$menuu_nimi: Telli_menuu
$submenu_hover: 
$submenu_direction: vertical

$menuu_nimi: Ulemine_menuu
$submenu_hover: 1
$submenu_direction: vertical

Üldharidus

  • Iga õpetaja on erivajadusega

    Sellise tõdemuseni jõuti 2. detsembril Tallinnas peetud konverentsil „Kaasav haridus – kõikide laste huvides!”. Kui seni on toonitatud, et iga õpilane on mingi erivajadusega, siis Leedu esineja Austėja  Landsbergienė väitis, et seda on ka iga õpetaja. Näiteks üht on vaja aidata lapsevanematega kontakti saavutamisel, teist õpilastega heade suhete loomisel, kolmandat peab toetama kolleegidega läbisaamises jne. Loomulikult on ka iga laps erivajadusega….

    Raivo Juurak
    3 minutit
  • ,

    Kahe TTG soolaleivapidu

    Kolm kuud pärast õppeaasta algust pidasid viimaks soolaleivapidu ühe katuse all asuvad Tartu Tamme gümnaasium (TTG) ja Tartu täiskasvanute gümnaasium (TTG).

    Kutsutud olid maja sünniga seotud inimesed ja ka teiste koolide direktorid. Tamme gümnaasiumi direktor Ain Tõnisson andis üle tänukirjad ja võttis vastu kolleegide õnnitlusi. Ehituse hilinemisest tekkinud muredeaeg on läbi.

    „Mõned hästi väiksed asjad on veel jäänud, mis koolitööd kuidagi ei häiri,” sõnas…

    Sirje Pärismaa
    2 minutit
  • ,

    Vene koolide õpetajad õpikutest ja õpetamisest

    Puhast venekeelset kooli Eestis enam polegi. Üha enam muukeelseid lapsi õpib eestikeelses koolis või keelekümblusklassis. Enamikus vene õppekeelega koolides hakatakse mõnd ainet eesti keeles õpetama juba põhikoolis või isegi algklassides, et kohustuslikule 60% eestikeelsele õppele üleminek gümnaasiumis oleks õpilaste jaoks sujuvam ja lihtsam.

    Kui alg- ja põhikooliastmes on õppekavale vastavad venekeelsed õpikud ja töövihikud olemas, mõnes õppeaines ja…

    Tiina Vapper
    8 minutit

  • Muukeelsed lapsed eesti koolis

    Kallavere keskkool on eesti õppekeelega kool, kus õpib 191 õpilast, kellest rohkem kui pooled, 51%, on muukeelsetest või segaperedest. Kuidas õppetöö sellistes tingimustes käib ning mida tähendab see õpetajate ja õpilaste jaoks? Oma kogemustest rääkisid klassiõpetaja Annika Valge, põhikooli ja gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Lea Seeman, põhikooli matemaatikaõpetaja Maarika Kivi, õppealajuhataja Raina Vilkes ja direktori kt Veigo Juuse.

    Miks…

    Tiina Vapper
    8 minutit
  • ,

    Mitmekultuuriline Eesti kool

    Viimastel kuudel on seoses Euroopas toimuvate sündmustega hakatud ka Eestis rohkem rääkima eri emakeele ja kultuuritaustaga inimestest. Nende sulandumisest ühiskonda ja ka sellest, kuidas on võimalik õpetada eri rahvusest ja keeletaustaga lapsi ühes klassiruumis.

    On-on … ütlen kohe algatuseks, et see küsimus oleks paigas.

    Eestis õpib sellel õppeaastal eesti õppekeelega põhikoolides ligi kuus tuhat eesti keelest erineva emakeelega õpilast, neist enamik on vene…

    Irene Käosaar
    5 minutit

  • Miks on Sakala eragümnaasium nii edukas?

    Tulemused paranevad siis, kui õpilasel on peale riigieksami ka väiksemaid ja lähemaid eesmärke.

    Möödunud aasta riigieksamite põhjal jõudis Tallinna Sakala eragümnaasium pingeridades väga kõrgetele kohtadele. Inglise keele eksamil saadi keskmiseks punktisummaks 81 ja oldi sellega Eesti koolide pingereas inglise kolledži järel teisel kohal. Eesti keeles kui võõrkeeles saadi 86 punkti ja oldi viiendal kohal. Laias matemaatikas oli Sakala abiturientide punktisumma…

    Raivo Juurak
    6 minutit

  • Direktor: igaüks mõistab, et eesti keelt on vaja

    Ahtme gümnaasiumi direktor Svetlana Skorobogatova, kuidas kommenteerite väidet, et vene õpetajad ei soovi minna eestikeelsele koolitusele, kuna nad ei saa keelest aru?

    Meie tuleme sellest olukorrast välja nii, et koolitusele lähevad need, kes keelest aru saavad. Neid on õpetajatest ikkagi suurem osa. Kui kellelgi on arusaamisega raskusi, püüame teha nii, et kolleeg on talle tõlk.

    Õpetajad peavad käima eestikeelsetel…

    Meeli Parijõgi
    4 minutit
  • ,

    Ühel meelel kahes keeles

    Aseri kooli kogemus kinnitab, et kakskeelne kool on lõimumise väga hea variant.

    Teist aastat on Aseri põhikooli moto „Ühel meelel kahes keeles”. Ja nii see ongi. Muusikatundi külastades nägin, kuidas eesti ja vene lapsed laulsid koos, kord eesti, kord vene keeles. Kooli aulas mängisid vene lapsed vene keeles katkendit Oskar Lutsu „Kevadest”: Tootsi ja Arno esimest vestlust indiaanlaste teemal, koerakutsika kooli toomist…

    Raivo Juurak
    8 minutit
    1 kommentaar

  • Kadriorus jagati hariduspreemiaid

    19. novembril said president Ilveselt 4000-eurose hariduspreemia füüsikaõpetaja Lilian Tambek, matemaatikaõpetaja Hele Kiisel ja koolijuht Hendrik Agur. Reaalteaduste eripreemia pälvis keemia- ja füüsikaõpetaja Erkki Tempel.

    Preemia saanutest kõige staažikam on Viljandi kutseõppekeskuse füüsikaõpetaja Lilian Tambek, kes on olnud koolmeister juba 52 aastat. Pikast staažist hoolimata asutas ta poolteist aastat tagasi MTÜ Taibukate Teaduskool, kus käivad nii Viljandi linna kui ka maakonna…

    Raivo Juurak
    4 minutit
  • ,

    Kooliuudiseid

    Alljärgnevalt mõningaid uudiseid vene õppekeelega ja kakskeelsetest koolidest. Uudised on valik koolide kodulehtedelt.

    Sinimäe põhikool

    1. klassi õpilased külastavad 21. detsembril Kukruse polaarmõisas toimuvat etendust „Lumine vokiratas”. Lumise vokiratta keereldes jutustavad nukud muinasjutu­maiastele imeilusa loo headusest ja armastusest. Pärast etendust juhatab veerev vokiratas külastajad koos lumehelbekese ja maja peremehega lumisesse salametsa. Salamets on täis põnevaid avastusi, tegevusi, meisterdamist, tantse, mänge, jäiseid maiusi. Loomulikult ei puudu…

    2 minutit
  • ,

    Aasta võõrkeelealane tegu on Tallinna Heleni Kooli viipekeelse sõnaraamatu projekt

    Haridus- ja teadusministeerium ning Euroopa Komisjon tunnistasid aasta parima võõrkeele alase teo vääriliseks Tallinna Heleni Kooli, kes lisas eesti keele viipekeelsesse sõnaraamatusse Spread the Sign.

    Laupäeval Tartu ülikooli Philosophicumis toimunud Eesti Võõrkeeleõpetajate Liidu sügiskonverentsil anti Tallinna Heleni Koolile üle Euroopa keeleõppe tunnuskiri ja 3000 euro suurune preemia.

    „Sõnaraamat annab suuremad võimalused õppimiseks ja töötamiseks…

    2 minutit

  • Õppematerjalide jõukohasuse elektrooniline hindamine

    Vajame eesti keele loetavuse valemit, et hinnata meie õppetekstide jõukohasust eri vanuses õpilastele.

    Üldtuntud põhimõtte järgi peaksid õppeülesanded olema õpilastele jõukohased. Jõukohane õppetöö võimaldab saavutada edu ja tunda koolist rõõmu. Liiga keerulised ülesanded tekitavad frustratsiooni, vähendavad soovi õppida ja võivad põhjustada käitumisprobleeme.

    Õppetekstide keerukuse kohta tegid meil viimati ulatusliku uuringu Helin Puksand ja Krista Kerge (emakeele seltsi aastaraamat,…

    Jaan Mikk
    5 minutit
    2 kommentaari

  • Lobisemise asemel võiks hoopis asjast rääkida

    Tartu koolid, kes eelmisest õppeaastast võtsid klassitoas tekkivatele probleemidele lahenduse otsimiseks edukalt kasutusele tõenduspõhise koostöökultuuri arendava LP-mudeli, on leidnud endale kaasteelisi kaugemaltki: Pärnust, Viljandist, Puhjast.

    Tartu Kivilinna kooli, Annelinna gümnaasiumi ja Hansa kooli uued partnerid LP-mudeli rakendamisel on Pärnust Vanalinna põhikool ja Mai kool, Viljandist Kesklinna ja Jakobsoni kool, Tartumaalt Puhja gümnaasium ning Tartust Karlova ja Variku kool,…

    Sirje Pärismaa
    6 minutit
  • ,

    Lääne-Nigula vallas avati esimene laste robootikaring

    14. novembril toimus Palivere põhikoolis Lääne-Nigula esimese laste robootikaringi avaüritus.

    Lapsed meisterdasid ise elektri- ja päikesepaneelidega sõidukeid, tuulegeneraatoreid ning käivitasid uued iseliikuvad robotid. Robootika- ja programmeerimisringi on oodatud põhikooliõpilased ning uuest aastast ka algklassilapsed. Tegemist on huviharidusega, mis arendab loogilist mõtlemist, probleemide lahendamise oskust ja meeskonnatööd.

    Ligi 3000-eurone toetus robootikaringi käivitamiseks saadi E-piima suvisest heategevuskampaaniast. E-piima müügi-…

    Kristel Tereping
    1 minut

  • Aga pädevustes pole ju riigieksamit!

    12. novembril oli Tallinna ülikoolis konverents „Pädevuspõhine õpe – miks ja kuidas?”.

    Osalejad pidid juba enne konverentsi algust vastama internetis küsimustele, mille vastuste põhjal sai ülevaate sellest, kui palju ja kui teadlikult on keegi neist pädevuspõhist õpet harrastanud. Selgus, et alati arvestab õpilaste pädevuste kujundamisega 17% ja tihti 43% konverentsil osalenutest. Kõige vähem olid osalejad arendanud õpilaste ettevõtluspädevust. Arvata võib, et…

    Raivo Juurak
    2 minutit
  • ,

    Schwerini ja Tallinna õpilased võistlesid matemaatikas

    11. novembril võistlesid Schwerini ja Tallinna õpilased juba kümnendat korda ühisel matemaatikaolümpiaadil. Südalinna koolis lahendas ülesandeid 128 kaheksanda klassi õpilast Tallinna 32 koolist.

    Tallinnas on kõigil kümnel korral kahe linna võistlust koordineerinud Sirje Rei Tallinna haridusametist. Esimesest võistlusest alates on meeskonnas olnud ka Tallinna reaalkooli õpetaja Villu Raja. 2008. aastast on matemaatikaolümpiaadi korraldatud õpilasvahetustega – Tallinna õpilased…

    1 minut

  • Õpilased hoiavad pärandipaiku

    662 kooliõpilast on tänavu sügisel „Pärandivaderite” juhtprojekti käigus korrastanud mitmes maakonnas kokku 26 kohaliku kultuuriloo ja kultuurmaastiku seisukohalt tähendusrikast objekti. Korraldajate üllatuseks oli osaleda soovijate arv algselt oodatust oluliselt suurem.

    Esmakordselt toimunud projektis „Pärandivaderid: Koolinoored kultuuripärandit hoidmas” osales 16 pärandivaderite seltskonda üheksast maakonnast, nende hulgas 14 üldhariduskooli, Muhu Pärandikool ja üks koduõppel perekond. 662 kooliõpilase abiga korrastati 26 kohaliku kogukonna jaoks olulist pärandipaika.

    Õpilased koristasid…

    3 minutit

  • Matemaatikatunnis räägitakse õnnelikest inimestest

    Arvutipõhise statistika tunnis ununeb õpilastel, et nad õpivad matemaatikat. Kuiva rehkendamise asemel vaadeldakse mõnda elulist probleemi, hakatakse sellele lahendust otsima ning matemaatika keelde tõlkima. Mullu kevadel 31 koolis katsetatud õppematerjale on parendatud ja ülesannetega varustatud ning TÜ töögrupp otsib nüüd uusi pilootkoole.

    Kes oleks varem kuulnud, et matemaatikaõpetaja küsib, kui õnnelikud on Eesti inimesed, aga nüüd juhtub just…

    Sirje Pärismaa
    5 minutit
    1 kommentaar

  • Paras aeg hiina keelt õppida

    6. novembril tutvustati Tallinna 21. kooli auditooriumis Shanghais õppevisiidil käinud Eesti delegatsiooni muljeid.

    Hiina majandus on tõusuteel ja võib-olla jõuavad selle maa firmad juba 7–10 aasta pärast ka Eesti turule, märkis Shanghai õppevisiidist kokkuvõtet tehes Tallinna haridusameti juhataja Andres Pajula. Ta lisas, et sellega seoses on just paras aeg Eesti koolides hiina keelt õpetada – keegi peab ju hiinlastega äri hakkama ajama. „Kui…

    Raivo Juurak
    3 minutit
    2 kommentaari

  • Riie ja toit pole põgenike õpetamisel esmatähtsad

    Tartumaal 3. ja 4. novembril toimunud üleriigilistel õppealajuhatajate koostööpäevadel kuulati huvi ja kaasaelamisega ettekandeid põletavaimast probleemist – sisserändajate laste õpetamisest. Kogemustega koolid võtsid kolleegide hirme vähemaks.

    Lilleküla gümnaasiumi saabusid esimesed muukeelsed lapsed juba tosin aastat tagasi. „Ma polnud üldse rõõmus, proovisin neid ära ajada, aga nad tulid ametnikega tagasi ja meil tuli nad vastu võtta,” meenutas õppealajuhataja Anu…

    Sirje Pärismaa
    3 minutit
  • ,

    Aasta kõige õpilasesõbralikum õpetaja on Merle Karuks

    Kõige õpilasesõbralikuma õpetaja konkursile esitati tänavugi kandidaate üle Eesti. Ankeete hindas õpilasliidu kultuurivaldkonna noortest moodustatud žürii, kelle arvates oli konkurents tihe, ent üksmeelele jõuda polnud raske – tänavuseks kõige õpilasesõbralikumaks õpetajaks valiti Adavere põhikooli huvijuht, klassijuhataja ning ajaloo-, karjääri-, inimese- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Merle Karuks.

    Merle esitas konkursile Adavere põhikooli õpilane Sandra Pomjalov, kes peab teda…

    Anna Leena Tae
    2 minutit

  • Uute koolide tekkimine on seotud vanemate ootustega

    Ülemiste Citys alustab tööd uus erakool

    Viiendat aastat Tallinna Ülemiste Citys tegutseva eralasteaia Kalli-kalli juhtkond avab 1. septembril 2016 uue erakooli. Ettevalmistusgruppi kuulub nii lapsevanemaid kui ka tegevõpetajaid, koostööpartneritena ka Tallinna ülikooli haridusinnovatsiooni keskus ja AS Mainor. Uuest koolist kõnelesid lasteaia direktor Carol Tarre, tegevjuht Signe Suurväli ning TLÜ haridus­innovatsiooni keskuse arendusjuht Klemen Slabina.

    Hakatuseks küsin, kas riik peaks…

    Tiina Vapper
    9 minutit

  • Hoolimine on vabaõhukooli hinge sisse kirjutatud

    Kõlab uskumatult, aga meil on lapsi, kes on kooli jaoks lihtsalt kadunud: nad istuvad kodus ja vanemad ei saa neid sealt välja päevade, nädalate, isegi kuude kaupa.

    Tallinna Konstantin Pätsi vabaõhukooli direktor Erle Põiklik, õppe- ja arendusjuht Ülle Teltvei ja kasvatustöö juht Karin Tralla kinnitavad, et kodus istuvaid lapsi tõesti leidub. Kui neil probleemipundar üle pea kasvab, soovitab…

    Madli Leikop
    6 minutit

  • Direktorid astusid teineteise kingadesse

    Eestis sai 2.–5. novembrini esmakordselt teoks kooli­direktorite vahetus – omavahel vahetasid neljaks päevaks kohad Viljandi gümnaasiumi direktor Ülle Luisk ja Kiviõli 1. keskkooli direktor Heidi Uustalu.

    „Mulle oli tore üllatus, kuivõrd mõnusalt on täistsüklikoolis koolikultuuri ja õhkkonda kujundatud. Siin on väga avatud ja sõbralikud inimesed,” vahendas Õpetajate Lehele teisipäeval oma muljeid Kiviõlist Ülle Luisk, kes tööpäeva lõpetuseks ja mõtete selginemiseks…

    Sirje Pärismaa
    2 minutit
Õpetajate Leht