$menuu_nimi: Telli_menuu
$submenu_hover: 
$submenu_direction: vertical

$menuu_nimi: Ulemine_menuu
$submenu_hover: 1
$submenu_direction: vertical

Üldharidus

  • ,

    Tulevad üleriigilised õpilaste tehnoloogiapäevad

    Tulemas on üleriigilised tehnoloogiapäevad 7.–9. klassi õpilastele: 17.–18. märtsil Tartu Kivilinna gümnaasiumis ning 18.–19. märtsil Tallinna reaalkoolis, Pärnu ühisgümnaasiumis ja Narva humanitaargümnaasiumis.

    Nelja kooli koguneb 140 õpilast üle Eesti, et valmistada eri materjalidest nagu legoklotsid jms maailma põnevaim ahelreaktsioon ehk Rube Goldbergi masin, mille tulemusel juhtub midagi naljakat või kasulikku – see on noorte esimene samm insenerihariduse ja…

    1 minut
  • ,

    Koolinoorte toitumine toitumisuuringu luubi all

    Tervise arengu instituut viib läbi suurt Eesti rahvastiku toitumise uuringut, milles uuritakse esmakordselt ka kuni 18-aastaste laste ja noorte toitumist.

    Senised Eestis korraldatud tervisekäitumise uuringud on andnud pildi rahvastiku üldistest toitumisharjumustest, kuid senini puudub ülevaade, mis täpselt eestlaste toidulaual on. Selline andmestik on vajalik sisend toitumisest tulenevate riskide hindamiseks ning riikliku toidupoliitika kujundamiseks. Eri riikides läbi viidud uuringud näitavad,…

    Liis Kambek
    2 minutit

  • Merike Hein: „Joonestamine on jõudnud kooli arvutisse”

    Eesti teadusagentuuri TeaMe programmi tellimusel on valminud joonestamise valikkursuse õppekomplekt.

    Eesmärk on tekitada õpilastes huvi arvutipõhise joonestamise vastu, pakkuda võimalust avastada joonestamise põnevust ja luua kolmemõõtmelisi ruumilisi mudeleid arvutiekraanil. Kasutatakse nüüdisaegset 3D-inseneritarkvara Solid Edge, mis on koolidele vabalt kättesaadav. Et harjutada jooniste vormistamise reegleid, kuuluvad õppematerjalide hulka klassikalised pliiatsiga paberil täidetavad töölehed.

    Kursuse testija Tartu Jaan Poska gümnaasiumi…

    4 minutit
    1 kommentaar

  • Vahetusõpilaseks ei pea tingimata välismaale minema

    Üle 130 õpilase on käinud vahetusõpilasena mõnes Eesti koolis.

    Seda võimalust pakub noortele organisatsioon VeniVidiVici Õpilas­vahe­tus. Minna saab ükskõik millisesse programmis osalevasse kooli, olgu see vene või eesti õppekeelega, linna- või maa-, saare- või mandrikool.

    Võimalust tasub kasutada, sest õpilasvahetus annab uusi sõpru ja tuttavaid. VeniVidiVici praegune meeskonnaliige Ade Piht vahetas omal ajal Tapa gümnaasiumi nädalaks ajaks Luunja keskkooli…

    Gerle Trifanov
    3 minutit
  • ,

    Tallinna õppenõustamiskeskus kutsub infotundidesse

    Tallinna õppenõustamiskeskuse spetsialistid kutsuvad 24. ja 25. märtsil haridusasutuste esindajaid õpetajate majja infotundidesse.

    24. märtsil oodatakse infotundi ja töötubadesse koolide esindajaid, soovitavalt HEV-õppe koordineerijaid. Nõustaja Siivi Hansen tutvustab kovisiooni kui haridusasutustele väga tarvilist töömeetodit ning arutleb kohal­olijatega HEV-õppe koordineerijate võrgustiku loomist. Eripedagoog-nõustaja Marika Leemet räägib väikeklassi õppuri ning HEV-õpilase õppekavade teemadel. Töötoas jätkab Siivi Hansen kovisiooni praktilise osaga,…

    Eliis Valdma
    2 minutit

  • Jõukohasus tagab edutunde ja annab tiivad

    Kadrina keskkool märkis oma 30-aastast edukat kogemust õpiraskustega laste õpetamisel üle-eestilise hariduskonverentsiga „Võrdsed võimalused”.

    Kadrina keskkooli õppealajuhataja Ingrid Vaikmaa sõnul peab õpikeskkond olema selline, et igaüks tunneks end värvipaletis kirkana. Kadrinas loodi õpiraskustega klassid (ÕR) 30 aasta eest. Suur roll on individuaalsusel – klassis on kuni 12 õpilast, õpetajail on ka parandusõppe ettevalmistus. Õpitakse riikliku õppekava järgi.

    „Mida varem…

    Sirje Pärismaa
    3 minutit
  • ,

    Kärdlasse tuleb riigigümnaasium

    Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo ning Hiiu vallavanem Georg Linkov allkirjastasid täna keskpäeval Hiiumaal kaks koostöölepingut. Ühe lepingu kohaselt alustab 2016. aasta sügisel Kärdlas tööd riigigümnaasium ning teine sätestas seni riigile kuulunud Kõpu internaatkooli ülemineku Hiiu valla omandusse.

    Riigigümnaasium asutatakse kokkuleppel Hiiumaa omavalitsustega. Käinas lõpetavad järk-järgult tegevuse gümnaasiumiklassid ning alates 2016. aastast jääb sinna vaid põhikool. Ka Kärdla ühisgümnaasium töötab alates…

    2 minutit
  • ,

    Võru- ja Põlvamaa õpilased saavad osaleda keskkonnahariduslikes õppeprogrammides

    Võrumaa kutsehariduskeskus koostöös MTÜ-ga Looduskool alustas Võru- ja Põlvamaa üldhariduskoolidele suunatud projekti, milles 1.–9.klasside õpilastele pakutakse märtsist juunini ligi 240 õppekavakohast programmi, kuhu oodatakse osalema üle 5000 õpilase.

    Projekti on kaasatud Põlva- ja Võrumaalt 10 asutust ja organisatsiooni, kes on koostanud projekti tarbeks 30 keskkonnahariduslikku programmi, mida viiakse läbi aktiivõppemeetodeid kasutades nii…

    2 minutit
  • ,

    Mõttekoda leppis kokku koolide huvitavamaks muutmises

    Reedel Tartus peetud Huvitava Kooli mõttekojas pakuti ideid, milliste näitajate alusel koolide huvitavust hinnata ning lepiti kokku tegevustes, mida huvirühmad – kool, koolipidaja, lapsevanemad, hariduse sõbrad, kogukond ning riik – saavad juba käesoleval aastal teha, et koolid huvitavamaks muutuksid, teatas haridus- ja teadusministeeriumi pressitalitus.

    Mõttekojal osalenud nõustusid, et koolide huvitavuse hindamine peab olema paindlik, kuna oluline on…

    3 minutit
  • ,

    Võrumaal asutati Eesti Maakoolide Ühendus

    Üheksa maakooli juhti asutasid 28. veebruaril Võrumaal Kuutsi külas Mõniste koolis toimunud koosolekul MTÜ Eesti Maakoolide Ühendus, millega on mõtteliselt ühinenud juba 40 koolijuhti. Ühenduse loomise tingis vajadus teadvustada ja kaitsta seisukohti, mis on olulised kogu Eesti, aga eelkõige maapiirkondade, arengut silmas pidades, seisab ühingu esimeses pressiteates.

    Ühenduse põhikirjalisteks eesmärkideks on Eestis tegutsevate maakoolide ühiste väärtuste ja eesmärkide teadvustamine…

    2 minutit
  • ,

    Õpilasesinduste Assamblee tahab vene põhikoolis eestikeelseid õppeaineid

    Vene õppekeelega koole ühendav Õpilasesinduste Assamblee tegi haridusministrile ja riigikogule ettepaneku kehtestada põhikoolis kohustuslik minimaalne arv eestikeelseid aineid, sest nende hinnangul on praegune süsteem, kus eestikeelse õppega alustatakse alles 10. klassis, õpilastele liiga koormav.

    „Meie ühine seisukoht on, et eestikeelse õppe maht peaks suurenema järk-järgult üheksa aasta jooksul. Praegune süsteem, kus 9. klassis ei…

    2 minutit

  • Õpetaja, kas teil probleeme on? Me lahendame ära!

    Loovus – see on probleemidele lahenduse leidmine. Nii tõlgendatakse loovust Pärnu vabakoolis.

    Eneseabiraamatutes kirjutatakse järjekindlalt, et inimese mõte loob, tuleb unistada ja mõelda suurelt. Kus on tunnis-koolis see koht? Kui palju jääb grammatika, numbrite, valemite, loodusteaduse faktide ja muu omandamise kõrvalt aega midagi luua ja loodut nautida? Viimane on eriti tähtis, sest just sellest ammutab inimene loomiseks energiat…

    Marge Õunap
    4 minutit
    1 kommentaar

  • Käivitati koolitusprogramm „Education4Future”

    Tallinna ülikoolis said 26. veebruaril esimest korda kokku programmi „Education4Future” („Tulevikukool”) osalised.

    Nelja riiki haaravas koolijuhtide täiendusõppe programmis osalevad Hogeschool van Amsterdam Hollandist, Pädagogische Hochschule Zürichist, Schulamt Fürstentum Liechtensteinist ning Tallinna ülikool Eestist. Programm koosneb loengutest, seminaridest, koolikülastustest ning praktilisest kooliarendusprojektist. Programmis on kaks moodulit keskendatud üksnes Eesti osalejatele, kolm moodulit on rahvusvahelised ja seal on kõigi riikide…

    Klemen Slabina
    2 minutit
  • ,

    Matemaatika riigieksamiks tuleb veebist õpiabi

    Esimest korda Eestis on matemaatika riigi­eksamiks võimalik valmistuda veebis. 10. märtsil alustavas Silmaringi eksamikoolis jagavad tarkust Nõo reaalgümnaasiumi õpetajad.

    Mai keskpaigani kestval kursusel läbitakse 8 kitsa ja 14 laia matemaatika riigieksami teemat. Igal nädalal pannakse üles paarikümneminutiline video ühe teema kohta, kus õpetaja jagab selgitusi, annab ülesanded ja lahendamiseks juhised. Igaüks saab ise otsustada, kus ja millal õpib. Kindlal…

    Sirje Pärismaa
    3 minutit
    2 kommentaari
  • ,

    Kakskeelne õpilaskonverents Tartus

    20. veebruaril peeti Tartu vene lütseumis juba traditsiooniks kujunenud ülelinnalist õpilaskonverentsi. Traditsioon on sündinud õppealajuhataja Tatjana Kodase ideest ning huvi selle vastu on jätkuvalt suur.

    Aastati teemad varieeruvad ning seekordse ürituse sisuks oli kultuuripärandi loomine ja hoidmine. Eelmise ürituse teemaks oli „Meie eeskujud”, kus õpilased seadsid oma eeskujudeks tuntud sportlasi, näitlejaid kui ka oma vanemaid. Igal aastal kutsutakse esinema aukülalisi, kes…

    Hille Kõrgesaar
    3 minutit

  • Tapa erikool pärast mässu

    Probleemid Tapa erikoolis on peamiselt seotud töötajate puuduliku juhendamise ja vildakavõitu töökorraldusega, leiab HTM-i koolivõrgu koordinaator Jürgen Rakaselg.

    Jaanuari eelviimane kolmapäev oli Tapa erikoolis ärev. Kella poole kahe paiku muutusid õpilased allumatuks, lõhkusid ukse- ja aknaklaase ning peksid tualettruumides kahhelkive puruks. Enne seda oli kümme poissi koolist põgenenud, kuid saadi Tapa linnast kätte ja osa nendest viidi kooli tagasi, osaga tegeles politsei…

    Ago Gaškov
    7 minutit
  • ,

    Minister ja ametiühingu­juht matsid sõjakirve

    Sõbrapäeval, 14. veebruaril istusid haridus- ja teadusministeeriumis ühise laua taha minister Jaak Aaviksoo ja haridustöötajate liidu esimees Reemo Voltri, et klaarida õpetajate palkade ümber tekkinud segadust.

    Reemo Voltri sõnul ootab õpetajaskond, et lubatud viieprotsendiline palgatõus jõuab kõigini. Paraku selgus alles 31. jaanuaril kohalikele omavalitsustele eraldatud palgafond. Arve uurides tekkis hulk küsimusi, läbipaistmatuks jäi metoodika, kuidas on kujunenud eri…

    Sirje Pärismaa
    2 minutit
    1 kommentaar
  • ,

    Linnaõpetajal suurem palk

    Eelmise aasta lõpuks oli Eesti õpetaja keskmine palk 936 eurot. Valdade keskmine, 890 eurot, jäi sellele siiski alla, kuid viies suuremas linnas teeniti Eesti keskmisest enam – 988 eurot.

    Tuhande euro piiri ületas õpetaja palk 17 omavalitsuses. Kõrgeim keskmine palk oli Mäetaguse ja Sauga vallas ning Jõgeva linnas, ulatudes1100 kuni 1300 euroni. Enim maksis juurde Mäetaguse vald (ühes kuus õpetaja ametikoha kohta…

    Sirje Pärismaa
    2 minutit
  • ,

    Koolinoorte loodud NATO mängud

    Eesti NATO-ga liitumise 10. aastapäevale pühendatud koolinoorte loomekonkursile „NATO mäng” laekus tähtajaks, 6. veebruariks 28 võistlustööd gümnaasiumidest ja kutsekoolidest üle Eesti, neist 23 paberil laua- või kaardimängu ning viis digitaalset mängu.

    Konkursi kuulutasid sügisel välja kaitseministeerium, haridus- ja teadusministeerium ning Eesti NATO ühing. Võistluse eesmärk on leida koolinoorte endi loodud NATO-teemalisi õppematerjale, millega mängijad saaksid proovile panna oma senised NATO-teemalised teadmised…

    2 minutit
  • ,

    Hariduskonverents „HEV 30 Kadrina keskkoolis”

    27. veebruaril kella 9.30–16 toimub Kadrinas üle-eestiline hariduskonverents „HEV 30 Kadrina keskkoolis”. Konverentsiga tähistab kool olulist verstaposti – 30 aasta möödumist võrdsete võimaluste tagamisel õppekasvatustöös.

    Üles astuvad Tartu ülikooli eripedagoogika professor Jaan Kõrgesaar, Kadrina keskkooli õppealajuhataja Ingrid Vaikmaa, psühhiaater Mari Viik, Ülle Kuusik hariduse tugiteenuste keskusest ja Ruuda Lind Ristiku põhikoolist.

    Konverentsi teises pooles võtavad sõna Kersti Aasmets Vaeküla…

    Arvo Pani
    1 minut

  • Õpetaja võib endast levitada videot, kus ta tundi annab

    Raivo Juurak kirjutas 31. jaanuari Õpetajate Lehes, et avalik võrk on õpetlike klassitundide salvestustest tühi. Tema küsimusele, kas hea tund on riiklik saladus, vastab andmekaitse inspektsioon, et vajadus kaitsta isikuandmeid ei takista eesrindlike videotundide üleslaadimist loodavasse Soome-Eesti hariduspilve. Õpetajad võivad ise filmida või lasta kellelgi filmida oma tegevust tunni ajal ja selle võrgus avalikustada.

    Ainus tingimus on,…

    Imbi Ernits-Kaljuste
    1 minut

  • Käed värisesid, kui viiekümne pillimehe ette astusin

    Nii kirjeldas oma esimest dirigendikogemust Kuristiku gümnaasiumi seitsmendale klassile külalisõpetaja Madis Kreevan. „Viiskümmend pillimeest!” ahhetasid lapsed.

    Kuristiku gümnaasiumi vilistlane, praegune TLÜ muusikaüliõpilane Kreevan rääkis oma hiljutistele koolikaaslastele ka sellest, miks ta üldse läks muusikat õppima, ehkki ei teadnud gümnaasiumi lõpetades klaverist ega solfedžost suurt midagi. Sest muusika meeldis talle! Ta rääkis ka, kuidas ta klaverimängu ja solfedžo…

    Raivo Juurak
    1 minut

  • Õppematerjalid lihtsustatud õppele või lihtsalt õppe lihtsustamine

    Kas väljendid „lihtsustatud õpe” ja „õppe lihtsustamine” on sünonüümid? Kahtlustan, et isegi mitmed pedagoogikaga kokku puutuvad spetsialistid käsitavad neid sageli samaväärsetena. Mille muuga põhjendada ikka ja jälle kerkivaid küsimusi, kas lihtsustatud õppekava järgi õpetamiseks on tõesti vaja eraldi õpikuid ja töövihikuid. Piisaks ju, kui anda nõrgematele õpilastele lugeda tekstist vaid pool, lahendada vähem ülesandeid,…

    Kaja Plado
    9 minutit
  • ,

    Algas „Tagasi kooli” nädal

    17.–21. veebruar on „Tagasi kooli” nädal, mil loodetakse aset leidvat tuhat külalistundi. Teiste seas jõuavad külalisõpetajatena õpilaste ette David Vseviov, Hirvo Surva, Liina Unt, Tiina Lokk ja Toomas Luhats, teatasid algatuse eestvedajad.

    „Mul on hea meel, et „Tagasi kooli” algatuse kaudu on koolitunde andnud tublid inimesed üle Eesti,” ütles „Tagasi kooli” toetaja president Toomas Hendrik Ilves. „Algatus ei ole suurte linnade…

    2 minutit
Õpetajate Leht