$menuu_nimi: Telli_menuu
$submenu_hover: 
$submenu_direction: vertical

$menuu_nimi: Ulemine_menuu
$submenu_hover: 1
$submenu_direction: vertical

Üldharidus

  • Projektid panid taimi kasvama ja lapsi lugema

    Tartu on ainsa linnana juba kümme aastat rahastanud õppekava rakendamist toetavaid projekte. Sel õppeaastal toetas haridusosakond 45 000 euroga põnevaid tegemisi 32 koolis ja 16 lasteaias.

    29. mail tegid koolide ja lasteaedade esindajad õppeaastast kokkuvõtteid projektipraktikumil. Aasta jooksul oli tehtud suuri tegusid: lapsed kasvatasid taimi, tegid ise uusi mänge, avastasid lugemise mõnu ja kauneid kunste, uurisid e-aineid toidulaual, korraldasid…

    Sirje Pärismaa
    3 minutit

  • Individuaalne õppekava elukohajärgses koolis – võimalus või takistus?

    Paljud õpetajad ei soovi individuaalseid õppekavasid rakendada, sest see oleks tasuta lisatöö.

    Uurimus „Individuaalne õppekava õpilase arengu toetajana” viidi läbi selgitamaks individuaalsete õppekavade koostamise ja rakendamise takistusi ning võimalikke lahendusi. Andmete kogumiseks viidi läbi intervjuud Tallinna, Harjumaa, Pärnu ja Saaremaa õppenõustamiskeskuste eripedagoogide-nõustajatega (N = 5) ning Viimsi kooli HEV-koordinaatoritega (N = 4). Artikli alljärgnev…

    Eliis Ait, Viimsi kooli eripedagoog; Ene Varik-Maasik, Tallinna ülikooli eripedagoogika lektor
    5 minutit
    2 kommentaari

  • Vaja on koolide ja ettevõtete koostööpakti

    Kuidas saaksid lapsi õpetada lisaks õpetajatele ka koolide partnerfirmade inimesed?

    Tallinnas kaubandus-tööstuskoja saalis toimus 22. mail ettevõtete koostöövõrgustiku „Unistused ellu!” kevadseminar pealkirjaga „Kuidas muuta loodus- ja reaalainete õppimist elulähedasemaks?”. „Nende õppeainete teatavale elukaugusele viitab fakt, et meie õpilased on suhteliselt nõrgad probleemilahendajad ja ülikoolides on reaalaineid õppivate tudengite väljalangus oluliselt suurem kui teistel erialadel,” märkis sissejuhatuseks Terje Tuisk Eesti…

    Raivo Juurak
    8 minutit
  • ,

    Lillepaviljonis autasustati olümpiaadidel osalenuid

    Sel õppeaastal toimusid Tallinnas ülelinnalised olümpiaadid 16 õppeaines, kokku osales neil 9618 õpilast. Üleriigilised olümpiaadid toimusid 23 õppeaines ning pealinna koolidest pääses sinna võistlema 457 õpilast. Tallinna õpilaste teadmisi hinnati neil võistlusel 132 korral auhinnalise kohaga, 41 olid esikohad. Lillepaviljonis anti autasud üle 212 õpilasele ja 160 juhendajale-õpetajale.

    Autasustatute hulgas olid õpilased, kes olid juba eelmisel aastal edukad…

    Sirje-Anne Rei
    3 minutit

  • Annelinna gümnaasium oli olümpialainel

    2. juuni hommikul marssis kogu Tartu Annelinna gümnaasium staadionile, et avada pidulikult kooli ajaloo esimesed olümpiamängud.

    Kahe vihmasagara vahele mahtunud tseremoonia oli suurejooneline: klassid olid kehastunud eri riikide delegatsioonideks, kolonni ees kandis tõrvikut vilistlasest rühmvõimlemise maailmameister Alisa Jasnova ning tema järel lehvitas Eesti olümpiaakadeemia lippu Tai poksi Euroopa meister, 10. klassi õpilane Maksim Ivanov. Avamispidu ilmestasid „riikide” etteasted.

    Esimesel päeval astuti…

    Sirje Pärismaa
    2 minutit
  • ,

    Valitsus kiitis heaks tasuta koolilõuna gümnasistidele

    Valitsus kiitis neljapäevasel istungil heaks gümnasistide tasuta koolilõuna eelnõu, mis kindlustaks 22 000 gümnasistile 1. jaanuarist 2015 vähemalt ühe sooja lõuna päevas. Praegu toetab riik õpilaste koolilõunat põhikoolis ning kutsekeskhariduse tasemel, teatas haridus- ja teadusministeeriumi pressiesindaja.

    „Valitsus on tegemas tõsiseid jõupingutusi laste vaesuse vähendamiseks. Koos lastetoetuse mitmekordistamisega aitab koolilõuna saajate ringi laiendamine parandada perede toimetulekut. Riik peab…

    1 minut
  • ,

    Ida-Virumaal plaanitakse kooliellu kaasata rohkem kooliväliseid inimesi

    Ida-Virumaal arutati koos ministriga, kuidas maakonna koolide ja kooliväliste organisatsioonide koostöös Ida-Virumaa koole huvitavamaks muuta. Otsustati korraldada sügisel maakondlik Huvitava Kooli mõttekoda, kus põhiroll oleks koolivälistel inimestel ja organisatsioonidel, teatas haridus- ja teadusministeeriumi pressitalitus.

    Möödunud neljapäeval kogunesid Jõhvi vene gümnaasiumisse Ida-Virumaa haridusinimesed, algatuse Huvitav Kool nõukoda ning haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski, et arutada kohalikke…

    2 minutit

  • Meedia- ja suhtlemisõpetus algkoolis

    Sotsiaalmeedia ohud on palju väiksemad, kui meediakasvatus algab juba esimesest klassist.

    Üks selline kool, kus varajast meediakasvatust ja suhtlemisõpetust oluliseks peetakse, on Tartu luterlik Peetri kool. Alles sügisel kuue esimese klassi õpilasega tööd alustanud kooli õppekavas on meedia- ja suhtlemisõpetus üks õppesuund. Eesmärk on arendada laste kriitilist arutlusoskust ja funktsionaalset lugemist ning käsitleda enesekuvandit meedias (sealhulgas sotsiaalmeedias).

    Alates veebruarist on mul…

    Tuuli Hiiesalu
    6 minutit

  • Mis Ameerikas uudist?

    Eesti ühiskonnaõpetajate selts korraldas käesoleva aasta jaanuarist aprillini iga kuu ühe seminari tutvumaks lähemalt Ameerika Ühendriikide välispoliitika, majanduse, kultuuri ja eluoluga ning värskendamaks teadmisi. Projekti üldnimetusega „US Today” toetab USA suursaatkond.

    Seminarid erinesid mitmeti tavapärastest. Esmalt oli uudne formaat: üsna vähestele osavõtjatele kavandatud üritused olid ehitatud üles dialoogina. Üks esineja oli alati USA suursaatkonnas töötav vastava valdkonna ekspert ja teisena käsitles sama teemat…

    Sulev Valdmaa
    3 minutit
    2 kommentaari
  • ,

    Härma koolis elustub ajalugu

    Tartu Miina Härma gümnaasiumi nobedate neidude näppude all valmis sel nädalal Eesti lipp.

    Algatus tuli õpilastelt, kui õpetaja Urma Linnus rääkis ajalootunnis kahest tähtpäevast. 1. juunil möödub sada aastat päevast, mil Härma kooli majale pandi nurgakivi. 4. juunil saab meie lipp aga 130-aastaseks.

    Õpilaste mõtteid tiivustas seegi, et esimese sinimustvalge üks õmblejaist oli just Miina Härma. Nii telliski kool lipuvabrikust kanga ning käsitööõpetaja…

    Sirje Pärismaa
    1 minut
  • ,

    Digipöörde finalistid on selgunud

    Digipöörde teevad tänavu Konguta kool, Kuressaare gümnaasium, Pelgulinna gümnaasium, Narva Soldino gümnaasium, Põltsamaa ühisgümnaasium, Türi põhikool, Valga vene gümnaasium ja Pärnu Vanalinna põhikool – nemad valiti pilootprojektis osalejateks.

    „Järgmise viie kuu jooksul koolitame ja nõustame koole, et nad oleks võimelised oma koolis ise läbi viima sellise muutuse, mis just nende koolile kõige paremini sobib,” ütles Digipöörde koolitusjuht Mart Laanpere.

    Digipöörde all mõistetakse…

    2 minutit

  • Sadakond Harju- ja Raplamaa last koguneb ohutuspäevale

    Harjumaal Viikingite külas toimub täna ohutuspäev „Teeme head” Kose valla koolide ja Juuru gümnaasiumi esimeste klassidele lastele. Viiendat aastat toimuva ohutuspäeva eesmärk on õpetada ja väärtustada turvalist elukeskkonda ning tõsta laste keskkonnateadlikkust.

    Koolituspäev on üles ehitatud töötubadena, kus õpetatakse ohutut käitumist. Päästeamet näitab, mis juhtub, kui põlevat õli üritatakse kustutada veega ja õpetab, et tuleb takistada õhu…

    1 minut
  • ,

    Abituriendid teevad reedel matemaatika riigieksamit

    Täna kell 10 algav matemaatika riigieksam lõpetab gümnaasiumite ja kutseõppeasutuste lõpetajate jaoks tänavuse riigieksamite perioodi. Sellest aastast on matemaatika riigieksam kõigile gümnaasiumilõpetajatele kohustuslik.

    Eksaminandid said valida kitsa või laia matemaatika riigieksami. Kitsa eksami valis 4359 ja laia eksami 4343 eksaminandi. Gümnaasiumiastmes on õpilastel võimalik õppida matemaatikat kitsa või laia ainekava alusel. Kitsas matemaatikas on 8 kursust, laias matemaatikas…

    1 minut
  • ,

    Ossinovski: keelenõuded peavad olema täidetavad

    Haridus- ja teadusministeerium saatis ministeeriumidevahelisele kooskõlastusringile täpsustatud keelenõuete eelnõu, mille alusel tööandja ei saa nõuda töötajalt eesti keele oskust C2-tasemel, teatas haridus- ja teadusministeeriumi pressiesindaja.

    Eestis ei korraldata C2-taseme eesti keele eksamit ning töötajal puudub võimalus tõendada enda keeleoskust nimetatud tasemel. Haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski (pildil) sõnul ei ole selline olukord aktsepteeritav, kuna inimeselt võidakse nõuda midagi,…

    1 minut
  • ,

    Kas õpikuga või õpikuta?

    Eesti õpetaja olevat liiga õpikukeskne. Ta võtvat õpikut nagu piiblit. Ta õpetavat õpikut, mitte lapsi. Nii on väidetud juba aastaid. Juba aastaid on ka pakutud õpiku kasutamisele mitmeid alternatiive, võõrkeeleõpetuses näiteks internetikeskkonnad, krimifilmid, TV-seriaalid jms. Kõik on jäänud aga oletuste ja arvamuse tasandile, sest põhjalikke õpikuteemalisi uuringuid pole olnud.

    Nüüd hakkab pilt siiski selginema, sest ESF-i uurimisprojekti „Õpetajate professionaalne areng ja selle…

    Tuuli Oder
    5 minutit
  • ,

    Lastefondi luulekonkursil osales ligi 400 last

    SA TÜK Lastefond korraldas märtsis ja aprillis algkoolilastele luulevõistluse „Mõmmiku head teod“, kuhu laekus 387 tööd lastelt üle Eesti. Kolmes vanusegrupis tunnistati parimateks Pühajärve põhikooli, Simuna kooli ja Valgu põhikooli õpilane.

    1.–2. klassi laste seas tunnistati parimaks Pühajärve põhikooli 8-aastase õpilase Ander Alliksaare luuletus „Haige olla väga paha”. Talle järgnesid Karl Markus Kallas (7-aastane, Lümanda põhikool) luuletusega „Kuidas Peep…

    2 minutit
  • ,

    Liiklusohutuskonkursi võitsid Laulasmaa kooli lapsed

    Renault’ liiklusohutusprogrammis „Ohutu liiklemine kõigile” korraldatud  liiklusohutust ja keskkonnasäästlikke liiklemisviise propageeriva konkursi „Sinu idee, Sinu algatus” võitis Laulasmaa kooli 4. klass projektiga „Koolitee turvalisemaks”.

    Laulasmaa koolis jaanuaris alguse saanud kampaania eesmärk oli pöörata suuremat tähelepanu kodukoha liikluse turvalisemaks muutmisele. Probleemide kaardistamiseks korraldati ajurünnakuid ning intervjueeriti nii lapsevanemaid kui ka kooli- ja vallaspetsialiste. Suurima mureallikana kerkis esile koolibussi peatuste…

    2 minutit
  • ,

    Digipöörde programmi kandideerimise kell kukub homme

    Digipöörde tasuta programmi kandideerimiseks on koolidel aega teisipäeva, 20. mai pärastlõunani. Kaheksa pilootkooli valitakse välja 28. mail. Esmaspäeval avaldati programmi kodulehel ka üksikasjalik koolituskava.

    Pilootkoolid valib välja seitsmeliikmeline žürii, kuhu kuulub lisaks Laanperele veel haridusministeeriumi üldharidusosakonna asejuhataja Pille Liblik, HITSA innovatsioonikeskuse juhataja Ene Koitla, lapsevanemate liidu esimees Enn Kirsman, Orissaare gümnaasiumi õpilane ja AndroidÕpiku looja Mikk…

    2 minutit
  • ,

    Tasuta lõunat hakkavad tõenäoliselt saama ka gümnasistid

    Haridus- ja teadusministeerium saatis kooskõlastusele eelnõu, millega riik toetab gümnasistidele tasuta sooja koolilõuna võimaldamist, teatas ministeeriumi pressitalitus.

    „On riigi huvides, et kõik võimekad lapsed saaksid gümnaasiumihariduse sõltumata pere sissetulekust. Täna elab meil ligi 20 protsenti gümnaasiumiealistest noortest vaesuses, mistõttu kaasneb paljudele peredele lapse gümnaasiumisse astumisega koheselt ka märkimisväärne lisakulu. Peaksime soodustama kõigi noorte õpinguid, mistõttu laiendabki…

    1 minut

  • Viiulimäng oli see, mis teda kõnetas …

    Huviharidus aitab eluraskustesse sattunud riskinoortel oma tasakaalu tagasi saada.

    Lõuna-Eesti väikesest paigast pärit Teele tuli emaga linna elama. Tüdruk ei rääkinud palju, sest oli pidanud elus nii mõndagi läbi elama. Tema kätel oli näha enesevigastamise märke. Täiskasvanutega oli tal keeruline kontakti saavutada ja seetõttu ei läinud ka õppimine lihtsalt. Ema tema heaolu vastu suuremat huvi üles näidata ei osanud….

    Marit Kannelmäe-Geerts
    6 minutit
    1 kommentaar
  • ,

    Riigikogu arutas tasuta koolilõuna pakkumist gümnasistidele

    Riigikogus läbis esimese lugemise põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ja kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, mis tagaks lisaks põhiharidust omandavatele õpilastele tasuta koolilõuna ka keskharidust omandavatele õpilastele.

    Eelnõu näeb ette ka koolilõuna päevase toetuse alammäära tõstmise praeguselt 78 sendilt ühe euroni õpilase kohta.

    Kui tõsta koolilõuna toetus ühe euroni ning lisada toetuse saajate hulka ka gümnaasiumiõpilased, oleks täiendav kulu…

    1 minut
  • ,

    Andres Ääremaa asus juhtima IT-hariduse arenduskeskust

    Mai algusest tegutseb hariduse infotehnoloogia sihtasutuses (HITSA) uus üksus: haridusasutuste tehnoloogiaharidust edendav IT-hariduse arenduskeskus, mida asus juhtima seni SA-s Innove elektroonilise eksami väljatöötamist vedanud Andres Ääremaa (pildil).

    „IT-hariduse arenduskeskuse loomisega koondame tegevused, mida HITSA ja selle eelkäijad juba edukalt ellu viinud on, ühte keskusesse. Keskuse juhtimine on mulle hea väljakutse ning loodan, et meie tegevuste vahel tekib…

    1 minut

  • Kooliajaloo uurija Andresen: „Eesti hariduses korratakse varasemaid vigu”

    Ilmselt pole inimest, kes tunneks Eesti kooli ajalugu Tallinna ülikooli emeriitprofessorist Lembit Andresenist paremini. „Uus on unustatud vana,” kinnitab Andresen. „Mees- ja naisõpetajaid peaks olema koolis võrdselt. Miks ei võiks kohalikud omavalitsused praegugi saata noormehi õpetajaks õppima?”

    Legendaarne õppejõud on aastakümnete jooksul õpetanud pedagoogikaajalugu ligi 11 000 tudengile. Üliõpilastele on ta meelde jäänud karismaatilise…

    Meeli Parijõgi
    14 minutit

  • Gümnasistide tehtud e-õppematerjal aitab inimest tundma õppida

    Konkursil „Tipplahendus” sai esikoha Liina-Liis Nõmme ja Silver Schnuri õppematerjal „Inimese elundkonnad”.

    Mida teeb inimese organismis käbikeha? Või mis on rakuhingamine? Vastused võib leida kooliõpikust või guugeldades, aga hoopis põnevam on neid otsida Tallinna Gustav Adolfi gümnaasiumi (GAG) 11.b klassi õpilaste Liina-Liis Nõmme ja Silver Schnuri interaktiivsest õppematerjalist „Inimese elundkonnad”.

    9. klassile mõeldud õppematerjal paelub oma põhjalikkusega…

    Madli Leikop
    5 minutit
Õpetajate Leht