Üldharidus
-
Koolide liitmise hirmul olid suured silmad
Viimase kahe õppeaasta jooksul on Tallinna kaheksast gümnaasiumist saanud neli suurt kooli. Direktorite hinnangul on esimene ühinemisjärgne aasta segasevõitu, aga edasi loksub kõik paika, vaja on vaid arukust ja head tahet.
Eelmisel õppeaastal ühendati kolm kooli: Tallinna Kesklinna vene gümnaasiumiga liideti Juhkentali gümnaasium, Ehte humanitaargümnaasiumiga Ranniku gümnaasium ja Arte gümnaasiumiga 37. keskkool. Käesolevast õppeaastast liideti Lasnamäe gümnaasiumiga Paekaare gümnaasium….
6 minutit -
Loodust saab õppida looduses
Eestimaal ei ole kohta, kuhu Tartumaal asuva 402 õpilasega Nõo põhikooli õpilaste jalg ei oleks astunud ning kus loodust uurinud, ümberkaudsetest looduskeskustest ja õpperadadest rääkimata. Õppekäikudel lõimitakse teemasid muusikast füüsikani.
Kooli õppealajuhataja Anneli Korela sõnul oleks narr looduses mitte käia, kui õpitakse looduse keskel. Nõo põhikool viib oma õpilased 2–3 korda aastas õppekäikudele: külastatakse muuseume, loodus- ja külastuskeskusi ning õpperadasid. Uuritakse maastikke…
4 minutit -
Õpilased mõistavad tekste väga erinevalt
Paljudel juhtudel on õpilaste teksti mõistmise tase nii madal, et teadlik õppimine on võimatu.
Teksti mõistmine on teadliku õppimise…
6 minutit1 kommentaar -
Kui õige hakkaks üksteist aitama?
Õpilasfirmad võiksid oma noorematele koolikaaslastele laialdast õpiabi anda.
Paljud gümnaasiuminoored tahaksid õppimise kõrvalt ka mingit tööd teha ja natuke raha teenida, kuid võimalusi selleks napib. Üks võimalus midagi teha on õpilasfirmad, kus noored on tooteid ja teenuseid välja nuputanud ja neid müüki paisanud. Aga alati on õnneasi, kas ostjaid ikka leidub.
Kuid miks ei peeta oma kaasõpilaste õpetamist tõsiseks tööks, mille tarbeks…
6 minutit -
Tartu lapsevanemail on üha tihemini asja kooli
Tartu neljas kogukonnakoolis – Mart Reiniku, Kesklinna, Karlova ja Forseliuse koolis – on tegevust alustanud vanematekogud, kelle roll on aidata kaasa kooli ja kodu infovahetusele ning olla juhtkonnale ja hoolekogule toeks koolielu edendamisel. Seoses vanematekogu loomisega on mul tihti asja kooli ja see on väga tore. Tunnen, et see pole ainult mu tütre, vaid ka meie kool, räägib…
5 minutit -
Tubli õpilane, tule ülikooli õpetajaks õppima!
Tõeliselt kurb on OECD aruandest lugeda, et õpetajaks õppimisest on huvitatud vaid üks protsent 15-aastastest eestlastest.
Muud statistilised näitajad pole paremad. Haridusministeeriumi 2015. aasta aruande järgi on meie õpetajate hulgas alla 30-aastaseid vaid kümme protsenti. Õpetajakoolituse ja kasvatusteaduste õppesuunda astub praegu ligi kaks korda vähem noori kui viis aastat tagasi, kusjuures pärast lõpetamist ei asu nendestki ligi 40%…
5 minutit -
Ilmatsalu kool kannab väärtuskasvatuse kooli tiitlit
Ilmatsalu kooli direktor Anu Köidam ei suutnud oma kõrvu uskuda, kui väärtuskasvatuse konverentsil paluti rändkarika vastu võtmiseks lavale just tema. Ilmatsalu koolile anti üle tiitel „Väärtuskasvatuse kool 2015”. See tiitel anti õpilaste individuaalsuse mitmekülgse toetamise, õpilasekeskse koolikultuuri arendamise ja väärtuspõhise juhtimise eest, ütleb Tartu ülikooli eetikakeskuse projektijuht Nele Punnar. Muuseas, väärtuskasvatuse konverentsil Tartus kandis oma kooli…
8 minutit -
KADRIORU SAKSA GÜMNAASIUM 55 – SÜNNIPÄEVAKS TULBIMERI
Meie kool on vanim saksa keele õppesuunaga kool Eestis
Kadrioru saksa gümnaasium on 1960. aastal avatud saksakeelse süvaõppega kool. Oleme seega kõige pikaajalisem saksa keele õppesuunaga kool Eestis. Süvaõppega alustati meil 1962/1963. õppeaastal esialgu kahes algklassis. Praeguseks on kool arenenud kõige olulisemaks saksa keele ja kultuuriga süvitsi tegelevaks ning suurimaiks saksa keelt A-keelena õpetavaks kooliks Eestis.
Käesoleval õppeaastal…
4 minutit -
Kadrioru saksa gümnaasium muutuste tuules
Tänased õpilased ootavad, et kool tuleks neile rohkem vastu.
Kadrioru saksa gümnaasiumi koolipere on jõudnud arusaamisele, et tänapäeva õpilased on haridust omandades varasematest erinevate ootuste ja vajadustega ja tänane Eesti kool peab suutma neile vastu tulla. Muutunud õpikäsitus ei ole viirus, mida karta. Teistmoodi tegemine ja mõtlemine tuleb omaks võtta ja seda ühtse perena aineüleselt juurutada. Ja muutunud õpikäsitust…
7 minutit -
Nuhvliga loodusvaatlusele
Loodusvaatluste nutirakendus ja andmebaas on toeks nii õpetajale kui ka õppurile loodusõppes ja ka uurimistöös. Loodusega seotud nutirakenduste hulgast leiame nüüd ka loodusvaatluste rakenduse, mis on loodusvaatluste andmebaasi (http://lva.eelis.ee) lihtsustatud versioon nutiseadmete jaoks. Rakendus võimaldab info loodusvaatluse kohta kirja panna juba vaatluspaigas. Kui nutiseadet pole, saab endiselt kasutada ka veebiversiooni. Selleks tuleb teha väljas vaatluste kohta märkmeid ja hiljem need arvuti…
4 minutit -
Individualiseerida või diferentseerida?
Inge Unt tegi õigesti, uurides individualiseerimist, mitte diferentseerimist. Eelmise aasta lõpul möödus 40 aastat Inge Undi doktoriväitekirja „Õppeülesannete individualiseerimine ja selle efektiivsus” kaitsmisest Vilniuse ülikoolis. Sel puhul korraldati Tartus Eesti akadeemilise pedagoogika seltsi ettekandekoosolek, kus kolleegid ja doktorandid rääkisid Inge teaduslikust ja ka inimlikust palgest. Samuti sellest, milline on individualiseerimise tähtsus täna – PISA tugevaimate tulemuste vähesuse võtmes. Inge Undi doktoritööst…
6 minutit -
Jälle üks uuring! Milleks oli kodutööde uuringut vaja?
Olen kuulnud arvamust, et haridussfääris on uuringuid tehtud juba nii palju, et kõik peaks olema ära uuritud ja tuleb lihtsalt tegutseda. Samuti on väidetud, et teaduslik lähenemine ja kvantitatiivsed analüüsid hariduse valda ei sobi, sest nähtused on keerulised, erandeid palju ja leitu ei anna kasutatavat infot.
Veelgi enam – toetuda tuleks talupojamõistusele, meie endi tavakogemustele, oleme ju…
8 minutit -
Inglise keel – kes oskab, kes ei oska?
On üldlevinud arvamus, et eestlased oskavad võõrkeeli. Eriti hästi arvatakse meid oskavat inglise keelt, mis on jõuliselt tunginud igapäevasesse keelekasutusse ja põhjustanud ka koduvillase eesti-inglise segakeele Estinglish’i tekke. Värskeim tõestus selle kohta, et Eestis osatakse hästi inglise keelt, on EF EPI (English as Foreign language Proficiency Index) 2015. a raport (http://www.scribd.com/doc/289390476/EF-EPI-2015), mille järgi on Eesti maailma inglise keelt väga…
4 minutit -
Võõrkeeleõpetajate liit valmistub suursündmuseks
Eesti võõrkeeleõpetajate liit korraldab 9.–11. juunini Tallinnas Põhja- ja Baltimaade piirkondliku konverentsi „The Language Teacher and Teaching at Crossroads”.
Viis aastat tagasi, detsembri hakul 2010 tähistas Eesti võõrkeeleõpetajate liit (EVÕL) oma esimest sünnipäeva konverentsiga „Võõrkeeleõpetaja ja -õpetus muutuste tuules”. Konverentsil tutvustati võõrkeeleõpetuse sõlmküsimusi, jagati võõrkeeleõpetajate parimaid kogemusi ning heideti pilk tulevikku. Plenaaresineja Egle Sleinotiene, Leedu võõrkeeleõpetajate assotsiatsiooni president,…
3 minutit -
CertiLingua sertifikaat annab võõrsil konkurentsieelise
Mullu suvest on kolmel Eesti koolil – Tartu Annelinna gümnaasiumil, Tartu Kristjan Jaak Petersoni gümnaasiumil ja Viljandi gümnaasiumil – õigus väljastada õpilastele rahvusvahelise keele- ja kultuuriteadlikkuse sertifikaati CertiLingua. Sertifikaat, millest Eestis teatakse alles vähe, annab eelise välismaale õppima ja tööle minejatele.
CertiLingua tunnistuse saab õpilane, kes on jõudnud gümnaasiumi lõpuks kahes võõrkeeles B2-tasemele ja teinud võõrkeelse uurimistöö,…
4 minutit -
Tunni peremees on ikka õpetaja, õpik on vaid hea sulane
Inglise keele õppematerjali külluses on üpris keeruline orienteeruda. Kuidas leida oma õpilastele kõige sobivam õppematerjal?
Üldhariduskoolides on kasutusel väga erinevad inglise keele õpikud: Eestis koostatud ja avaldatud (Koolibri, Saar Graafika, OÜ Studium ja TEA kirjastus) ning Suurbritannia kirjastuste (Cambridge University Press, Express Publishing, Macmillan Education, Oxford University Press ja Pearson/Longman) õppematerjalid. Viimaseid võib omakorda jagada üldkeele ja…
7 minutit -
Mängulised ülesanded versus nutistu
Vene keele õpetajate seltsi (VÕS) ja TLÜ humanitaarteaduste instituudi korraldatud rahvusvaheliselt teaduslikult-praktiliselt konverentsilt „Uuenduslikud võtted ja infotehnoloogia vene keele tunnis” said õpetajad kaasa hulga mängulisi võtteid.
Konverentsil tutvustasid virtuaalseid õppematerjale TLÜ vene keele lektor Jelena Raudla ja Tallinna Kesklinna vene gümnaasiumi haridustehnoloog Ljudmila Roždestvenskaja. Kui Learningapps ja Kahoot olid mulle juba tuttavad keskkonnad, siis kõige huvitavam uutest materjalidest oli Russianforfree,…
4 minutit -
Algab soome keele veebikursus
Uudne soome keele veebikursus on hea võimalus kesk- ja kutsekooliõpilastele, kelle koolis soome keelt ei õpetata, kuid kes seda ometi õppida tahaksid.
Kursust viib läbi Juhani Koivuviita, kes on juba aastaid samal viisil õpetanud keelt soome õpilastele.
Soome keelt õpitakse Eestis usinalt. Õpilasi on kokku umbes 1500 ja huvi soome keele vastu tõuseb. Uue veebikursuse eesmärk on pakkuda võimalust arendada olemasolevat oskust ja…
2 minutit -
Kus saab Tartu gümnasist soome keelt õppida?
Tartu gümnasist saab soome keelt õppida Soome Instituudi Tartu kontoris, mis asub Werneri kohvikuga samas majas Ülikooli 11.
Tartus oli tükk aega see mure, et põhikoolis soome keelt õppinud noortel puudus võimalus gümnaasiumi astudes soome keele õpinguid jätkata. Möödunud kevadel leidis Tartu linnavalitsus, et Kristjan Jaak Petersoni gümnaasium võiks võtta soome keele endale valikaineks. Siis saaksid need Tartu noored,…
4 minutit -
Tarmo Valgepea: „Tahame sulatada klaasseina rahvuste vahelt”
Sügisel avatud Jõhvi riigigümnaasiumi tulnud vene noortest pole enamik suuteline nõutud 60% aineid eesti keeles koos eestlastega läbima. „Kui minu kõrgushüppe tulemus on 2.20 ja Ivanil 2.05, aga trennis pannakse latt minu järgi, saan mina edasi areneda, kuid tema lööb kogu aeg peaga vastu latti. Kui kaua ta siis vastu peab? Millalgi lööb käega,” ütleb…
14 minutit