$menuu_nimi: Telli_menuu
$submenu_hover: 
$submenu_direction: vertical

$menuu_nimi: Ulemine_menuu
$submenu_hover: 1
$submenu_direction: vertical

Üldharidus

  • Avita e-tund aitab õpetaja aega kokku hoida

    Materjali, mida õpetaja tundide ettevalmistamiseks läbi peab töötama, on väga palju. Lisaks õppekirjandusele leidub palju infot ka digitaalselt, selles orienteerumine nõuab eraldi aega ja oskust. Selle töö on nüüd Avita kirjastus õpetaja eest ära teinud. Uuenduslik õppematerjal, e-tund, annab õpetaja käsutusse palju huvitavat lisamaterjali, mida ta saab kasutada nii tunde ette valmistades kui ka andes. Täidetud on ka…

    Tiina Vapper
    7 minutit
    1 kommentaar

  • Kool, kuhu tullakse tagasi

    Kose gümnaasiumil on 90. sünnipäev. 30. novembril läheb peoks. Välimus ja olemus aga juubilari vanust ei reeda.

    Kose gümnaasiumi direktor Sirje Laansoo, kes on pärit hoopis Ida-Virumaalt, tundis Kosest mööda sõites alati, et see paik tõmbab, et seal on hea olla. See oli põhjus, miks temast sai 2010. aastal Kose gümnaasiumi direktor. Küllap on see ka põhjus, miks paljud Kose gümnaasiumi lõpetanud…

    Meeli Parijõgi
    8 minutit
    2 kommentaari
  • ,

    DIGAR aitab õpetajaid ja õpilasi

    Rahvusraamatukogu uue e-keskkonna www.digar.ee kaudu saab lugeda koolikirjandust e-raamatuna. Seal leidub veel vanu maakaarte, linnaplaane, postkaarte, raamatuillustratsioone, ajakirju ja ajalehti. Lugejal on võimalik teoseid otsida, sirvida, alla laadida, jagada ja lugeda. Seda kõike saab lisaks arvutitele teha e-lugerite, tahvelarvutite ja nutitelefonide abil. Keskkond sisaldab muu hulgas töövahendeid õpetajatele koolikirjanduse jagamiseks kogu klassile.

    Kultuuriministeeriumi programmi „Eesti kirjandus” raames sai oktoobris www.digar.ee kaudu…

    Annika Koppel
    3 minutit
  • ,

    Noortekonverents „Lahe koolipäev”

    Tallinnas Nokia kontserdisaalis toimus 19. novembril 10. noortekonverents „Lahe koolipäev”, mille ajal kuulutati välja ka konkursi „Hea eeskuju” võitja. Selleks osutus Tallinna humanitaargümnaasiumi õpilane Makar Timofejev, kes aitab koos rühma noortega vaesuses ja raskustes lapsi ja peresid Lasnamäe sotsiaalkeskustes ja Koplis asuvas Tuulemaa sotsiaalmajas. Riigikogu esimees Ene Ergma andis talle üle 1300-eurose stipendiumi. Esitleti ka noortealgatustest kõnelevat raamatut „Eestimaa…

    Raivo Juurak
    1 minut
  • ,

    Mõttepäevad uue õpikäsituse toetuseks

    Tallinnas tutvustati 30. oktoobril huvirühmadele Eesti elukestva õppe strateegiat 2014–2020. Strateegia projektis on Eesti hariduse suurimaks väljakutseks nimetatud uue õpikäsituse rakendumist. Kuidas aga saada kindlust strateegia rakendumises? Me ei saa ju eeldada, et õpetajad ja koolijuhid „kuulavad ja õpivad ära”, mida on vaja uue õpikäsituse rakendamiseks teha. Peame pigem looma neile võimaluse mis-mina-ise-sellest-kõigest-järeldan-protsessi läbitegemiseks.

    Tuginedes Hongkongi haridusreformile (peatükk „Shanghai and…

    Kristi Klaasmägi
    2 minutit
  • ,

    Tartu Raatuse kool pälvis Euroopa Komisjoni tunnuskirja

    Reedel, 15. novembril anti Tallinna ülikoolis Tartu Raatuse koolile pidulikult üle Euroopa Komisjoni ning haridus- ja teadusministeeriumi tunnuskiri „Aasta võõrkeelealane tegu 2013”. Tunnustus saadi varajase saksa keele õppe läbiviimise ja saksa keele populariseerimise eest Tartu linna lasteaedades õppivate laste ja nende vanemate hulgas.

    Algatuse „Varajane saksa keel” eesmärkideks on saksa keele populariseerimine, laste ja nende vanemate motiveerimine,…

    2 minutit
  • ,

    Huvitava Kooli nõukoja kõik 12 liiget on selgunud

    Haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) algatuse Huvitav Kool ühiskondlikku nõukotta kuuluvad Swedbank Eesti juht Priit Perens, ettevõtja Heldur Meerits, Euroopa Kontrollikoja liige Kersti Kaljulaid, Eesti Noorteühenduste Liidu nõukogu esimees Liina Hirv, režissöör Ilmar Raag, kommunikatsioonikonsultant Raul Rebane, Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse tegevjuht Heidi Paabort, Oru põhikooli õpetaja ja Õpetajate Ühenduste Koostöökoja juhatuse esimees Krista Saadoja, Rocca al Mare…

    2 minutit
  • ,

    Toimetulekukoolide teabepäev Pärnu toimetulekukoolis

    Igal õppeaastal toimub toimetulekukoolidele suunatud teabepäev, mille eesmärgiks on oma valdkonna aktuaalsete teemade käsitlemine, info ja kogemuste jagamine ning kohalike olude tutvustamine. Teabepäeva korraldamise traditsioon sai alguse 1999. aastal, ettevõtmise algatajaks oli Kosejõe kool. Tänavu 1. novembril peeti Pärnu toimetulekukoolis neljateistkümnendat teabepäeva.

    Kokku oli tulnud üle 80 pedagoogi 13 koolist. Teabepäeva juhatas sisse moderaator Kaidor Kahar. Avasõnad…

    Marju Trumsi
    2 minutit
  • ,

    Lõimitud aine- ja keeleõpe Tallinna Humanitaargümnaasiumi moodi

    Lõimitud aine- ja keeleõppel (LAK-õppel) on mitu definitsiooni. LAK-õppe põhiprintsiibist lähtuvalt toimub ainealaste teadmise omandamine keele arendamise ja õpioskuste kasutamise kaudu. Üks võimalus on piiritleda LAK-õpet kui keele ja aine samaaegset õppimist, kuid Tallinna Humanitaargümnaasiumis on loodud lähenemine, mis seisneb eelkõige koostöös.

    Selleks et mitmekesistada õppemeetodeid ja -tegevusi ning suurendada õpimotivatsiooni, on humanitaargümnaasiumis välja…

    Astrid Arnover, eesti keele ja kirjanduse vanemõpetaja; Andrei Kante, bioloogia vanemõpetaja; Oksana Joganson, eesti keele ja kirjanduse vanemõpetaja
    3 minutit

  • Tants ja liikumine aitab iga ainet õpetada

    Soome Instituudi eestvõttel on sel sügisel Eesti koolides katsetatud soome keele õpet tantsu ja liikumise abil.

    Tartus on 16. novembril tantsutules soome keele õpetajad. „Kinesteetilist meetodit saab kasutada teistegi ainete õpetamisel,” ütleb meetodi arendaja Katja Kirsi Helsingi uue tantsu keskusest Zodiak.

    Kuidas kirjeldaksite kinesteetilise meetodi olemust?

    Uue tantsu keskuses Zodiak on töötatud välja mitmekeelse töötoa meetod, mis ühendab endas tantsukunsti ja…

    Sirje Pärismaa
    6 minutit

  • Ajalooõpetus ja -pildid ning hüppav tiiger

    Oo, ajaloomuusa Kleio, kes Sa valvad kõige toimuva üle ja talletad tõe, palun ära lase mul eksida minu meenutustes sellest, kuidas me riigi kunstivarad aineid lõimivalt ja audiovisuaalselt klassiruumi tõime. Ja anna mulle andeks minu pisuke edevus, sest ma olen tõesti uhke meie töö tulemuse üle ja loodan, et see jõuab paljudeni Eesti ajaloo- ja ühiskonnaõpetajate seltsi kodulehe…

    Liis Reier
    5 minutit
  • ,

    Tulemas on koolinoorte informaatikaviktoriin “Kobras”

    25.—29. novembril toimub veebipõhiselt Miksikese ja TÜ Teaduskooli koolinoorte informaatikaviktoriini Kobras esimene voor, millest edasipääsejad kutsutakse Tartusse, et seal välja selgitada Joensuusse sõitja.

    Infotehnoloogia on tänapäeval üks kõige kiiremini arenev majandusvaldkond, mis pakub noortele pretsedendituid võimalusi. Kobras laseb õpilastel end proovile panna. Ülesannete temaatika hõlmab arvutikasutusoskust, arvutitega seonduvat matemaatikat, arvutite ajalugu, riistvara, tarkvara, arvutieetikat jmt. Programmeerimisalaseid eelteadmisi…

    1 minut
  • ,

    Puuetega inimeste koda ootab põhikooliõpilastelt konkursile fotosid ja videoid

    Eesti Puuetega Inimeste Koda ootab 1.-9. klassi noortelt võistlustöid foto- ja videokonkursile „Kõik inimesed on erinevad, aga võrdsed”. Konkursi auhinnaks on Nikoni peegelkaamera ning fotokoolitusi, väärtkirjandust ja üllatusauhindu.

    Konkursi eesmärgiks on suunata noori märkama ja väärtustama erilisi inimesi enda ümber. Kuidas reageerime ja käitume kohates erilist inimest? Kas väldime teda? Teeme näo, et…

    1 minut
  • ,

    Õpetajate keskmise palga suurus erineb omavalitsuseti üle 500 euro

    Septembri seisuga oli üldhariduskooli õpetajate keskmine palk esimese üheksa kuu jooksul 875 eurot. Omavalitsuste lõikes oli kõrgeim keskmine palk – 1273 eurot – Mäetaguse vallas. Madalaim keskmine palk oli Rägavere vallas – 721 eurot. Keskmiselt on omavalitsused saanud riigilt õpetaja ametikoha kohta toetust 915 eurot, teatas haridus- ja teadusministeeriumi pressiesindaja.

    Üheksa kuu jooksul on riigi…

    2 minutit

  • Tulge mugavustsoonist välja!

    Õppida saaks täiesti uut moodi ja palju efektiivsemalt, kui inimesed vaevuksid oma mugavustsoonist välja tulema.

    Nii väidab Tallinna kunstigümnaasiumi direktor Märt Sults, kelle viimane suurem mugavustsoonist väljumine on olnud vene õpilaste õpetamine eesti õppekeelega koolis, kunstigümnaasiumis. Juba neli aastat järjest on ta võtnud kooli vastu ühe esimese klassi, kus õpivad ainult vene kodukeelega lapsed. Ja õpivad kõiki õppeaineid eesti keeles, keelekümblusmeetodil.

    Läbimurre

    „See on…

    Raivo Juurak
    13 minutit
    5 kommentaari
  • ,

    Abituriendid saavad võõrkeele riigieksamina teha rahvusvahelisi tasemeeksameid

    Alates 2014. aastast on kõikidel gümnaasiumilõpetajatel võimalus võõrkeele riigieksamina sooritada rahvusvaheliselt tunnustatud prantsuse, saksa või vene keele eksam, mille edukas sooritamine annab õpilasele ka rahvusvahelise keeleoskustunnistuse ning mida tunnustavad ka teiste riikide ülikoolid. Võõrkeele riigieksam on gümnaasiumi lõpetamisel üks kolmest kohustuslikust riigieksamist, teatas haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) pressiesindaja.

    Teistes riikides koostatud rahvusvaheliste eksamite…

    2 minutit
  • ,

    Jätkub projekt “Muusikasillad”

    Sel nädalal jätkub Pille Lille Muusikute Fondi (PLMF) projekt „Muusikasillad”, mis tutvustab rahvusvähemuste kultuure, korraldades ligi 500-le Tallinna õpilasele muusikalisi päevi, eesmärgiga süvendada laste muusika- ja kultuurihuvi ning tutvustada vähemusrahvustest muusikuid jaheliloojaid, teatas PLMF-i esindaja.

    „Mul on alati suur rõõm kui leiame võimaluse selliseid projekte korraldada, sest ühelt poolt saame aidata kaasa partnerkoolide vaheliste suhete arenemisele ning teisalt näen sünergiat, mis…

    2 minutit
  • ,

    Tänavused parimad koolikokad on Laagna Gümnaasiumist

    Tervise Arengu Instituudi (TAI) korraldatud konkursi „Parim Koolisöökla” 2013. aasta võitja on Tallinna Laagna Gümnaasium, mida esindasid Niina Fedotova ja Ene Albert. Võidu tõid neile kartuli-klimbisupp kanaga, kartulipüree Kaera-Jaani ja porgandi-pohlasalatiga ning jõulupannkoogid hapukoore ja pohlamoosiga.

    Žürii tööd juhtinud Soomes asuva Utö Havs hotelli peakokk, Vello Kiviberg, kes toitlustab ka Utös koolilapsi, lausus, et Laagna koolile tõid…

    3 minutit
  • ,

    Kadrioru Saksa Gümnaasiumis avati lasteloomingu rändnäitus

    Esmaspäeval avati üle-eestilise lasteloomingu konkursi “Loom, lind ja inimene” rändnäituste seeria viimane näitus vastrenoveeritud Kadrioru Saksa Gümnaasiumis. Näitusel eksponeeritakse kunstikonkursile laekunud lasteloomingu silmapaistvamaid teoseid.

    „Täname südamest kõiki juhendajaid ja lapsi, kes oma kunstitööd konkursile saatsid! Nii žüriile kui ka näituste külastajatele on loomi, linde ja nende suhet inimestega kujutavad teosed pakkunud palju avastamisrõõmu – mida…

    2 minutit

  • Kuidas võidelda järelevastamistega

    Hiljuti postitas üks õpilane internetti järgmise teate: „Keemiat ka enam ei oska ja homme töö ka veel … Rääkimata sama aine järelevastamisest.”

    Sadakond aastat varem astus noor Johan Laidoner (1884−1953) Nikolai kindralstaabi akadeemiasse Peterburis, kus õhkkond oli vastupidine. Õpiti inimvõimete piiril ja järeleksameid ei saanud teha isegi need, kes olid olnud haiged. Teatavasti lõpetas Johan Laidoner selle kooli eeskujulikult ja…

    Heiki Haljasorg, Eesti Ühiskonnaõpetajate Seltsi esimees; Urve Läänemets, Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemia dotsent; Sulev Valdmaa, Jaan Tõnissoni instituudi kodanikuhariduse keskuse juhataja
    7 minutit
    8 kommentaari

  • Miks me talume õpilaste looderdamist?

    ETV-s on näidatud juba mitu osa tõsieluseriaalist „Üheksandikud”. Vaatajate peamine reaktsioon on olnud suur ehmatus. Kas tõesti teavad üheksanda klassi õpilased nii vähe? Kas tõesti puudutakse ja hilinetakse nii palju? Kas tõesti huvitab õppimine nii väheseid noori? Nendele ja teistelegi küsimustele, mida seriaal on esile kutsunud, vastab „Üheksandike” matemaatikaõpetaja Agu Ojasoo.

    Kas me näeme „Üheksandikes” tüüpilisi Eesti koolilapsi?

    Agu Ojasoo: „Üheksandikes”…

    Raivo Juurak
    6 minutit
    2 kommentaari
  • ,

    Eesti Energia õpetab lapsi energiat säästma

    Oktoobris jõudsid 550 Eesti põhikooli ja gümnaasiumi Eesti Energia koostatud energiasäästu õppematerjalid. Materjali abil saavad õpetajad viia 3.–4. klassis läbi tunni teemal, kuidas hoida kodus kokku elektrit, kütteks kuluvat energiat ja vett.

    Õppematerjali koostades tegi Eesti Energia koostööd õpetajatega. Möödunud sügisel viidi materjali põhjal 25 Harjumaa, Tartu ning Muhu koolis rohkem kui 600 õpilasele läbi näidistunnid, et värskelt valminud…

    Eliis Vennik
    3 minutit

  • Taaskasutatavast infost saab e-õppematerjal

    E-õppematerjali arendamise seisukohast pole küsimus selles, et midagi on puudu ja tuleb juurde luua – toota, kirjutada, filmida, salvestada, pildistada, joonistada. Küsimus on e-sfääris olemasoleva info kasutamises, selekteerimises ja korrastamises. Info sellelaadne taaskasutamine on tänapäeval argine ja möödapääsmatu. Nõnda argine, et õppematerjalide loojad seda meetodit sageli alahindavad. Orkestreeritud muutuste pooldajad käsitavad e-õppematerjale millegi seninägematu tulekuna, mis peab tingimata…

    Tarvo Siilaberg
    4 minutit
  • ,

    Kuidas suhtute järelevastamistesse?

    Allar Veelmaa

    Loo Keskkooli matemaatikaõpetaja

    Suhtun halvasti, sest need rikuvad õpilaste moraali. Küllap on iga reaalainete õpetaja puutunud kokku olukorraga, kus suurel osal klassist kontrolltöö ebaõnnestub. Kas jäi harjutamiseks aega väheks või olid ülesanded liiga rasked? Aga on ka kolmas võimalus: klassis lepitakse kokku, et teeme töö kahe peale, siis näeme, mis ülesanded töös on, ja õpetaja on kohustatud tegema kordustöö….

    2 minutit
    1 kommentaar
Õpetajate Leht