Advertisement

Üldharidus

  • Valutu sulandumise võtmeisik on klassijuhataja

    Tartu Aleksandr Puškini kooli tuleb igal aastal endistest liiduvabariikidest pärit lapsi. Et koolis õpitakse 40% aineid eesti keeles, asuvad ka uussisserändajad keelt hooga õppima.

    Õppealajuhataja Tatjana Kodase sõnul on viimastel aastatel hakanud võõrsilt lapsi senisest intensiivsemalt tulema. 26-st viimase viie aasta jooksul saabunust on sel aastal tulnud üheksa. Kõige rohkem lapsi on Venemaalt, eriti Pihkvast ja Petserist ning Ukrainast….

    Sirje Pärismaa
    4 minutit

  • Spetsialist: õpilase keelebarjäär kaob ühe-kahe aastaga

    Innove keelekümblus­keskuse peaspetsialist Ave Härsing käis Eesti koolijuhtidega oktoobris Berliinis tutvumas sealse pagulaslaste õpetamise kogemusega.

    Ave Härsing, mida on Eesti koolidel Berliini koolide kogemusest pagulaslaste integreerimisel ja õpetamisel õppida?

    Saksamaa on „vana” immigratsiooniriik. Mind huvitas, kuidas lahendatakse järsult ja mitmekordselt suurenenud vajadus õppekohtade, õpetajate ja teadmiste järele just nüüd, Euroopa Liidu rändekriisi haripunktis.

    Tore oli tõdeda, et meiega kohtunud…

    Meeli Parijõgi
    4 minutit
    1 kommentaar

  • Kiltsi põhikoolis õpivad ka pagulaskeskuse lapsed

    Lääne-Virumaal Kiltsi põhikoolis õpivad Vao pagulaskeskuses elavate varjupaigataotlejate lapsed. 1. septembril kooli tulnud pagulaslapsed saavad juba eesti keelest suhtlustasandil aru.

    Kiltsi põhikooli direktor Merje Leemets, kui palju varjupaigataotlejate lapsi teie koolis õpib? Mis riikidest nad pärit on?

    Praegu õpib meil seitse uussisserändajat. Õpilaste lisandumise kohta teave puudub, sest varjupaigataotlejad saabuvad ootamatult ja kas tulevad üksikisikud või lastega pered, seda…

    Meeli Parijõgi
    2 minutit

  • (Sõja)põgenike lapsed koolis

    Meie kool on sellest sügisest nelja lapse võrra rikkam. Süüria pere lapsed (10-, 11-, 14- ja 15-aastane) räägivad ainult araabia keelt.

    Pagulaspere laste koolitulekuga õpetajate koormus küll tõuseb, aga on ka palju positiivset, ütles enne kooliaasta algust haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Mart Laidmets. Kool saab arendava kogemuse, sest maailma rikkus tuleb klassi kätte. Nii on ka läinud.

    Kui kooli satuvad lapsed, kes…

    Õilme Saks
    4 minutit

  • Toots ja Kiir kujundava hindamise luubi all

    Tallinnas toimus kujundavat hindamist kasutavate klassiõpetajate koostööseminar.

    Seminari korraldas MTÜ Loovharidus, mille aktiivne eestvedaja on TLÜ õppejõud Eda Heinla. Sisuliselt oli tegemist koolitusega, eriti neile, kes pole ise veel kujundavat hindamist kasutanud. Järgmine sama teema koostööseminar toimub 22. aprillil ja huvilised saavad Eda Heinlale (edah@tlu.ee) pakkuda sinna oma ettekandeid ja teatada soovist teha töötuba.

    Kas tunneme Lutsu tegelasi?

    Üks huvitavamaid ettevõtmisi…

    Raivo Juurak
    4 minutit
  • ,

    4000 tasuta õppematerjali

    Septembris avatud www.opiveeb.ee on Eesti kõige kiiremini kasvav tasuta materjalide kogu. Õpetajad jagavad Õpiveebis materjale oma õpilastega ja need võib avaldada ka kõigile kasutamiseks. Kolme kuuga on kogunenud pea 4000 materjali ja iga päev tuleb juurde.

    Õpiveeb on kasvanud välja MTÜ-st Silmaring. Alguses tegime õppevideoid ja veebipõhiseid eksamikursusi. Neidki teeme endiselt. Viimased kaks aastat oleme töötanud välja veebipõhist õpikeskkonda, mis lihtsustaks õpetaja…

    2 minutit
    6 kommentaari

  • Erikoolid kasvavad koolkodudeks

    Erivajadustega laste koolide tegutsemise poolsajandi juubeliks valmisid Kaagveres ja Tapal õppekompleksid, mis maist saati kannavad ühist nime Maarjamaa haridus­­kolleegium. 7. detsembril oli mõlemas keskuses ava­tseremoonia. Uueneb ka koolide sisu, karistuspoliitika asemel suunatakse lapsed osalema sekkumis- ja rehabilitatsiooniprogrammides.

    Kaagveres asuvas Emajõe õppekeskuses on valminud lausa linnak. Noored hakkavad elama kaheksakesi rühmamajades. Uues koolimajas on nüüdisaegsed tingimused õppimiseks, loovtegevuseks ja rehabilitatsiooniks. Peremajas nõustatakse peresid…

    2 minutit
    1 kommentaar
  • ,

    Jürgen Ligi: tahame tõsta õpetajate palku vähemalt 6,4%

    Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi sõnul on ministeeriumi eesmärk tõsta järgmisel aastal munitsipaal-, era- ja riigikoolide õpetajate palka keskmiselt vähemalt 6,4 protsenti.

    Ministri sõnul annavad valitsuse seaduseelnõud võimaluse tõsta 2016. aastal nii õpetajate keskmist kui ka miinimumpalka.

    „Praeguste võimaluste juures arvestame  õpetajate järgmise aasta miinimumpalga tõusuga 900 eurolt 958 euroni ning keskmine töötasu kasvab vähemalt 1150 euroni, kuid…

    2 minutit
    1 kommentaar

  • Hendrik Relve: Soomlased on andnud mulle justkui uued silmad

    Hendrik Relve sai Soome bioloogia- ja geograafiaõpetajatelt kuldse teenetemärgi.

    Olen 25 aastat Soome bioloogia- ja geograafiaõpetajatele Eestis loodusmatku korraldanud, koos nendega Eesti risti ja põiki läbi käinud ja tänu sellele hakanud meie loodust ja pärandkultuuri nagu nende silmade läbi nägema, märgib looduse- ja kirjamees Hendrik Relve.

    15. novembril pälvis ta oma 25 aastat kestnud töö eest väärilise…

    Raivo Juurak
    6 minutit

  • Kas lapsele koolis meeldib, sõltub õpetajast

    Koolil poleks vigagi, kui seal ainult õpetajaid ei oleks . . . .

    Umbes selline oli mõnegi õpilase vastus ankeedile, mis 2014. aastal koolimeeldivuse teemal 7.–9. klassi õpilaste hulgas läbi viidi. Ankeediga uuriti, kuidas mõjutab õpilase suhtumist kooli tema õppe­edukus, suhted kaaslaste, õpetajatega. Lisaks uuriti, kuidas mõjutavad õpilase suhtumist kooli tema positiivsed ja negatiivsed kogemused koolis. Huvituti, kas eesti ja vene õpilaste…

    Eneli Põld
    6 minutit

  • Iga õpetaja on erivajadusega

    Sellise tõdemuseni jõuti 2. detsembril Tallinnas peetud konverentsil „Kaasav haridus – kõikide laste huvides!”. Kui seni on toonitatud, et iga õpilane on mingi erivajadusega, siis Leedu esineja Austėja  Landsbergienė väitis, et seda on ka iga õpetaja. Näiteks üht on vaja aidata lapsevanematega kontakti saavutamisel, teist õpilastega heade suhete loomisel, kolmandat peab toetama kolleegidega läbisaamises jne. Loomulikult on ka iga laps erivajadusega….

    Raivo Juurak
    3 minutit
  • ,

    Kahe TTG soolaleivapidu

    Kolm kuud pärast õppeaasta algust pidasid viimaks soolaleivapidu ühe katuse all asuvad Tartu Tamme gümnaasium (TTG) ja Tartu täiskasvanute gümnaasium (TTG).

    Kutsutud olid maja sünniga seotud inimesed ja ka teiste koolide direktorid. Tamme gümnaasiumi direktor Ain Tõnisson andis üle tänukirjad ja võttis vastu kolleegide õnnitlusi. Ehituse hilinemisest tekkinud muredeaeg on läbi.

    „Mõned hästi väiksed asjad on veel jäänud, mis koolitööd kuidagi ei häiri,” sõnas…

    Sirje Pärismaa
    2 minutit
  • ,

    Vene koolide õpetajad õpikutest ja õpetamisest

    Puhast venekeelset kooli Eestis enam polegi. Üha enam muukeelseid lapsi õpib eestikeelses koolis või keelekümblusklassis. Enamikus vene õppekeelega koolides hakatakse mõnd ainet eesti keeles õpetama juba põhikoolis või isegi algklassides, et kohustuslikule 60% eestikeelsele õppele üleminek gümnaasiumis oleks õpilaste jaoks sujuvam ja lihtsam.

    Kui alg- ja põhikooliastmes on õppekavale vastavad venekeelsed õpikud ja töövihikud olemas, mõnes õppeaines ja…

    Tiina Vapper
    8 minutit

  • Muukeelsed lapsed eesti koolis

    Kallavere keskkool on eesti õppekeelega kool, kus õpib 191 õpilast, kellest rohkem kui pooled, 51%, on muukeelsetest või segaperedest. Kuidas õppetöö sellistes tingimustes käib ning mida tähendab see õpetajate ja õpilaste jaoks? Oma kogemustest rääkisid klassiõpetaja Annika Valge, põhikooli ja gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Lea Seeman, põhikooli matemaatikaõpetaja Maarika Kivi, õppealajuhataja Raina Vilkes ja direktori kt Veigo Juuse.

    Miks…

    Tiina Vapper
    8 minutit
  • ,

    Mitmekultuuriline Eesti kool

    Viimastel kuudel on seoses Euroopas toimuvate sündmustega hakatud ka Eestis rohkem rääkima eri emakeele ja kultuuritaustaga inimestest. Nende sulandumisest ühiskonda ja ka sellest, kuidas on võimalik õpetada eri rahvusest ja keeletaustaga lapsi ühes klassiruumis.

    On-on . . . . ütlen kohe algatuseks, et see küsimus oleks paigas.

    Eestis õpib sellel õppeaastal eesti õppekeelega põhikoolides ligi kuus tuhat eesti keelest erineva emakeelega õpilast, neist enamik on vene…

    Irene Käosaar
    5 minutit

  • Miks on Sakala eragümnaasium nii edukas?

    Tulemused paranevad siis, kui õpilasel on peale riigieksami ka väiksemaid ja lähemaid eesmärke.

    Möödunud aasta riigieksamite põhjal jõudis Tallinna Sakala eragümnaasium pingeridades väga kõrgetele kohtadele. Inglise keele eksamil saadi keskmiseks punktisummaks 81 ja oldi sellega Eesti koolide pingereas inglise kolledži järel teisel kohal. Eesti keeles kui võõrkeeles saadi 86 punkti ja oldi viiendal kohal. Laias matemaatikas oli Sakala abiturientide punktisumma…

    Raivo Juurak
    6 minutit

  • Direktor: igaüks mõistab, et eesti keelt on vaja

    Ahtme gümnaasiumi direktor Svetlana Skorobogatova, kuidas kommenteerite väidet, et vene õpetajad ei soovi minna eestikeelsele koolitusele, kuna nad ei saa keelest aru?

    Meie tuleme sellest olukorrast välja nii, et koolitusele lähevad need, kes keelest aru saavad. Neid on õpetajatest ikkagi suurem osa. Kui kellelgi on arusaamisega raskusi, püüame teha nii, et kolleeg on talle tõlk.

    Õpetajad peavad käima eestikeelsetel…

    Meeli Parijõgi
    4 minutit
  • ,

    Ühel meelel kahes keeles

    Aseri kooli kogemus kinnitab, et kakskeelne kool on lõimumise väga hea variant.

    Teist aastat on Aseri põhikooli moto „Ühel meelel kahes keeles”. Ja nii see ongi. Muusikatundi külastades nägin, kuidas eesti ja vene lapsed laulsid koos, kord eesti, kord vene keeles. Kooli aulas mängisid vene lapsed vene keeles katkendit Oskar Lutsu „Kevadest”: Tootsi ja Arno esimest vestlust indiaanlaste teemal, koerakutsika kooli toomist…

    Raivo Juurak
    8 minutit
    1 kommentaar

  • Kadriorus jagati hariduspreemiaid

    19. novembril said president Ilveselt 4000-eurose hariduspreemia füüsikaõpetaja Lilian Tambek, matemaatikaõpetaja Hele Kiisel ja koolijuht Hendrik Agur. Reaalteaduste eripreemia pälvis keemia- ja füüsikaõpetaja Erkki Tempel.

    Preemia saanutest kõige staažikam on Viljandi kutseõppekeskuse füüsikaõpetaja Lilian Tambek, kes on olnud koolmeister juba 52 aastat. Pikast staažist hoolimata asutas ta poolteist aastat tagasi MTÜ Taibukate Teaduskool, kus käivad nii Viljandi linna kui ka maakonna…

    Raivo Juurak
    4 minutit
  • ,

    Kooliuudiseid

    Alljärgnevalt mõningaid uudiseid vene õppekeelega ja kakskeelsetest koolidest. Uudised on valik koolide kodulehtedelt.

    Sinimäe põhikool

    1. klassi õpilased külastavad 21. detsembril Kukruse polaarmõisas toimuvat etendust „Lumine vokiratas”. Lumise vokiratta keereldes jutustavad nukud muinasjutu­maiastele imeilusa loo headusest ja armastusest. Pärast etendust juhatab veerev vokiratas külastajad koos lumehelbekese ja maja peremehega lumisesse salametsa. Salamets on täis põnevaid avastusi, tegevusi, meisterdamist, tantse, mänge, jäiseid maiusi. Loomulikult ei puudu…

    2 minutit
Õpetajate Leht