$menuu_nimi: Telli_menuu
$submenu_hover: 
$submenu_direction: vertical

$menuu_nimi: Ulemine_menuu
$submenu_hover: 1
$submenu_direction: vertical

Üldharidus

  • Jälle üks uuring! Milleks oli kodutööde uuringut vaja?

    Olen kuulnud arvamust, et haridussfääris on uuringuid tehtud juba nii palju, et kõik peaks olema ära uuritud ja tuleb lihtsalt tegutseda. Samuti on väidetud, et teaduslik lähenemine ja kvantitatiivsed analüüsid hariduse valda ei sobi, sest nähtused on keerulised, erandeid palju ja leitu ei anna kasutatavat infot.

    Veelgi enam – toetuda tuleks talupojamõistusele, meie endi tavakogemustele, oleme ju…

    Eve Kikas
    8 minutit
  • ,

    Inglise keel – kes oskab, kes ei oska?

    On üldlevinud arvamus, et eestlased oskavad võõrkeeli. Eriti hästi arvatakse meid oskavat inglise keelt, mis on jõuliselt tunginud igapäevasesse keelekasutusse ja põhjustanud ka koduvillase eesti-inglise segakeele Estinglish’i tekke. Värskeim tõestus selle kohta, et Eestis osatakse hästi inglise keelt, on EF EPI (English as Foreign language Proficiency Index) 2015. a raport (http://www.scribd.com/doc/289390476/EF-EPI-2015), mille järgi on Eesti maailma inglise keelt väga…

    Tuuli Oder
    4 minutit
  • ,

    Võõrkeeleõpetajate liit valmistub suursündmuseks

    Eesti võõrkeeleõpetajate liit korraldab 9.–11. juunini Tallinnas Põhja- ja Balti­maade piirkondliku konverentsi „The Lan­gua­ge Teacher and Teaching at Crossroads”.

    Viis aastat tagasi, detsembri hakul 2010 tähistas Eesti võõrkeeleõpetajate liit (EVÕL) oma esimest sünnipäeva konverentsiga „Võõrkeeleõpetaja ja -õpetus muutuste tuules”. Kon­ve­rentsil tutvustati võõrkeeleõpetuse sõlmküsimusi, jagati võõrkeeleõpetajate parimaid kogemusi ning heideti pilk tulevikku. Plenaaresineja Egle Sleinotiene, Leedu võõrkeeleõpetajate assotsiatsiooni president,…

    Ene Peterson
    3 minutit
  • ,

    CertiLingua sertifikaat annab võõrsil konkurentsieelise

    Mullu suvest on kolmel Eesti koolil – Tartu Annelinna gümnaasiumil, Tartu Kristjan Jaak Petersoni gümnaasiumil ja Viljandi gümnaasiumil – õigus väljastada õpilastele rahvusvahelise keele- ja kultuuriteadlikkuse sertifikaati CertiLingua. Sertifikaat, millest Eestis teatakse alles vähe, annab eelise välismaale õppima ja tööle minejatele.

    CertiLingua tunnistuse saab õpilane, kes on jõudnud gümnaasiumi lõpuks kahes võõrkeeles B2-tasemele ja teinud võõrkeelse uurimistöö,…

    Sirje Pärismaa
    4 minutit
  • ,

    Tunni peremees on ikka õpetaja, õpik on vaid hea sulane

    Inglise keele õppematerjali külluses on üpris keeruline orienteeruda. Kuidas leida oma õpilastele kõige sobivam õppematerjal?

    Üldhariduskoolides on kasutusel väga erinevad inglise keele õpikud: Eestis koostatud ja avaldatud (Koolibri, Saar Graafika, OÜ Studium ja TEA kirjastus) ning Suurbritannia kirjastuste (Cambridge University Press, Express Publishing, Macmillan Education, Oxford University Press ja Pearson/Longman) õppematerjalid. Viimaseid võib omakorda jagada üldkeele ja…

    Ülle Türk, Natalja Zagura
    7 minutit
  • ,

    Mängulised ülesanded versus nutistu

    Vene keele õpetajate seltsi (VÕS) ja TLÜ humanitaarteaduste instituudi korraldatud rahvusvaheliselt teaduslikult-praktiliselt konverentsilt „Uuenduslikud võtted ja infotehnoloogia vene keele tunnis” said õpetajad kaasa hulga mängulisi võtteid.

    Konverentsil tutvustasid virtuaalseid õppematerjale TLÜ vene keele lektor Jelena Raudla ja Tallinna Kesklinna vene gümnaasiumi haridustehnoloog Ljudmila Roždestvenskaja. Kui Learningapps ja Kahoot olid mulle juba tuttavad keskkonnad, siis kõige huvitavam uutest materjalidest oli Russianforfree,…

    Ülle Varik
    4 minutit
  • ,

    Algab soome keele veebikursus

    Uudne soome keele veebikursus on hea võimalus kesk- ja kutsekooliõpilastele, kelle koolis soome keelt ei õpetata, kuid kes seda ometi õppida tahaksid.

    Kursust viib läbi Juhani Koivuviita, kes on juba aastaid samal viisil õpetanud keelt soome õpilastele.

    Soome keelt õpitakse Eestis usinalt. Õpilasi on kokku umbes 1500 ja huvi soome keele vastu tõuseb. Uue veebikursuse eesmärk on pakkuda võimalust arendada olemasolevat oskust ja…

    2 minutit
  • ,

    Kus saab Tartu gümnasist soome keelt õppida?

    Tartu gümnasist saab soome keelt õppida Soome Instituudi Tartu kontoris, mis asub Werneri kohvikuga samas majas Ülikooli 11.

    Tartus oli tükk aega see mure, et põhikoolis soome keelt õppinud noortel puudus võimalus gümnaasiumi astudes soome keele õpinguid jätkata. Möödunud kevadel leidis Tartu linnavalitsus, et Kristjan Jaak Petersoni gümnaasium võiks võtta soome keele endale valik­aineks. Siis saaksid need Tartu noored,…

    Raivo Juurak
    4 minutit

  • Tarmo Valgepea: „Tahame sulatada klaasseina rahvuste vahelt”

    Sügisel avatud Jõhvi riigigümnaasiumi tulnud vene noortest pole enamik suuteline nõutud 60% aineid eesti keeles koos eestlastega läbima. „Kui minu kõrgushüppe tulemus on 2.20 ja Ivanil 2.05, aga trennis pannakse latt minu järgi, saan mina edasi areneda, kuid tema lööb kogu aeg peaga vastu latti. Kui kaua ta siis vastu peab? Millalgi lööb käega,” ütleb…

    Sirje Pärismaa
    14 minutit
    1 kommentaar
  • ,

    Annelinna gümnaasium ehitas piparkoogi-Tartu

    Tartu Annelinna gümnaasiumis on veerandi kahel viimasel nädalal hõljunud piparkoogilõhn. Kodundusklassi ahju läks 15 kilo tainast ja tuli välja sadu detaile, millest ehitati Tartu südalinna tähtsaimad majad, aga ka „Suudlevate tudengite” purskkaev.

    „Vau,” ahhetas piparkoogilinna avama tulnud Tartu abilinnapea Tiia Teppan, nähes fuajees muinasjutulist vaatepilti. Teppan tunnustas õpilaste ettevõtlikkust, klõpsis telefoniga pilte, lubas need Facebooki üles panna ja ärgitada…

    Sirje Pärismaa
    2 minutit

  • Millist kooli me tahame?

    Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi hinnangul pole tasuta haridus häbiasi. Võrdsed võimalused hariduses on tema sõnul Eesti riigi suur edulugu ja prioriteet.

    Jürgen Ligi sõnul on Eesti hariduse juhtimise üks märksõna olude sunnil „efektiivsus”. Oluline on tema sõnul suunata haridusele tehtavad kulud kinnisvara asemel hariduse sisu ja palkade suunas.

    Rääkides valdkonnast laiemalt, rõhutab minister, et haridus ja teadus peavad vaimu kõrval seostuma reaalse…

    Heiki Raudla
    4 minutit

  • Missugune on gümnasistide usk

    Mõistmaks tänapäeva globaliseeruvat maailma on usuline haridus kahtlemata oluline. Ka EELK peapiiskop Urmas Viilma kinnitas oma hiljutises advendikõnes, et nii mõnedki aktuaalsed probleemid tulenevad religioossest harimatusest.

    Hugo Treffneri gümnaasiumis on pakutud usundiõpetust juba kakskümmend aastat. Et õpin reaalklassis, pole usundiõpetuse kursused mulle kohustuslikud, kuid silmaringi laiendamiseks otsustasin nendest siiski osa võtta. Usundiõpetuse (edasi UÕ) tundidest tekkis huvi ka Eesti usulise olukorra…

    Ilmar Uduste
    4 minutit

  • Omast võttest selili

    Miks haridus­ametnikud ei küsi asjatundjatelt nõu?

    Tartu Postimees on vähem kui nädalaga avaldanud kaks matemaatika õpetamise tulevikku puudutavat artiklit. 1. detsembri lehest võime lugeda, et lähitulevikus kolivad eksamid arvutisse. Juba 7. detsembri lehes ilmus veelgi põrutavam uudis: kavas on gümnaasiumis kaotada kitsa ja laia matemaatika eraldi õpetamine ning vähendada ka matemaatika õpetamiseks eraldatud aega – jutt on üheksast või kümnest kursusest senise 14…

    Allar Veelmaa
    4 minutit
    8 kommentaari

  • Võõrsilt tulnuist saavad Lillekülas eestlased

    Lilleküla gümnaasiumi ühe klassi uksesildil on kiri: „Tere, sõber!” Just siin algab kaugetest maadest Eestisse saabunud laste esimene tutvus eesti keele ja kultuuriga. „See on pesa, kus lastel meeldib olla, esimene koht, kus nad hakkavad keelt katsetama,” lausub õpetaja Helje Pukk.

    Õpetus käib keelekümbluse metoodika järgi ja ühtki teist keelt selgitamiseks ei kasutata. Abiks on pildimaterjal, kehakeel, emotsioonid,…

    Sirje Pärismaa
    10 minutit

  • Valutu sulandumise võtmeisik on klassijuhataja

    Tartu Aleksandr Puškini kooli tuleb igal aastal endistest liiduvabariikidest pärit lapsi. Et koolis õpitakse 40% aineid eesti keeles, asuvad ka uussisserändajad keelt hooga õppima.

    Õppealajuhataja Tatjana Kodase sõnul on viimastel aastatel hakanud võõrsilt lapsi senisest intensiivsemalt tulema. 26-st viimase viie aasta jooksul saabunust on sel aastal tulnud üheksa. Kõige rohkem lapsi on Venemaalt, eriti Pihkvast ja Petserist ning Ukrainast….

    Sirje Pärismaa
    4 minutit

  • Spetsialist: õpilase keelebarjäär kaob ühe-kahe aastaga

    Innove keelekümblus­keskuse peaspetsialist Ave Härsing käis Eesti koolijuhtidega oktoobris Berliinis tutvumas sealse pagulaslaste õpetamise kogemusega.

    Ave Härsing, mida on Eesti koolidel Berliini koolide kogemusest pagulaslaste integreerimisel ja õpetamisel õppida?

    Saksamaa on „vana” immigratsiooniriik. Mind huvitas, kuidas lahendatakse järsult ja mitmekordselt suurenenud vajadus õppekohtade, õpetajate ja teadmiste järele just nüüd, Euroopa Liidu rändekriisi haripunktis.

    Tore oli tõdeda, et meiega kohtunud…

    Meeli Parijõgi
    4 minutit
    1 kommentaar

  • Kiltsi põhikoolis õpivad ka pagulaskeskuse lapsed

    Lääne-Virumaal Kiltsi põhikoolis õpivad Vao pagulaskeskuses elavate varjupaigataotlejate lapsed. 1. septembril kooli tulnud pagulaslapsed saavad juba eesti keelest suhtlustasandil aru.

    Kiltsi põhikooli direktor Merje Leemets, kui palju varjupaigataotlejate lapsi teie koolis õpib? Mis riikidest nad pärit on?

    Praegu õpib meil seitse uussisserändajat. Õpilaste lisandumise kohta teave puudub, sest varjupaigataotlejad saabuvad ootamatult ja kas tulevad üksikisikud või lastega pered, seda…

    Meeli Parijõgi
    2 minutit

  • (Sõja)põgenike lapsed koolis

    Meie kool on sellest sügisest nelja lapse võrra rikkam. Süüria pere lapsed (10-, 11-, 14- ja 15-aastane) räägivad ainult araabia keelt.

    Pagulaspere laste koolitulekuga õpetajate koormus küll tõuseb, aga on ka palju positiivset, ütles enne kooliaasta algust haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Mart Laidmets. Kool saab arendava kogemuse, sest maailma rikkus tuleb klassi kätte. Nii on ka läinud.

    Kui kooli satuvad lapsed, kes…

    Õilme Saks
    4 minutit

  • Toots ja Kiir kujundava hindamise luubi all

    Tallinnas toimus kujundavat hindamist kasutavate klassiõpetajate koostööseminar.

    Seminari korraldas MTÜ Loovharidus, mille aktiivne eestvedaja on TLÜ õppejõud Eda Heinla. Sisuliselt oli tegemist koolitusega, eriti neile, kes pole ise veel kujundavat hindamist kasutanud. Järgmine sama teema koostööseminar toimub 22. aprillil ja huvilised saavad Eda Heinlale (edah@tlu.ee) pakkuda sinna oma ettekandeid ja teatada soovist teha töötuba.

    Kas tunneme Lutsu tegelasi?

    Üks huvitavamaid ettevõtmisi…

    Raivo Juurak
    4 minutit
  • ,

    4000 tasuta õppematerjali

    Septembris avatud www.opiveeb.ee on Eesti kõige kiiremini kasvav tasuta materjalide kogu. Õpetajad jagavad Õpiveebis materjale oma õpilastega ja need võib avaldada ka kõigile kasutamiseks. Kolme kuuga on kogunenud pea 4000 materjali ja iga päev tuleb juurde.

    Õpiveeb on kasvanud välja MTÜ-st Silmaring. Alguses tegime õppevideoid ja veebipõhiseid eksamikursusi. Neidki teeme endiselt. Viimased kaks aastat oleme töötanud välja veebipõhist õpikeskkonda, mis lihtsustaks õpetaja…

    2 minutit
    6 kommentaari

  • Erikoolid kasvavad koolkodudeks

    Erivajadustega laste koolide tegutsemise poolsajandi juubeliks valmisid Kaagveres ja Tapal õppekompleksid, mis maist saati kannavad ühist nime Maarjamaa haridus­­kolleegium. 7. detsembril oli mõlemas keskuses ava­tseremoonia. Uueneb ka koolide sisu, karistuspoliitika asemel suunatakse lapsed osalema sekkumis- ja rehabilitatsiooniprogrammides.

    Kaagveres asuvas Emajõe õppekeskuses on valminud lausa linnak. Noored hakkavad elama kaheksakesi rühmamajades. Uues koolimajas on nüüdisaegsed tingimused õppimiseks, loovtegevuseks ja rehabilitatsiooniks. Peremajas nõustatakse peresid…

    2 minutit
    1 kommentaar
  • ,

    Jürgen Ligi: tahame tõsta õpetajate palku vähemalt 6,4%

    Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi sõnul on ministeeriumi eesmärk tõsta järgmisel aastal munitsipaal-, era- ja riigikoolide õpetajate palka keskmiselt vähemalt 6,4 protsenti.

    Ministri sõnul annavad valitsuse seaduseelnõud võimaluse tõsta 2016. aastal nii õpetajate keskmist kui ka miinimumpalka.

    „Praeguste võimaluste juures arvestame  õpetajate järgmise aasta miinimumpalga tõusuga 900 eurolt 958 euroni ning keskmine töötasu kasvab vähemalt 1150 euroni, kuid…

    2 minutit
    1 kommentaar

  • Hendrik Relve: Soomlased on andnud mulle justkui uued silmad

    Hendrik Relve sai Soome bioloogia- ja geograafiaõpetajatelt kuldse teenetemärgi.

    Olen 25 aastat Soome bioloogia- ja geograafiaõpetajatele Eestis loodusmatku korraldanud, koos nendega Eesti risti ja põiki läbi käinud ja tänu sellele hakanud meie loodust ja pärandkultuuri nagu nende silmade läbi nägema, märgib looduse- ja kirjamees Hendrik Relve.

    15. novembril pälvis ta oma 25 aastat kestnud töö eest väärilise…

    Raivo Juurak
    6 minutit

  • Kas lapsele koolis meeldib, sõltub õpetajast

    Koolil poleks vigagi, kui seal ainult õpetajaid ei oleks …

    Umbes selline oli mõnegi õpilase vastus ankeedile, mis 2014. aastal koolimeeldivuse teemal 7.–9. klassi õpilaste hulgas läbi viidi. Ankeediga uuriti, kuidas mõjutab õpilase suhtumist kooli tema õppe­edukus, suhted kaaslaste, õpetajatega. Lisaks uuriti, kuidas mõjutavad õpilase suhtumist kooli tema positiivsed ja negatiivsed kogemused koolis. Huvituti, kas eesti ja vene õpilaste…

    Eneli Põld
    6 minutit
Õpetajate Leht