$menuu_nimi: Telli_menuu
$submenu_hover: 
$submenu_direction: vertical

$menuu_nimi: Ulemine_menuu
$submenu_hover: 1
$submenu_direction: vertical

Üldharidus

  • ,

    ProgeTiigri konkursil saab lemmiktöid toetada

    ProgeTiigri õpilaskonkursi „Tuleviku õpperuum 2050!” hindamisvooru on laekunud 160 tööd, osaleb 460 õpilast. Tuleviku õpperuumi teemalisi töid sai esitada viies kategoorias: arvutimäng või -animatsioon, arvutiga loodud muusikapala, mobiilne rakendus, 3D-graafika ja robootika. Kõige populaarsemad on arvutianimatsioonid, teatas Hariduse infotehnoloogia SA (HITSA) pressiesindaja.

    10.–30. novembrini toimub konkursi hindamisvoor, kus töid saab hinnata igaüks. Lisaks avalikule hindamisele annab oma hinnangu ka…

    1 minut
  • ,

    Ilmus keskkonnahariduse ajakiri Kägu

    Ilmus Eesti Loodusainete Õpetajate Liidu toimetiste, keskkonnahariduse ajakirja Kägu 21. number, milles tutvustatakse rohemajanduse põhimõtteid ja kirjutatakse Soome lahe aasta tegemistest.

    Tavapäraselt tutvustavad õpetajad ja keskkonnaühendused ajakirjas oma töökogemusi, endiselt leiab siit näiteid loodusainete ja keskkonnateema sidumisest eri õppeainetega. Jätkub rubriik vene keeles töötavatele õpetajatele.

    Ajakirja traditsioonilise juhendite osa täidab seekord katsesari, mis peaks pakkuma põnevust nii väikestele kui ka suurtele…

    1 minut

  • EÜL: Tartu linnavalitsuse haridusosakond omavolitseb õpilaspiletitega

    MTÜ Eesti Üliõpilaskondade Liit kommentaar 31. oktoobri Õpetajate Lehes ilmunud artiklile „Tartu lapsed saavad targa õpilaspileti”.

    MTÜ Eesti Üliõpilaskondade Liit, kes haldab kaardihaldussüsteemi Minu Kool, ei ole nõus Tartu linnavalitsuse haridusosakonna väidetega õpilaspiletite kaasajastamise kohta.

    EÜL-il on üle 15 aastane kogemus akadeemiliste kaartide väljastamises, hallates igapäevaselt üle 80 000 õpilaspileti, üliõpilaspileti ja õpetajakaardi. EÜL leiab,…

    3 minutit

  • 21. sajandi õpetaja, tule kutset taotlema!

    Alates novembrist on õpetajatel võimalik taotleda kutsetunnistust, mis vastab uuele, 21. sajandi kutsesüsteemi nõuetele.

    Õpetaja Tiiu on mõnevõrra pettunud. Ta on teinud oma tööd pühendumisega, kuid tunnustavat sõna ei ole keegi ütelnud. Noh, ega ma pingutagi kolleegide pärast, ikka õpilaste huvides, püüab ta mõistlik olla. Aga ikkagi on tal tunne, nagu töötaks ta kuskil isoleeritud maailmas. Tahaks ju kolleegidele ka…

    Raivo Juurak
    11 minutit
    1 kommentaar

  • Temperament kui (poiste) hinde alus?

    Eesti vajab temperamendi­põhist õpetajaharidust

    Helsingi ülikoolis kaitses temperamenditeemalise doktoritöö Sari Mullola. Selgus, et mitu asjaolu, mille põhjal õpetaja hinnet vormistab, johtub õpilase temperamendist ehk sellest, mis mulje laps pedagoogile jätab. Oponendina oli mul võimalus doktoritööga põhjalikult tutvuda, mainitud uuringu mõned aspektid võivad pakkuda huvi ka meie lugejale. Teema on ilmselgelt aktuaalne ja riigipiiriülene. Alljärgnevalt tutvustan Sari Mullola doktoritöö (2012) mõningaid…

    Mare Leino
    5 minutit
    1 kommentaar

  • Meil on õuevahetund

    Skandinaavia eeskujul tegime alates märtsist pooletunnise õuetunni kogu koolile. Soovitan seda kõigile.

    Mõte sai alguse Norrast Dokka koolist. Seal on iga päev tunniplaanis 40-minutine auk, mis täidetakse õues mängimise ja matkamisega. Nädala jooksul tegevus muutub, asja koordineerib üks väiksema koormusega õpetaja. Õuepausid olid meile silma hakanud ka Soome koolides.

    Veerandtunnine saalis möllamise vahetund on meil olnud kogu aeg, kuid õuevahetunniga hakkasime Vääna-Jõesuus pihta eelmise…

    Eddi Tomband
    2 minutit
    1 kommentaar
  • ,

    Keelekümblussõbra tiitli said Anu Parts ja Anne Kloren

    23.– 24. oktoobril peeti TTÜ tudengimajas keelekümbluse aastakonverentsi. 14. korda toimunud sündmusel, mis tõi kokku oma ala asjatundjad, anti üle ka keelekümblussõprade tiitlid ja keelekümblusprogrammi kvaliteediauhinnad.

    Tänavuse keelekümblussõbra tiitli saajad olid keelekümbluskoolitajad Anu Parts ja Anne Kloren. Keelekümblusprogrammi sõbra aunimetus antakse keelekümbluskeskuse iga-aastase austusavalduse ja erilise tunnustusena keelekümblusprogrammi arengu otsustava mõjutamise eest käesoleval aastal või varasemate aastate…

    2 minutit

  • Õpetajaid oodatakse teadustööle

    27. oktoobril valiti Tartu ülikooli haridusteaduste instituudi uueks juhatajaks haridusteaduste vanemteadur Äli Leijen (35).

    Juba valimiste esimeses voorus hääletas teie poolt 28 inimesest 13. Vastaskandidaadid Hasso Kukemelk ja Margus Pedaste said vastavalt 8 ja 7 häält. Teises voorus tuli teile veel 8 häält lisaks. Mis tõi võidu?

    Küllap oli üks põhjus see, et kuna olen välismaal õppinud ja paljudes kogukondades liikunud, saan…

    Sirje Pärismaa
    4 minutit

  • Prantsuse keel selgeks 200 tunniga

    Keeleõppeprogrammi „Lingvist” kaasasutaja ning tegevjuht Mait Müntel hakkas prantsuse keelt õppima nii, et tegi endale kõigepealt prantsuse keele „õpiku”. See osutus nii heaks, et mees saavutas paarisajatunnise õppimise järel prantsuse keele riigieksamil keskmise taseme. Tänaseks on „õpikust” kasvanud välja arvutipõhine keeleõppeprogramm „Lingvist”.

    Kust tuli julgus teha endale prantsuse keele õppevahend, teadmata prantsuse keelest peaaegu midagi?

    Alates 2004. aastast käisin sageli töö asjus…

    Raivo Juurak
    6 minutit
    1 kommentaar

  • Tartu lapsed saavad targa õpilaspileti

    Tartus kasutusele võetavad ülelinnalised õpilaspiletid teevad õpilase elu mugavamaks raamatukogus ja bussis ning vähendavad töö mahtu koolis – enam ei pea pileteid sügisel kokku koguma ega käsitsi pikendama. Kaotatud kaardi saab hetkega asendada.

    „Üleminek uutele õpilaspiletitele natuke viibis, kuna pidime ära ootama ühistranspordi piletisüsteemi hanke tulemused. Pole ju mõtet võtta kasutusele ülelinnalist piletit, kui seda ei saa Tartu bussides kasutada,”…

    Sirje Pärismaa
    4 minutit

  • Tartus saab papist õpilaspiletite aeg läbi

    Tartu võtab esimese linnana Eestis oma koolides kasutusele ülelinnalised õpilaspiletid. Kontaktivaba kiibiga õpilaspileteid saab kasutada raamatukogus ja aasta pärast ka linna uuenevas ühistranspordi piletisüsteemis. Teenuste valik suureneb edaspidi veelgi.

    Esimesena said moekad plastkaardid kätte Kivilinna kooli esimeste klasside õpilased. Laste näod olid naerul.

    „Me ei mõelnud pikalt, kui otsustasime ettevõtmisega liituda,” rääkis Kivilinna kooli direktor Karin Lukk. „Papist piletite aeg…

    Sirje Pärismaa
    2 minutit

  • Koolijuhid: kool jääb turvaliseks, aga riik peab aitama

    Eesti Koolijuhtide Ühendus ning Eesti Kutseõppe Edendamise Ühing tegid teisipäeva õhtul seoses Eesti esimese koolitulistamisjuhtumiga avaliku pöördumise ühtaegu koolijuhtide, õpetajate ja kõigi inimeste poole:

    Eesti kool ei ole pärast Viljandis toimunut enam endine. Eesti Koolijuhtide Ühendus meie koolide tuleviku eest vastutavate isikute ühendusena on jätkuvalt veendumusel ja kinnitab õpilastele, lastevanematele, ühiskonnale tervikuna, et kool on ja jääb…

    3 minutit

  • Mis on Toila gümnaasiumi edu võti?

    Et riigieksamil tubli tulemus saavutada, peab 12 aastat kõvasti tööd tegema.

    Toila gümnaasium on tänavuste riigieksamite tulemuste põhjal Eestis suurepärasel 37. kohal (koos Lüganuse keskkooliga pingereas suurimad tõusjad). Laia matemaatika eksami keskmine tulemus oli meil 28. (maakonna eestikeelsetest koolidest parim) ja kitsa matemaatika keskmine tulemus 32. (maakonna eestikeelsetest koolidest oli eespool vaid Lüganuse keskkool). Ka eesti keele riigieksamil oli eestikeelsetest…

    Merike Lepsalu
    6 minutit

  • Digipööre Pärnu Vanalinna põhikoolis

    Pärnu Vanalinna põhikool on programmi „Digipööre” üks pilootkoole. Tänaseks on seal jõutud juba paras hulk õpetajaid ja õpilasi digiusku pöörata.

    Õpetajad õpivad isegi vahetundides

    Rääkimata sellest, et meeskond end pidevalt harib, toimuvad arvutiklassis esmaspäeviti ja neljapäeviti kõigile õpetajaile ka nn digivahetunnid, kus mõni õpetaja tutvustab kolleegidele 15 minuti jooksul rakendust, veebilehte või programmi, mida ta on ise edukalt õppetöös kasutanud. Esmaspäevaseks…

    Mare Hallop
    6 minutit

  • Kuidas rääkida õpilastele Ukraina sündmustest?

    Ukrainas toimuvat võiks õpilastele selgitada neljast vaatepunktist: ajalugu, sõja olemus, rahvusvaheline õigus, propaganda.

    Varakevadel hõivasid eraldusmärkideta relvastatud isikud Krimmi poolsaare. Järgnes rahvahääletus, mille järel liideti Krimm Venemaaga. Vene rahvas oli vaimustuses, kuid vaimustust võis kohata ka Eestis. Kohtasin tollal Õismäel poes, tänaval ja teistes avalikes kohtades rõõmsaid ja üksteist õnnitlevaid inimesi. Kohata võis innukaid seltskondi, kes mõnele kõhklejale…

    Vootele Hansen
    6 minutit
  • ,

    Karlova 6.b klass mängis ettevõtlusmängu

    Tartu Karlova kooli 6.b klass käis 9. oktoobril mängimas MTÜ Ettevõtlusküla õppemängu „Ettevõtlik kodanik”, et saada teada, kui kerge või raske on olla ettevõtja.

    Õpilasi võttis vastu mängujuht Evelin Rätsep, kes rääkis sissejuhatuseks raharinglusest, firmadest, maksudest ja muudest ettevõtjale olulistest teemadest. Seejärel jagati lapsed seitsmesse rühma ning siirduti mängusaali, kuhu olid üles seatud ettevõtlusmajad ehk nurgad. Igal firmal oli…

    Külliki Kask
    3 minutit

  • Õhkpadi õpetaja igapäevaellu

    4. oktoobril Vanemuise kontserdimajas toimunud üleriigiline aasta õpetaja gala „Eestimaa õpib ja tänab” jõudis ETV otseülekande vahendusel tuhandetesse kodudesse.

    Nagu eelmisel aastal, oli ka tänavu Vanemuise saal täitunud sadade tublide õpetajate, koolijuhtide, õpilasvõistluste võitjate ning hariduse sõpradega, keda olid esitanud tunnustuskonkursile maakondlikud ja linnade komisjonid. Pidulikkust õhkus esimestest hetkedest. Parimatest parimad astusid mööda sinist vaipa lavale telekaamerate valgusse, said tänutäheks maakera…

    Sirje Pärismaa
    4 minutit

  • Filosoofia õpetab gümnasisti süsteemsemalt mõtlema

    Filosoofia õpetamist gümnaasiumis on hädasti vaja toetada ja tuge saavad pakkuda nii Tartu ülikooli õpetajakoolitus, tegevfilosoofid ja TÜ filosoofia osakond kui ka asutatav filosoofiaklubi.

    Eesti filosoofia kümnenda aastakonverentsi viimasel päeval, 27. septembril kogunesid filosoofia õppejõud, õpetajad ja õpilased, tegevfilosoofid ning huvilised Tartus ümarlauda, et lisaks praeguse olukorra kirjeldamisele analüüsida ka viimase kümne aasta tegevust (eelmine ümarlaud toimus…

    Triin Paaver
    5 minutit

  • Eesti lapsed õpetasid Euroopa õpetajaid

    Tehnoloogia arengut peatada on võimatu, küll aga saab kasvatada vastutustundlikku, eetilist ning tehnoloogiat täis maailmas hästi orienteeruvat kodanikku. Koolil on selles oluline osa, tõdeti 26. ja 27. septembril Tallinnas rahvusvahelisel e-Twinningu seminaril (eTwinning Professional Development Workshop). Seminar pööras peatähelepanu programmeerimise õppimisele ja õpetamisele. Osales 120 õpetajat 24 Euroopa riigist, nende seas 20 õpetajat-haridustehnoloogi Eestist.

    Huvi Eesti e-eduloo vastu

    E-Twinningu projekt on…

    Epp Alatalu
    3 minutit
  • ,

    Nelja aasta pärast alustab Paides riigigümnaasium

    Haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski ning Paide linnapea Priit Värk kirjutasid täna Paides alla ühiste kavatsuste protokollile, mille kohaselt alustab 2018. aastal Paide linnas riigigümnaasium, mis pakub gümnaasiumiharidust kogu Järvamaa noortele, teatas haridus- ja teadusministeerium.

    „Juba töötavad riigigümnaasiumid on alustanud hästi, nad on eeskujuks ja julgustuseks nendele omavalitsustele, kes pole veel koolivõrgu korrastamist otsustanud,” ütles minister Ossinovski. „Riigigümnaasiumid…

    2 minutit

  • Riho Pätsi stipendiumi sai viis muusikaõpetajat

    Riho Pätsi Koolimuusika Fond andis septembri lõpupäevil stipendiumi üle viiele silmapaistvale muusikahariduse edendajale: Ljudmila Sjominale, Ülle Sisale, Riine Pajusaarele, Inge Raudsepale ja Celia Roosele.

    Laureaaditunnistusega kaasneb ehtekunstnik Jaan Pärna kujundatud hõbemärk ning stipendium 800 eurot. Riho Pätsi Koolimuusika Fond valis laureaadid välja juba 13. korda. Aastatel 2002–2013 on fondi laureaaditiitli pälvinud 58 muusikaõpetajat, instrumendiõpetajat, heliloojat, muusikapedagoogika uurijat ja…

    5 minutit

  • Ettevõtlusõpe võiks olla elulähedasem

    Tartus konverentsil „Ettevõtlus ja innovatsioon regionaalarengu veduritena – EIRD II” arutati 19. septembril ka ettevõtluspedagoogika küsimusi. 

    Ettevõtlusõpetajate ja -õppejõudude vestlusringis toonitati, et eesmärk pole teha igast õpilasest ettevõtjat. Küll aga tuleb õpetada neid ära tundma oma võimalusi töötada siis kas palgatöötaja, ettevõtja, kogukonna eestvedajana vm. Samas peab ettevõtlusõpe muutuma elulähedasemaks ja innustavamaks. Mida selleks teha?

    Ettevõtlusõpe peab olema tegevusõpe, mitte puhas…

    Leeni Uba
    3 minutit

  • Koolist väljalangemise põhjused on kõigis maades sarnased

    Narva Kesklinna gümnaasium võõrustas kevadel Comeniuse projekti „Décrochage scolaire” („Eraldumine koolist”) osalejaid. Järgmine kohtumine toimub juba oktoobris Belgias.

    Tänavu kevadel olid Narvas koos täiskasvanud ja noored Belgiast, Hispaaniast, Luksemburgist, Prantsus­maalt ja Eestist. Mõtlesime, kuidas teha nii, et õpilased ei lahkuks koolist. Eurostati 2013. aasta andmetel on 12,8 protsendil Euroopa Liidu noortest vanuses 18−24 alg- või põhiharidus,…

    Diana Šanina
    4 minutit

  • Narva keeltelütseumis toetavad teineteist keeled ja matemaatika

    Narva keeltelütseum, endise nimega Narva humanitaargümnaasium, oli riigieksamite tulemuste põhjal parim venekeelne kool Eestis.

    Matemaatikaeksami tulemuste järgi osutus ta ülekaalukalt parimaks venekeelseks kooliks, eesti keele kui teise keele eksamil edestas Narva kooli väike Aseri gümnaasium. Narva keeltelütseumi direktori Nadežda Tšerkašina sõnul on keeruline võrrelda suurt ja väikest kooli, kuid praeguse rahastamissüsteemi puhul on suurel koolil eeliseid,…

    Ago Gaškov
    5 minutit
Õpetajate Leht