Tugiharidus
-
Noortel näitlejatel-lauljatel jagus jaksu ja särtsu ka kolmandaks etenduseks. Fotod: Sirje PärismaaTeatriime sündis kogudes, kogedes ja kogemata
Tartu Herbert Masingu koolis otsitakse koos välispartneritega üha uusi võimalusi erivajadustega laste arendamiseks mitteformaalse tegevuse kaudu. Kooli sünnipäevaks…
7 minutit -
Tartu 2. muusikakooli teise klassi õpilane Delisa Filippov loeb klaveritunnis punktkirjas noodikirja. Fotod: Tiiu ErnitsKui alustaks punktkirjas noodiaabitsast?
Nägemiskahjustustega laste integreerimine tavakooli eeldab suuri muutusi ka muusikaõpetuse vallas.
Viis aastat tagasi toodi mu juurde 15-aastane pime Kirill Kazakov,…
6 minutit -
Kuidas olemasolevat ressurssi paremini kasutada? Ei ole efektiivne ja mõttekas, et ühes asutuses logopeed hindab, teises jälgib ja kolmandas töötab lapsega. Foto: OÜ NuputajaLogopeedide nappusest logopeedide pilgu läbi
Käes on kevad ja viimastele aastatele omaselt Õpetajate Leht täis töökuulutusi, kus otsitakse eripedagoogi või logopeedi. Lasteaiad otsivad…
8 minutit2 kommentaari -
„Tugiisikuid ei kohelda praegu väärikalt, vaid kasutatakse ära. Praegune süsteem teeb karuteene ka abi vajavatele lastele,“ kinnitab üks hiljuti oma tööst loobunud tugiisik. Foto: Raivo Juurak„Tugiisikuid ei kohelda praegu väärikalt, vaid kasutatakse ära. Praegune süsteem teeb karuteene ka abi vajavatele lastele,“ kinnitab üks hiljuti oma tööst loobunud tugiisik. Foto: Raivo JuurakTugiisiku töö suurim miinus on sotsiaalsete garantiide puudumine
Tugiisikuid napib, kuid vaja on neid üha rohkem. Asjaosaliste hinnangul on probleem selles,…
9 minutit -
2014. aastal loodi Masingu kooli juurde Pepleri ravikodu – miljööteraapiline keskkond, kus lastel on võimalik täiskasvanuid uuesti usaldama õppida ning enda hirmudega rahulikus ja toetavas keskkonnas tõtt vaadata. Foto: Tartu Herbert Masingu kool2014. aastal loodi Masingu kooli juurde Pepleri ravikodu – miljööteraapiline keskkond, kus lastel on võimalik täiskasvanuid uuesti usaldama õppida ning enda hirmudega rahulikus ja toetavas keskkonnas tõtt vaadata. Foto: Tartu Herbert Masingu koolKiindumushäirega lastest koolijuhi ja kasuema pilgu läbi
Tänast koolielu võib võrrelda kiindumushäirega lapse eluga: pealtnäha väga tavaline, aga kohati küllalt keeruline ja arusaamatu….
8 minutit -
Heinategu 1957. aastal Riisipere lastekodu abimajandis, kus lastekodu lehmakarjale aitasid heina teha ka lapsed. Foto: Sirje Sinisalu erakoguTöökasvatus kui õppimise ja kasvatuse vältimatu osa
Töökasvatus kombineerituna võimalusega ise otsustada on vastutustunde kujunemise alus, mida tänapäeva elus kipub väheks jääma. Pedagoogikateadlased…
8 minutit -
Eesti puuetega inimeste koja tegevjuhi Anneli Habichti sõnul illustreerib autismispektri häirega noore Rasmus Lille maal variraporti esikaanel kujukalt puudega inimeste olukorda. Ehkki aastatega on abi kättesaadavus paranenud, tegutseb iga valdkond siiski omaette ning tervikut hoomata ja oma rada leida on keeruline.Variraport annab ülevaate puuetega inimeste elust Eestis
Eesti puuetega inimeste kojas esitleti 1. märtsil ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni täitmise variraportit „Puuetega inimeste…
8 minutit -
Uuringud on näidanud, et enamikule erivajadusega lastest suur rühm ei sobi. Mis põhjusel nad sellest hoolimata neile sobimatusse keskkonda pannakse? Lasteaiaõpetaja Irina Kalso arvates ei tasuks kaasavat haridust rakendada enne neljandat klassi. Foto: Raivo JuurakUuringud on näidanud, et enamikule erivajadusega lastest suur rühm ei sobi. Mis põhjusel nad sellest hoolimata neile sobimatusse keskkonda pannakse? Lasteaiaõpetaja Irina Kalso arvates ei tasuks kaasavat haridust rakendada enne neljandat klassi. Foto: Raivo JuurakKaasav haridus lasteaias? Mõtleme veel!
Kaasava hariduse idee on minu jaoks arusaadav, selle rakendumisviisid ja -võimalused aga mitte. Lahtisi otsi ja vastuseta küsimusi on…
7 minutit -
Priit Siig on Tallinna laste turvakeskust juhtinud 2011. aastast. Foto: Tiina Vapper99,9 protsendil juhtudest on turvakeskusesse jõudnud lapsed probleemsest kodust
Tallinna laste turvakeskuse üks sihtgrupp on käitumisraskuste ja sõltuvusprobleemidega alaealised. Keskuse…
9 minutit -
Mõnus äraolemine harmooniatoas. Fotod: Annika PoldreJa tahadki koolis käia
Kuressaare gümnaasium on mammutkool, kus omandab haridust üle tuhande lapse. Lasterikka kooli tugikeskuses Amare tegutsevad lastega mitmed tugispetsialistid. Toetust ja nõu saavad…
9 minutit -
Karmen Koppel lastega. Foto: Liina LukkKarmen Koppel lastega. Fotod: Liina LukkKas ja kuidas kaasata? Mida arvab kahe erivajadusega lapse ema?
Hariduslike erivajadustega laste tavaklassi kaasamise kohta on arvamust avaldanud peamiselt koolirahvas, lapsevanemate mõtteid on kuulda…
9 minutit -
Virumaa heategevuskeskuses Narvas pakutakse juba 17 aastat vähekindlustatud perede lastele iga päev tasuta süüa ja huvitavat tegevust ning aidatakse ka peret. Fotod: Tiina VapperHeategevuskeskuses aidatakse nii last kui ka tema peret
Virumaa heategevuskeskuses Narvas Võidu tänaval on pühademeeleolu. Avara ruumi nurgas seisab ehitud kuusk, seintel ja akendel…
8 minutit -
ÜHISPÖÖRDUMINE kaasava hariduse teemal
Kuigi eri organisatsioonid ja sihtrühmad on oma ettepanekud käesoleval aastal nii suuliselt kui ka kirjalikult Riigikogu kultuurikomisjonile edastanud, peame vajalikuks esitada oma ühispöördumise Riigikogule, haridus- ja teadusministrile, peaministrile ja vabariigi presidendile.
Me ei toeta põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise ja sellega seoses teiste seaduste muutmise seaduseelnõu SE519 vastuvõtmist, kuna puudub muutuste prognoos ja mõjuanalüüs ning kaasava hariduse dokumendi koostamisse ja seaduseelnõu…
3 minutit -
Laste kõneprobleemidega tuleb tegelda varakult, toetub ju kõne arengule lapse hilisem areng. Rajaleidja uuringu andmetel ei ole logopeedi 39% haridusasutustest. Teisi tugispetsialiste on koolides ja lasteaedades ametis veelgi vähem – pooled tugispetsialistide kohad on täitmata. Foto: Silja SalmusKust leida logopeede?
Tugispetsialistide, eriti logopeedide põud kestab. On lasteaedu ja koole, kuhu pole logopeedi leitud aastaid. Kuhu nad kaovad ja millised meetmed aitaksid neid…
16 minutit -
Soome kolmeastmeline tugisüsteemKoostatud Kangastalo, 2015, http://www.lukimat.fi/lukimat-oppimisen-arviointi/tietopalvelu/taustaa/kolmiportainen-tuen-malli põhjalSoome süsteem aitab nii õpilast kui ka õpetajat
Soome koolisüsteemis ei ole HEV- ega tavaõpilasi: kõik on võrdsed, osa vajab teatud eluetapil lihtsalt rohkem tuge….
3 minutit -
Soome kooli eripedagoog usub koertesse
Tallinna soome kooli eripedagoog Mari Pohjalainen kasutab igapäevatöös kahte koera, kelle kaasamine õppetöösse on andnud koolipere hinnangul suurepäraseid tulemusi…
2 minutit -
Nele Labi.Kas paindlikkus ja kvaliteet saavad käia käsikäes?
Suurem paindlikkus tähendab seda, et õppemeetodite valiku, klasside suuruse, tugispetsialistide kaasamise jne reeglid ei ole enam nii…
10 minutit -
„Ma ei kuulnud õpetajatelt kahe aasta jooksul mitte kordagi, et neil on temaga raske,” meenutab Anna Golubeva oma erivajadusega poja Arturi koolikogemust Inglismaal.Arturi lugu
Seitsmeaastane Artur, kellel on diagnoositud autismispektri ning aktiivsus-ja tähelepanuhäire ning kelle kodune keel on vene keel, läks kooli Suurbritannias. Tema ema Anna Golubeva sõnul…
9 minutit -
Foto: Riigikogu arhiivHariduslike erivajadustega laste õpetamisele paindlikkust ja lisaraha juurde
Seitse aastat tagasi kehtima hakanud ja kaasava hariduse põhimõtte seadusandlusesse toonud põhikooli- ja…
6 minutit -
Riigi kohus on tagada, et asjad toimivad hariduses kõikide laste jaoks, olgu puudega või puudeta, ühtselt heal tasemel kogu Eestis. Foto: Tiina VapperRiigi kohus on tagada, et asjad toimivad hariduses kõikide laste jaoks, olgu puudega või puudeta, ühtselt heal tasemel kogu Eestis. Foto: Tiina VapperPuuetega lapsed võivad jääda valitsuse rahamängude rataste vahele
Mõned nädalad tagasi toimus üritus, kus lapsevanemad ja pedagoogid-terapeudid arutasid erivajadustega laste koolihariduse probleeme….
11 minutit