Üldharidus
-
Kus saab Tartu gümnasist soome keelt õppida?
Tartu gümnasist saab soome keelt õppida Soome Instituudi Tartu kontoris, mis asub Werneri kohvikuga samas majas Ülikooli 11.
Tartus oli tükk aega see mure, et põhikoolis soome keelt õppinud noortel puudus võimalus gümnaasiumi astudes soome keele õpinguid jätkata. Möödunud kevadel leidis Tartu linnavalitsus, et Kristjan Jaak Petersoni gümnaasium võiks võtta soome keele endale valikaineks. Siis saaksid need Tartu noored,…
4 minutit -
Tarmo Valgepea: „Tahame sulatada klaasseina rahvuste vahelt”
Sügisel avatud Jõhvi riigigümnaasiumi tulnud vene noortest pole enamik suuteline nõutud 60% aineid eesti keeles koos eestlastega läbima. „Kui minu kõrgushüppe tulemus on 2.20 ja Ivanil 2.05, aga trennis pannakse latt minu järgi, saan mina edasi areneda, kuid tema lööb kogu aeg peaga vastu latti. Kui kaua ta siis vastu peab? Millalgi lööb käega,” ütleb…
14 minutit1 kommentaar -
Annelinna gümnaasium ehitas piparkoogi-Tartu
Tartu Annelinna gümnaasiumis on veerandi kahel viimasel nädalal hõljunud piparkoogilõhn. Kodundusklassi ahju läks 15 kilo tainast ja tuli välja sadu detaile, millest ehitati Tartu südalinna tähtsaimad majad, aga ka „Suudlevate tudengite” purskkaev.
„Vau,” ahhetas piparkoogilinna avama tulnud Tartu abilinnapea Tiia Teppan, nähes fuajees muinasjutulist vaatepilti. Teppan tunnustas õpilaste ettevõtlikkust, klõpsis telefoniga pilte, lubas need Facebooki üles panna ja ärgitada…
2 minutit -
Millist kooli me tahame?
Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi hinnangul pole tasuta haridus häbiasi. Võrdsed võimalused hariduses on tema sõnul Eesti riigi suur edulugu ja prioriteet.
Jürgen Ligi sõnul on Eesti hariduse juhtimise üks märksõna olude sunnil „efektiivsus”. Oluline on tema sõnul suunata haridusele tehtavad kulud kinnisvara asemel hariduse sisu ja palkade suunas.
Rääkides valdkonnast laiemalt, rõhutab minister, et haridus ja teadus peavad vaimu kõrval seostuma reaalse…
4 minutit -
Missugune on gümnasistide usk
Mõistmaks tänapäeva globaliseeruvat maailma on usuline haridus kahtlemata oluline. Ka EELK peapiiskop Urmas Viilma kinnitas oma hiljutises advendikõnes, et nii mõnedki aktuaalsed probleemid tulenevad religioossest harimatusest.
Hugo Treffneri gümnaasiumis on pakutud usundiõpetust juba kakskümmend aastat. Et õpin reaalklassis, pole usundiõpetuse kursused mulle kohustuslikud, kuid silmaringi laiendamiseks otsustasin nendest siiski osa võtta. Usundiõpetuse (edasi UÕ) tundidest tekkis huvi ka Eesti usulise olukorra…
4 minutit -
Omast võttest selili
Miks haridusametnikud ei küsi asjatundjatelt nõu?
Tartu Postimees on vähem kui nädalaga avaldanud kaks matemaatika õpetamise tulevikku puudutavat artiklit. 1. detsembri lehest võime lugeda, et lähitulevikus kolivad eksamid arvutisse. Juba 7. detsembri lehes ilmus veelgi põrutavam uudis: kavas on gümnaasiumis kaotada kitsa ja laia matemaatika eraldi õpetamine ning vähendada ka matemaatika õpetamiseks eraldatud aega – jutt on üheksast või kümnest kursusest senise 14…
4 minutit -
Võõrsilt tulnuist saavad Lillekülas eestlased
Lilleküla gümnaasiumi ühe klassi uksesildil on kiri: „Tere, sõber!” Just siin algab kaugetest maadest Eestisse saabunud laste esimene tutvus eesti keele ja kultuuriga. „See on pesa, kus lastel meeldib olla, esimene koht, kus nad hakkavad keelt katsetama,” lausub õpetaja Helje Pukk.
Õpetus käib keelekümbluse metoodika järgi ja ühtki teist keelt selgitamiseks ei kasutata. Abiks on pildimaterjal, kehakeel, emotsioonid,…
10 minutit -
Valutu sulandumise võtmeisik on klassijuhataja
Tartu Aleksandr Puškini kooli tuleb igal aastal endistest liiduvabariikidest pärit lapsi. Et koolis õpitakse 40% aineid eesti keeles, asuvad ka uussisserändajad keelt hooga õppima.
Õppealajuhataja Tatjana Kodase sõnul on viimastel aastatel hakanud võõrsilt lapsi senisest intensiivsemalt tulema. 26-st viimase viie aasta jooksul saabunust on sel aastal tulnud üheksa. Kõige rohkem lapsi on Venemaalt, eriti Pihkvast ja Petserist ning Ukrainast….
4 minutit -
Spetsialist: õpilase keelebarjäär kaob ühe-kahe aastaga
Innove keelekümbluskeskuse peaspetsialist Ave Härsing käis Eesti koolijuhtidega oktoobris Berliinis tutvumas sealse pagulaslaste õpetamise kogemusega.
Ave Härsing, mida on Eesti koolidel Berliini koolide kogemusest pagulaslaste integreerimisel ja õpetamisel õppida?
Saksamaa on „vana” immigratsiooniriik. Mind huvitas, kuidas lahendatakse järsult ja mitmekordselt suurenenud vajadus õppekohtade, õpetajate ja teadmiste järele just nüüd, Euroopa Liidu rändekriisi haripunktis.
Tore oli tõdeda, et meiega kohtunud…
4 minutit -
Kiltsi põhikoolis õpivad ka pagulaskeskuse lapsed
Lääne-Virumaal Kiltsi põhikoolis õpivad Vao pagulaskeskuses elavate varjupaigataotlejate lapsed. 1. septembril kooli tulnud pagulaslapsed saavad juba eesti keelest suhtlustasandil aru.
Kiltsi põhikooli direktor Merje Leemets, kui palju varjupaigataotlejate lapsi teie koolis õpib? Mis riikidest nad pärit on?
Praegu õpib meil seitse uussisserändajat. Õpilaste lisandumise kohta teave puudub, sest varjupaigataotlejad saabuvad ootamatult ja kas tulevad üksikisikud või lastega pered, seda…
2 minutit -
(Sõja)põgenike lapsed koolis
Meie kool on sellest sügisest nelja lapse võrra rikkam. Süüria pere lapsed (10-, 11-, 14- ja 15-aastane) räägivad ainult araabia keelt.
Pagulaspere laste koolitulekuga õpetajate koormus küll tõuseb, aga on ka palju positiivset, ütles enne kooliaasta algust haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Mart Laidmets. Kool saab arendava kogemuse, sest maailma rikkus tuleb klassi kätte. Nii on ka läinud.
Kui kooli satuvad lapsed, kes…
4 minutit -
Toots ja Kiir kujundava hindamise luubi all
Tallinnas toimus kujundavat hindamist kasutavate klassiõpetajate koostööseminar.
Seminari korraldas MTÜ Loovharidus, mille aktiivne eestvedaja on TLÜ õppejõud Eda Heinla. Sisuliselt oli tegemist koolitusega, eriti neile, kes pole ise veel kujundavat hindamist kasutanud. Järgmine sama teema koostööseminar toimub 22. aprillil ja huvilised saavad Eda Heinlale (edah@tlu.ee) pakkuda sinna oma ettekandeid ja teatada soovist teha töötuba.
Kas tunneme Lutsu tegelasi?
Üks huvitavamaid ettevõtmisi…
4 minutit -
4000 tasuta õppematerjali
Septembris avatud www.opiveeb.ee on Eesti kõige kiiremini kasvav tasuta materjalide kogu. Õpetajad jagavad Õpiveebis materjale oma õpilastega ja need võib avaldada ka kõigile kasutamiseks. Kolme kuuga on kogunenud pea 4000 materjali ja iga päev tuleb juurde.
Õpiveeb on kasvanud välja MTÜ-st Silmaring. Alguses tegime õppevideoid ja veebipõhiseid eksamikursusi. Neidki teeme endiselt. Viimased kaks aastat oleme töötanud välja veebipõhist õpikeskkonda, mis lihtsustaks õpetaja…
2 minutit -
Erikoolid kasvavad koolkodudeks
Erivajadustega laste koolide tegutsemise poolsajandi juubeliks valmisid Kaagveres ja Tapal õppekompleksid, mis maist saati kannavad ühist nime Maarjamaa hariduskolleegium. 7. detsembril oli mõlemas keskuses avatseremoonia. Uueneb ka koolide sisu, karistuspoliitika asemel suunatakse lapsed osalema sekkumis- ja rehabilitatsiooniprogrammides.
Kaagveres asuvas Emajõe õppekeskuses on valminud lausa linnak. Noored hakkavad elama kaheksakesi rühmamajades. Uues koolimajas on nüüdisaegsed tingimused õppimiseks, loovtegevuseks ja rehabilitatsiooniks. Peremajas nõustatakse peresid…
2 minutit -
Jürgen Ligi: tahame tõsta õpetajate palku vähemalt 6,4%
Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi sõnul on ministeeriumi eesmärk tõsta järgmisel aastal munitsipaal-, era- ja riigikoolide õpetajate palka keskmiselt vähemalt 6,4 protsenti.
Ministri sõnul annavad valitsuse seaduseelnõud võimaluse tõsta 2016. aastal nii õpetajate keskmist kui ka miinimumpalka.
„Praeguste võimaluste juures arvestame õpetajate järgmise aasta miinimumpalga tõusuga 900 eurolt 958 euroni ning keskmine töötasu kasvab vähemalt 1150 euroni, kuid…
2 minutit -
Hendrik Relve: Soomlased on andnud mulle justkui uued silmad
Hendrik Relve sai Soome bioloogia- ja geograafiaõpetajatelt kuldse teenetemärgi.
Olen 25 aastat Soome bioloogia- ja geograafiaõpetajatele Eestis loodusmatku korraldanud, koos nendega Eesti risti ja põiki läbi käinud ja tänu sellele hakanud meie loodust ja pärandkultuuri nagu nende silmade läbi nägema, märgib looduse- ja kirjamees Hendrik Relve.
15. novembril pälvis ta oma 25 aastat kestnud töö eest väärilise…
6 minutit -
Kas lapsele koolis meeldib, sõltub õpetajast
Koolil poleks vigagi, kui seal ainult õpetajaid ei oleks …
Umbes selline oli mõnegi õpilase vastus ankeedile, mis 2014. aastal koolimeeldivuse teemal 7.–9. klassi õpilaste hulgas läbi viidi. Ankeediga uuriti, kuidas mõjutab õpilase suhtumist kooli tema õppeedukus, suhted kaaslaste, õpetajatega. Lisaks uuriti, kuidas mõjutavad õpilase suhtumist kooli tema positiivsed ja negatiivsed kogemused koolis. Huvituti, kas eesti ja vene õpilaste…
6 minutit -
Iga õpetaja on erivajadusega
Sellise tõdemuseni jõuti 2. detsembril Tallinnas peetud konverentsil „Kaasav haridus – kõikide laste huvides!”. Kui seni on toonitatud, et iga õpilane on mingi erivajadusega, siis Leedu esineja Austėja Landsbergienė väitis, et seda on ka iga õpetaja. Näiteks üht on vaja aidata lapsevanematega kontakti saavutamisel, teist õpilastega heade suhete loomisel, kolmandat peab toetama kolleegidega läbisaamises jne. Loomulikult on ka iga laps erivajadusega….
3 minutit -
Kahe TTG soolaleivapidu
Kolm kuud pärast õppeaasta algust pidasid viimaks soolaleivapidu ühe katuse all asuvad Tartu Tamme gümnaasium (TTG) ja Tartu täiskasvanute gümnaasium (TTG).
Kutsutud olid maja sünniga seotud inimesed ja ka teiste koolide direktorid. Tamme gümnaasiumi direktor Ain Tõnisson andis üle tänukirjad ja võttis vastu kolleegide õnnitlusi. Ehituse hilinemisest tekkinud muredeaeg on läbi.
„Mõned hästi väiksed asjad on veel jäänud, mis koolitööd kuidagi ei häiri,” sõnas…
2 minutit -
Vene koolide õpetajad õpikutest ja õpetamisest
Puhast venekeelset kooli Eestis enam polegi. Üha enam muukeelseid lapsi õpib eestikeelses koolis või keelekümblusklassis. Enamikus vene õppekeelega koolides hakatakse mõnd ainet eesti keeles õpetama juba põhikoolis või isegi algklassides, et kohustuslikule 60% eestikeelsele õppele üleminek gümnaasiumis oleks õpilaste jaoks sujuvam ja lihtsam.
Kui alg- ja põhikooliastmes on õppekavale vastavad venekeelsed õpikud ja töövihikud olemas, mõnes õppeaines ja…
8 minutit -
Muukeelsed lapsed eesti koolis
Kallavere keskkool on eesti õppekeelega kool, kus õpib 191 õpilast, kellest rohkem kui pooled, 51%, on muukeelsetest või segaperedest. Kuidas õppetöö sellistes tingimustes käib ning mida tähendab see õpetajate ja õpilaste jaoks? Oma kogemustest rääkisid klassiõpetaja Annika Valge, põhikooli ja gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Lea Seeman, põhikooli matemaatikaõpetaja Maarika Kivi, õppealajuhataja Raina Vilkes ja direktori kt Veigo Juuse.
Miks…
8 minutit -
Mitmekultuuriline Eesti kool
Viimastel kuudel on seoses Euroopas toimuvate sündmustega hakatud ka Eestis rohkem rääkima eri emakeele ja kultuuritaustaga inimestest. Nende sulandumisest ühiskonda ja ka sellest, kuidas on võimalik õpetada eri rahvusest ja keeletaustaga lapsi ühes klassiruumis.
On-on … ütlen kohe algatuseks, et see küsimus oleks paigas.
Eestis õpib sellel õppeaastal eesti õppekeelega põhikoolides ligi kuus tuhat eesti keelest erineva emakeelega õpilast, neist enamik on vene…
5 minutit -
Miks on Sakala eragümnaasium nii edukas?
Tulemused paranevad siis, kui õpilasel on peale riigieksami ka väiksemaid ja lähemaid eesmärke.
Möödunud aasta riigieksamite põhjal jõudis Tallinna Sakala eragümnaasium pingeridades väga kõrgetele kohtadele. Inglise keele eksamil saadi keskmiseks punktisummaks 81 ja oldi sellega Eesti koolide pingereas inglise kolledži järel teisel kohal. Eesti keeles kui võõrkeeles saadi 86 punkti ja oldi viiendal kohal. Laias matemaatikas oli Sakala abiturientide punktisumma…
6 minutit -
Direktor: igaüks mõistab, et eesti keelt on vaja
Ahtme gümnaasiumi direktor Svetlana Skorobogatova, kuidas kommenteerite väidet, et vene õpetajad ei soovi minna eestikeelsele koolitusele, kuna nad ei saa keelest aru?
Meie tuleme sellest olukorrast välja nii, et koolitusele lähevad need, kes keelest aru saavad. Neid on õpetajatest ikkagi suurem osa. Kui kellelgi on arusaamisega raskusi, püüame teha nii, et kolleeg on talle tõlk.
Õpetajad peavad käima eestikeelsetel…
4 minutit
