$menuu_nimi: Telli_menuu
$submenu_hover: 
$submenu_direction: vertical

$menuu_nimi: Ulemine_menuu
$submenu_hover: 1
$submenu_direction: vertical

Üldharidus

  • Võitlust vabaduse eest mõistavad kõik

    Vene keeles õppivate noorte pärast pole eestlastel põhjust muretseda: isegi mu kehvemate teadmistega õpilased oskavad tsiteerida Eesti põhiseaduse preambulit ning on endale teadvustanud, et meie riigi arendamine on seotud eeskätt eesti rahvuse ja kultuuri säilimisega. Kuid tõsi, tegemist on nn tundliku teemaga ja tänapäeva õpilased on ka väga nutikad ning postmodernistlikus laadis küünilised.

    Tartu rahu teema vene koolis

    Selle teema sissejuhatuseks…

    Dmitri Rõbakov
    4 minutit

  • Täiskasvanud on järjest usinamad õppijad

    Elukestvas õppes osaletakse iga aastaga üha rohkem: statistikaameti äsja avaldatud andmete kohaselt osales 2012. aastal elukestvas õppes 12,9% protsenti 25–64-aastastest elanikest, see on läbi aastate rekordiline tulemus.

    2011. aastal osales elukestvas õppes 12% 25–64-aastastest elanikest, 2010. aastal 10,9%, 2009. aastal 10,6% ja 2008. aastal 9,8%.

    Rõõmustav on madala haridustasemega elanike järjest aktiivsem osalemine elukestvas õppes – kui veel 2010. aastal…

    Tarmu Kurm
    1 minut

  • Tartu koolivõrku kärbivad komisjonid

    Tartu koolide ümberkorraldamis­komisjonid aitavad suure hooga käivat gümnaasiumireformi õpetajaile valutumaks muuta.

     Tänavu lõpetab Tartus tegevuse kahe gümnaasiumi – Raatuse ja Forseliuse − gümnaasiumiosa ning koolid muudetakse põhikoolideks. Järgmisel aastal ootab sama saatus ka Karlova gümnaasiumi, kunstigümnaasiumi ning vene lütseumi. Nende koolide töö sujuvamaks ümberkorraldamiseks loodi eelmisel aastal komisjonid, kuhu kuuluvad nii kooli kui ka linnavalitsuse esindajad. Et põhikoolideks minnakse üle…

    Sirje Pärismaa
    4 minutit

  • Väiksed põhikoolid muutuvad kuueklassiliseks

    Virumaal ähvardab Tudulinna ja Tudu põhikooli vanema astme kadumine.

    Tudulinna põhikool. Külastame kaheksanda klassi eesti keele tundi. Lapsed õpivad lauseanalüüsi, õpetaja Regiina Urb saab iga lapsega põhjalikult tegelda. „Väikese koolis pole võimalik midagi tegemata jätta, sest igal juhul oled õpetaja silma all,” nendib Tudulinna vallavanem Andrus Toss. Paraku on väga tõenäoline, et juba sel sügisel põhikooli vanemat astet Tudulinna…

    Ago Gaškov
    4 minutit

  • Esmaspäeval algas üleminek arvutipõhisele õppele

    Esmaspäeval, 11. veebruaril anti Gustav Adolfi gümnaasiumis avalöök Eesti arvutipõhisele õppele üleminekuks. Haridus- ja teadusministeerium, Tartu ülikool ja haridusvisionäär Conrad Wolfram tutvustasid pilootprojekti, millega viiakse matemaatika ühe osa – statistika ja tõenäosusteooria – õppimine arvutipõhiseks.

    Ettevõtmise pöördelist tähtsust Eesti haridusele rõhutas haridus-ja teadusminister Jaak Aaviksoo, kes algatas 1996. aastal Tiigrihüppe programmi. Ta meenutas, et selle edumeelse programmi tulemusena…

    Raivo Juurak
    3 minutit
    1 kommentaar

  • Rocca al Mare kooli esimesse klassi pääseb loosiga

    Rocca al Mare kooli 1. klassi astujad ei pea sel aastal enam üksteisega konkureerima ning kedagi ei seata pingeritta – katsete asemel valitakse lapsed kooli loosiga.

    Kui soovijaid on rohkem kui kohti, tuleb millegi põhjal valik teha ja kellelegi öelda „ei”. Kuigi RaM kool on püüdnud valikuprotsessi teha alati hästi lapsesõbralikuks, tekib lõpuks ikkagi mingi pingerida.

    „Ja sellest pingereast…

    2 minutit

  • Reet Kasik: Grammatikaõpetuse kaitseks

    Riiklikud õppekavad rõhutavad õppe-eesmärkidena üha enam mitmesuguste pädevuste omandamist. Kahjuks on seda tõlgendatud ka nii, et grammatikaõpetuse osakaalu tuleks õppekavas vähendada.

    Kardan, et selline vastandamine on kunstlik, lihtsustav ja eksitav, sest enamikus asjades on raske saada pädevaks ilma teadmisteta. Kuidas näiteks õppida tekste analüüsima ja koostama ilma grammatika mõisteid kasutamata ja nende olemust tundmata? Kuidas õpetada korrektset lauset moodustama, lauseid…

    Reet Kasik
    4 minutit

  • Peipsi gümnaasiumi ei sünni

    Peipsi-äärsed omavalitsused ei lähe kaasa Jõgeva maakonna algatusega luua Mustveesse Peipsi riigigümnaasium.

    Aasta algul tuli Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev välja ideega avada Mustvees Peipsi gümnaasium, kus õpiksid noored Peipsi-äärsetest valdadest Jõgeva-, Tartu- ja Ida-Virumaalt. Maakondadeülese riigikooli rajamise mõte tulenes asjaolust, et Mustvees napib õpilasi riigikooli loomiseks – vene kooli gümnaasiumiastmes on alla 40 ja eesti kooli gümnaasiumiosas 30 noort. Ehkki sügisest üritatakse…

    Sirje Pärismaa
    3 minutit
  • ,

    Tarbijakaitseamet tegi interaktiivse mängu „Teadlik tarbija“

    Tarbijakaitseamet sai koostöös Tallinna ülikooli tudengitega valmis interaktiivse täringumängu „Teadlik tarbija“ www.tarbijakaitseamet.ee/teadliktarbija, mille abil saab testida oma teadmisi tarbija õigustest ja kohustustest.

    Mängu loomise põhjused ja selle kasutusvõimalused

    Uuringud on näidanud, et noorte tarbimisalased teadmised on üsna kesised, samas peavad nii noored ise kui ka lapsevanemad kooli nende teadmiste edasiandmisel väga oluliseks. Sageli ei teata, millised on…

    Helena Hansen
    3 minutit

  • Algas suur statistikahariduse projekt

    Haridus- ja teadusministeerium, Tartu Ülikool ja haridusvisionäär Conrad Wolfram tutvustasid esmaspäeval Gustav Adolfi gümnaasiumis pilootprojekti, mille eesmärk on värskendada matemaatika ühe osa – statistika ja tõenäosusteooria – õpetamist, et üldharidus annaks noortele tänapäevased oskused arvandmetena esitatud info mõistmiseks, analüüsimiseks ja rakendamiseks.

    “Hariduse andmisel ei saa mööda vaadata tõsiasjast, et info liigub tänapäeval üha enam digitaalsel kujul ning seda mõtestatakse…

    3 minutit

  • Selgusid USA Suursaatkonna ja Tallinna Reaalkooli tõlkevõistluse võitjad

    USA Suursaatkonna ja Tallinna Reaalkooli ühise tõlkevõistluse parimaks proosateksti tõlkijaks osutus Ariel Kristel Mõtsmees 21.koolist (õpetajad Valve Iila ja Külliki Kaju) ning parima luuletuse tõlkijaks Henri Palm J. Westholmi Gümnaasiumist (õpetajad Tiina Tiiman ja Eveli Soika).

    Lisaks anti välja viis eripreemiat: Karl Velmetile Prantsuse Lütseumist süntaktiliselt ja ortograafiliselt veenva eestikeelse teksti eest, Mariliis Häälmele…

    1 minut

  • Mida õppida Tõstamaa koolivägivalla juhtumist?

    Möödunud nädalal avaldasid Tõstamaa keskkooli raskestikasvatatavate klassi õpilased internetis filmilõigu sellest, kuidas koolipoisid mõnitavad matemaatikaõpetajat. Küsisime sel puhul teistelt kogenud õpetajatelt, kuidas nemad on rasketes olukordades ja käitumishäiretega lastega toime tulnud.

    Tartu Kivilinna gümnaasiumi õpetaja Tiina Teppo töötas kaheksa aastat koolis, kuhu koondati Tartu linna õpi- ja käitumisraskustega õpilased − Annemõisa koolis, mis suleti 2004. aastal. Seal kulus…

    Raivo Juurak
    6 minutit
    5 kommentaari

  • Laps tunneb õhust ära õpetaja armastuse

    Käitumishäiretega lastega hakkama saamiseks on vaja eelkõige armastust, ütleb kuuendat aastat Tartu Herbert Masingu koolis klassiõpetajana töötav Külli Karo.

    Nädala viimane koolipäev hariduslike erivajadustega Masingu koolis on lõppemas ja õpetaja Külli Karo saadab oma klassi 12−14-aastasi rüblikuid koduteele. Üks tüdruk tuleb enne minekut õpetajat kallistama. Ehkki paljud õpetajad ei julge lapsi enam näpuotsagagi puutuda, saab neiu vastukallistuse.

    „Olen koolis teada-tuntud…

    Sirje Pärismaa
    3 minutit

  • Emakeeleõpetajad protestivad eksamikünnise tõstmise vastu

    Emakeeleõpetajate selts saatis 28. jaanuaril haridus- ja teadusministeeriumile ning riigikogu kultuurikomisjonile pöördumise, milles tegi ettepaneku säilitada riigieksami senine 20% künnis ja sätestada see ka PGS-is.

    Emakeeleõpetajate arvates on eksamikünnise tõstmine 50%-le ennatlik. 2012. aasta eesti keele riigieksami tulemused näitasid, et 22% tulemustest jäi alla 50%. 0,3% õpilaste tulemus koguni alla 20%. Õpetajad on seisukohal, et meie…

    Sirje Pärismaa
    2 minutit
    2 kommentaari

  • Sipled seni, kuni koorest või saab …

    Tõstamaa lugu on markantne ja äärmuslik, kuid see on meie tegelikkus. Eesti koolides on sadu selliseid õpetajaid, kes ei julge korrarikkumise puhul midagi ette võtta ja häbenevad, et nende tundides pole elementaarset korda. Aga kui tahad ainet korralikult õpetada, pead end kõigepealt maksma panema.

    Jõudu kasutada ma ei soovita. Ükskord noore õppealajuhatajana ajasin ümber koolimaja taga 11. klassi poissi, kes…

    Alli Lunter
    5 minutit
    2 kommentaari
  • ,

    „Tagasi kooli“ muudab külalisõpetajate kaasamise aastaringseks

    „Tagasi kooli“ kutsub kõiki õpetajaid registreeruma uudsesse infosüsteemi, et võtta osa „Tagasi kooli“ nädalast 25. veebruarist kuni 1. märtsini ning pärast seda jätkata koostööd külalisõpetajatega läbi terve kooliaasta.

    Kui „Tagasi kooli“ 2007. aastal käivitati, toimusid külalistunnid mõnekümne õpetaja ja külalisõpetaja koostöös. 2009. aastal jõudis „Tagasi kooli“ nädalal koolidesse tuhatkond külalisõpetajat. Osalejate tagasisidet analüüsiti ning sellest…

    Triin Noorkõiv
    2 minutit

  • Tallinna koolivõrku saaks edendada praegusest paremini

    Tallinna linnavolikogu võttis läinud nädalal vastu koolivõrgu korrastamise kava aastateks 2013–2021, mis ei muuda linna koolivõrgus mitte midagi.

    Võrgukava vajaduse tingis Tallinna eesootav õpilaste arvu vähemalt 40-protsendiline kasv. Teine suur probleem on, et see kasv on ebaühtlane: Pirital, Veskimöldres, Kakumäel, Kalamajas ja kesklinnas on olukord hoopis teine kui Lasnamäel, kus on rekordarv tühje klassiruume. Tallinna vabad klassitoad…

    Liisa Pakosta
    6 minutit

  • Pealinna tuleb kaks Treffnerit

    25. jaanuaril võttis Tallinna linnavolikogu vastu otsuse, et pealinnas gümnaasiumide põhikooli- ja gümnaasiumiosa teineteisest ei lahutata. Gümnaasiumiosa kaob aga nendel 12-klassilistel koolidel, kuhu võetakse kolm aastat järjest vastu alla 60 õpilase. Aselinnapea Mihhail Kõlvarti sõnul ei kohusta praegune põhikooli- ja gümnaasiumiseadus põhikooliosa gümnaasiumist eraldama ja Tallinnas seda ka ei tehta.

    Siiski rajatakse pealinna aastatel 2013−2021 kaks reaalsuunaga Treffneri tüüpi puhast gümnaasiumi….

    Raivo Juurak
    2 minutit

  • Rahvusvahelisse koolipinki eesti kultuuri saadikuks

    Maailma eri paigus asuvat 12 rahvusvahelist kooli koondava UWC (United World Colleges) liikumise Eesti ühing pakub tublile ja hakkajale gümnaasiumiõpilasele täisstipendiumi õpinguteks UWC Norra kolledžis.

    Stipendium katab õppemaksu, majutuse ning söögi, lennupiletid tuleb endal osta. Kandideerima oodatakse 10. või 11. klassi õpilasi. Konkursile tulijad ei pea olema läbi-lõhki viielised. UWC Eesti ühingu liikme Taavi Raidma sõnul otsitaksegi pigem…

    Sirje Pärismaa
    4 minutit
  • ,

    Valitsus kinnitas omavalitsustele haridustoetuse eraldamise määruse

    Valitsus kinnitas neljapäeval toetus- ja tasandusfondi määruse, millega eraldatakse omavalitsustele kokku 201 miljonit eurot haridustoetust. Sellest 160 miljonit moodustab üldhariduskoolide õpetajate palgatoetus, mis on 11,6% enam kui eelmisel aastal. Üle-eestiliselt lubab toetus maksta õpetaja ametikoha kohta keskmiselt 915 euro suurust palka. Haridustoetust jaotatakse omavalitsustega 2008. aastal kokku lepitud õpilaste arvu põhise rahamudeli alusel, teatas…

    2 minutit
  • ,

    Riigikogu võttis menetlusse eelnõu põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmiseks

    Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni 30. jaanuaril algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 21 muutmise seaduse eelnõu (369 SE), mille seadusena vastuvõtmisel tagatakse igaühe õigus eestikeelsele õpetusele ning täpsustatakse tingimusi, mida valitsus peab arvestama otsustamisel – lubada või mitte lubada gümnaasiumis muu õppekeele kasutamist, teatas Riigikogu pressitalitus.  Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.

    1 minut
  • ,

    Riik maksab erakoolipidajatele haridustoetust edaspidi otse

    Alates sellest aastast maksab riik erakoolipidajatele haridustoetust, mis sisaldab muu hulgas palgatoetust. Jaanuaris sõlmis haridus- ja teadusministeerium erakoolide pidajatega 36 haridustoetuse lepingut, millega antakse erakoolipidajatele kokku 6,75 miljonit eurot, teatas ministeeriumi pressiesindaja.

    Varem jõudis haridustoetus erakoolideni läbi omavalitsuse, kelle kohustus oli anda õpilaste arvu alusel eraldatud toetus erakoolidele edasi. Kahjuks tekitas selline vahendajaroll mõnikord vastuolusid ning suurendas…

    1 minut

  • Emakeeleõpetus suure murrangu alguses

    Eesti on jõudnud infoajastusse. See on endaga kaasa toonud suured muutused viisis, kuidas inimesed töötavad, puhkavad ja ühiskonnaelus osalevad. Hakkamata üles lugema kõiki uuendusi, mis viimaste kümnendite infotehnoloogiline areng on kaasa toonud, peatun vaid ühel olulisemal.

     

    Elu näitab, et põhjalikud faktiteadmised ei anna infoühiskonnas enam sellist konkurentsieelist kui varem ega ole isegi hakkamasaamiseks eriti vajalikud. Hoopis tähtsam on oskus igal…

    Martin Ehala
    6 minutit
    1 kommentaar
  • ,

    Eesti Rahva Muuseumi võistluse „Mina linnas“ võitjad on selgunud

    Eesti Rahva Muuseumi korraldatud essee- või joonistusvõistlusele „Mina linnas“ laekus 47 õpilase arvamus 16 koolist, joonistusvõistlusel osales 444 õpilast 44 koolist. Võitjate nimekirja leiab siit.

    Võistluse eesmärgiks oli aidata muuseumil koguda ja uurida noorte linnaruumi kasutamise kogemusi. Kirjutati ja joonistati sellest, mida lapsed ja noored linnas teevad, millistes kohtades käiakse, mis linnas meeldib ja mis…

    1 minut
Õpetajate Leht