab ligi 6 miljonit eurot.

    „Viimsi sai viimati uue koolihoone kolm aastat tagasi, mil avati Karulaugu algkool,“ sõnas Viimsi vallavanem Haldo Oravas. „Nende kolme aasta jooksul…

    2 minutit
  • ,

    Eesti noored tõid Iraanist loodusteaduste olümpiaadilt viis pronksmedalit

    Detsembri alguses Teheranis toimunud 9. rahvusvahelisel loodusteaduste olümpiaadil osalesid 29 riigi kuni 15-aastased õpilased. Eesti kuueliikmelisest võistkonnast, kes valiti välja üleriigilise loodusteaduste olümpiaadi põhjal, jõudsid pronksmedalini viis.

    Medali pälvisid Eva-Maria Tõnson Tartu Veeriku koolist, Oliver Nisumaa ja Oskar Voldemar Lahesoo Tallinna reaalkoolist, Elo Maria Pauman Tallinna Prantsuse lütseumist ja Oliver Kahre Tartu Kivilinna gümnaasiumist….

    2 minutit

  • Õpetaja astub suurema klassi ette

    Kas peame klassid jälle täis tuupima ja tugispetsialistid lahti laskma, oli Tartu abilinnapea Tiia Teppan nõutu pärast infopäeva, kus räägiti koole ees ootavatest muutustest. Koolielus on küsimärke rohkem kui selgust, tõdesid ka teised osalejad, kirjutab ajaleht Postimees.

    “Tahetakse teha hästi, aga välja kukub nagu alati,” kirjeldas Veeriku kooli direktor Ruth Ahven tunnet, mis tekkis tal haridus- ja teadusministeeriumi infopäeval, kus selgitati…

    1 minut

  • Kes Sa oled – hooldusõppe õpilane?

    Me ei nõustu haridus- ja teadusministeeriumi poolt hooldusõppe õpilastele kehtestatud 20-tunnise nädalakoormusega ehk nelja koolitunniga päevas.

    Nii tavakooli kui ka lihtsustatud ja toimetuleku õppekavaga kooli puhul kehtib põhimõte, et aastatega õpilastel õppemaht suureneb: 1. klassis on 20 tundi, 2. klassis 23, 3. ja 4. klassis 25, 5. klassis 28, 6. ja 7. klassis 30 ning 8. ja 9. klassis 32…

    Marju Vainikko, Kadri Laanisto, Vahur Põldsam
    7 minutit
    1 kommentaar

  • Gümnaasiumilõpetaja keeleoskuse tase ja üleminek tasemeeksamitele 2014

    Gümnaasiumilõpetaja B-tasemel keeleoskus

    Riiklik õppekava seab võõrkeeltes keelepoliitiliseks eesmärgiks saavutada gümnaasiumi lõpuks vähemalt kahe võõrkeele valdamine iseseisva keelekasutaja, s.o B-tasemel.

    Mida tähendab B-tasemel keeleoskus? See on üks raamdokumendi kolmest laiast põhitasemest (A, B ja C), kus A-tase tähistab algtasemel keeleoskust, B-tase on iseseisva keelekasutaja ning C-tase vilunud keelekasutaja tase. B-tase tähendab keeleoskuse arengus olulist astet,…

    Kersti Sõstar
    12 minutit

  • Laste sajand ja unistuste kool

      Lastel on õigus mitte kannatada oma vanemate vigade ning unistuste tõttu. Õpetajaametit ei tohiks keegi pidada üle 20 aasta, leidis Ellen Key.  Rootsi feministi ja kirjaniku Ellen Key sünnist möödus 11. detsembril 163 aastat. Key oli naine, kelle tõekspidamised armastusest, abielust, seksuaalsusest, moraalsest käitumisest ning haridusest omasid tolleaegses ühiskonnas suurt mõju, kuigi ta polnud omandanud kasvatusteaduslikku haridust ega olnud…

    Kairi Sepp
    5 minutit
    1 kommentaar

  • Muusikaline lisategevus erirühma lastele

    Muusikaline lisategevus nägemispuudega lastele võimaldab arendada kuulamis- ja kompimisoskust, mälu ning rütmitunnet.

    Tartus asub Maarjamõisa õppehaiglate läheduses pargi kõrval kena roheline maja – Maarjamõisa lasteaed. Maja on suur, tervelt 13 rühma. Nendest kahes on leidnud hubase olemise meelepuuetega lapsed. Arengukavas on meie eripära ka välja toodud: meelepuudega laste arendamine, loodushoid, avastusõpe, ravivõimlemine, rütmika ja hea alguse elemendid.

    Meie majas on meelepuudega…

    K. MATSON
    3 minutit

  • Eesti lapsed said Helsingis oma lasteaia

    Rohkete õnnitluste ja tervitustega avatud eesti lasteaia loomist Helsingisse võib nimetada mäe liigutamiseks. Veel võib seda nimetada ühe tubli eesti naise jonnakaks järjekindluseks, tõestamaks veel kord: võimatut pole olemas, kui siht silme ees ja tahtmine tõsine. Annika Madissoni nimi läheb ajalukku esimese eesti lasteaia rajajana väljaspool Eestit. Temata Anni lasteaeda Helsingis ei oleks. Oskust leida õiged inimesed ja institutsioonid…

    Riina Koolmeister
    2 minutit

  • Põltsamaa Gümnaasium 95! Ka väike gümnaasium võib olla tõhus

    Seoses 95. aastapäevaga on taas tõusnud päevakorda Põltsamaa ühisgümnaasiumi tuleviku küsimus. Uue seaduse järgi peaks kooli gümnaasiumiosas õppima vähemalt 252 õpilast, kuid ühisgümnaasiumis on neid 145.

    „Gümnaasiumi suurus pole lapse kodanikuks kasvamise juures sugugi kõige tähtsam näitaja, headuse otsustab see, mida ja kuidas seal õpitakse ning õpetatakse,” leiab ühisgümnaasiumi 7.−12. kl õppealajuhataja Tiia Mikson. Tal…

    Raivo Juurak
    8 minutit
  • ,

    Viljandis võistlevad noored müürsepad

    Viljandi Ühendatud Kutsekeskkoolis algas täna kahepäevane noorte müürseppade kutsemeistrivõistlus “Jõulukellu 2012”, teatas sihtasutus Innove.

    Kaheksandat korda toimuval jõuluhõngulisel võistlusel võtavad mõõtu ehituserialal õppivad noored 12 kutseõppeasutusest, kokku võistleb 24 õppurit. Võistluse žüriisse kuulub teiste seas ka ehitussaate “Nurgakivi” saatejuht Priit Valge.

    Võistluse praktilises osas tuli vastavalt joonisele laduda sein. Lisaks tuleb oskused proovile panna teooriatestis. Hinnatakse etteantud mõõtudest kinnipidamist, tööriistade ja…

    1 minut

  • Eksamikünnis peaks olema üks punkt

    23. novembri Õpetajate Lehes kirjutas Agu Ojasoo mõtlemapaneva loo „Miks me kardame uut eksamikünnist?”. Olen temaga ühte meelt – õpilaste klassist klassi lohistamisest ja eksamitulemuste kiirest „korrigeerimisest” tuleb lahti saada.

    Ametlikke materjale lugedes selgub, et selles suunas ka liigutakse. Kui 2010. aastal kehtinud gümnaasiumi riiklikus õppekavas (GRÕK) oli veel kirjas, et riigieksami mitterahuldava tulemuse korral tehakse vastavas õppeaines direktori kinnitatud…

    Allar Veelmaa
    5 minutit

  • Uus palgakorraldus tekitab koolides peataolekut

    Kuigi 1. jaanuarist otsustab iga kool oma palkade üle ise, ei tea õpetajad ega juhid, kuidas see täpselt käima hakkab.

    „Pean vist minema PR-kursustele, et õppida end paremini reklaamima,” muigab Rapla Vesiroosi gümnaasiumi õpetaja Krista Mägi. Ehkki Mägi sulest on ilmunud eesti keele ja kirjanduse õpetamise käsiraamatuid ning ajaleheartikleid, pole tal veel aimu, kuidas seda aktiivsust uuest aastast rahaga…

    Sirje Pärismaa
    3 minutit
    1 kommentaar

  • Kõikide aegade kasvatuskultuurist on midagi õppida

    Tallinna ülikooli õppejõud, kasvatusteadlane Maria Tilk on uurinud kasvatust eri kultuurides. Ta väidab, et kasvatus on läbi aegade olnud haridusest laiem mõiste. Koolihariduse said varasematel aegadel vähesed, kasvatati aga eranditult kõiki. Kasvatuskultuuri ajalugu õpetab ta ka tulevastele lasteaia- ja kooliõpetajatele.

    Miks on vaja tunda kasvatuse ajalugu?

    Eri kultuuride tundmaõppimine on äärmiselt huvitav. Kõik ajalooperioodid sisaldavad ka kasvatuskombeid ja -tavasid,…

    Tiina Vapper
    7 minutit

  • Keeleeksami DELF diplomite üleandmine Tartu Descartesi lütseumis

    6. detsembril külastas Tartu Descartesi lütseumi Prantsuse suursaadik Frédéric Billet, et anda üle tunnistused kevadel DELF-i keeleeksami sooritanud õpilastele. DELF (Diplôme des Etudes de la Langue Française) jaguneb nelja tasemesse: A1 ja A2 näitavad keelekasutuse algtaset, B1 ja B2 aga iseseisvat keeleoskust. Hinnatakse nii suulist kui ka kirjalikku mõistmist ja eneseväljendust. DELF-i lõplik hindamine…

    Jaan Reinson
    1 minut

  • Haabersti vene gümnaasiumi projekt „Kodumaa avastamine”

    Terve aasta jooksul (21. novembrist 2011 21. novembrini 2012) käisid Haabersti vene gümnaasiumi 2–9. klassi õpilased õppekäikudel ja -reisidel tutvumas Eesti ajaloo, kultuuri ja loodusega.

    Esimese ja teise kooliastme õpilased tegid õppekäike muuseumidesse ja riigiasutustesse. Eesmärk oli suhelda nende asutuste töötajatega eesti keeles ning õppida tundma Eesti ajalugu ja kultuuri. Sagadi mõisas tutvusid õpilased mõisa omanike…

    Julia Bandura
    2 minutit

  • KLAB on parem kui EHIS!

    KLAB ei ole ei Club ega Klaabu, vaid akronüüm sõnadest kooli liikmeskonna andmebaas. Selle on välja töötanud Tallinna transpordikool ja väidetavalt on see parem kui Eesti hariduse infosüsteem EHIS.

    Ent alustame kaugemalt. Kes on koolis juba kauem töötanud, ilmselt mäletab veel, kuidas andmeid oli iga aastaga järjest raskem meeles pidada, sest infot kogunes lõpuks lihtsalt liiga palju. Koolis, kus mina töötasin, leidis direktor…

    Raivo Juurak
    5 minutit

  • Õpetajad paisutavad kooli kukrut

    Usinad õpetajad suudavad kirjutada projekte, mis toovad tunniväliseks tegevuseks hulga lisaraha.

    Iga esmaspäeva pärastlõunal, kui tunnid läbi, ruttab kümmekond Tartu kunstigümnaasiumi kaheksanda klassi õpilast keemiaklassi suunas. Valgesse kitlisse rõivastunud õpetajal Ulvi Kruusil on laudadele valmis pandud kolvid, statiivid ja keerulise nimega mõõteriistad. Interaktiivsel tahvlil ripub tööjuhend. Õpetaja lühikese selgituse järel haaravad lapsed katseklaasid ning asuvad innukalt ülesandeid täitma. Alanud on järjekordne…

    Sirje Pärismaa
    5 minutit
  • ,

    Presidendiproua külastas Tabasalu gümnaasiumi

    Evelin Ilves külastas kolmapäeval Eesti parima koolisöökla konkursi võitnud Tabasalu Ühisgümnaasiumi, kohtus lisaks õpilastele-õpetajatele ka sealsete kokkadega ning proovis nende valmistatud koolitoitu, teatas presidendi kantselei.

    Ilvese sõnul väärib imetlust kooli õpilaspiletiga seotud kiipkaardisüsteem, mis võimaldab lapsevanemal hiljem näha, mida ja mitu korda laps päevas sööb. “Samuti on kiiduväärt, et lastele pakutakse kodumaiseid juurvilju koostööd Vääna Ühistaluga,” lisas presidendiproua.

    Programmiga “Tervist…

    1 minut

  • Luua Metsanduskool sõlmis koostööleppe nelja praktikapartneriga

    Luua Metsanduskool sõlmis eelmisel nädalal kahepoolse kokkuleppe nelja ettevõttega, kes pakuvad kooli õpilastele praktikavõimalust. Kokkuleppe kohaselt asutakse ühiselt ette valmistama tööjõudu, keda tööandja tõepoolest vajab.

    “Seni, kuni meie tööandjad praktikante odavaks tööjõuks peavad, kes niisuguseid töid tegema saadetakse, mida oma töötajad ei viitsi teha, ning kes pärast praktikapäevikus lahtreid täidavad ja musta südametunnistuse rahustuseks “viied”…

    Sirje Pärismaa, Mari Klein
    2 minutit

  • Koolisööklaid võib tabada kokkade põud

    Kuna noored kokad otsivad eakamatest ametikaaslastest enam väljakutseid ja paremat palka, siis võivad koolisööklad varsti kokkadeta jääda, kirjutab Postimees.

    “Riik peaks vaeva nägema selle nimel, et noored kokad tahaksid kooli tööle minna. Kuna palk, mida kokkadele makstakse, ei ole väga suur, siis varsti on meil koolides kokkade põud,” muretseb Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert Tagli Pitsi.

    Koolitoitlustusfirma Baltic Restaurants Estonia tegevjuht…

    1 minut
Õpetajate Leht