Välismaa
-
Tähelepanekuid Lõuna-Korea haridussüsteemist
19.–22. maini toimus Lõuna-Koreas Incheonis hariduse maailmakonverents, mida korraldas UNESCO koostöös ÜRO agentuuridega. Osalejatel oli võimalik tutvuda Lõuna-Korea haridussüsteemiga ja külastada kohalikke koole.
Kui tänane Lõuna-Korea pärast Teist maailmasõda iseseisvus, oskasid vähesed aimata, et just sellest riigist saab üks arvestatavamaid majandusjõude. Riigi edu üheks faktoriks peetakse haridussüsteemi, lõunakorealased ise rõhutavad ka oma töötahet ja entusiasmi. Sellest tulenevalt hinnatakse haridust…
4 minutit1 kommentaar -
Õppetunnid Gruusiast
Junior Achievement (JA) Eesti, mis on ettevõtlushariduse edendamisega Eestis tegelnud rohkem kui 20 aastat, on viimasel ajal eksportinud oskusteavet ka piiride taha. Mitu aastat on toetatud JA Moldova organisatsiooni, nüüd 12.–17. maini käisid JA Eesti koolitajad välisministeeriumi arenguabi projekti rahastusel Gruusias sealseid õpetajaid ja mentoreid koolitamas.
JA Gruusia on Eesti organisatsiooniga üheealine, kuid programmide edule Gruusias tõmbas kriipsu peale sõda. Seitse aastat hiljem…
3 minutit -
Vanakreeka keel viib juurtele lähemale
Eelmisel nädalal lõpetasid kooliaasta 17 Jaan Poska gümnaasiumi noort, kel ainsate Eesti kooli gümnasistidena oli võimalus õppida sel aastal vanakreeka keelt.
Antiikkeeled on ikka klassikalise hariduse juurde kuulunud ning on ka nüüd välisriikide klassikalise hariduse andmisele pühendunud gümnaasiumide õppekavas. Poska gümnaasiumi direktor Helmer Jõgi kujundab oma koolist klassikalist gümnaasiumi, kus on teiste seas au sees ka keeled, sealjuures ladina ja…
6 minutit -
Noored mereavastajad – yes!
Rahvusvahelise noorte mereavastajate projekti koordinaator Pilvi Tauer annab ülevaate kahe aasta jooksul toimunust: kuidas õpilased paljajalu maikuises Põhjameres kahvadega pisielukaid püüdsid, Doonau soisel deltasaarel aimataval matkarajal taimi määrasid ja Vahemeres sukeldudes vee läbipaistvust määrasid.
Rahvusvahelise Comeniuse projekti „Young Explorers of the Sea – YES” („Noored mereavastajad”) kaheaastane tööperiood (2013–2015) Tallinna tehnikagümnaasiumis hakkab läbi saama. Meie projektis olid partnerkoolid kaheksast riigist: Saksamaalt, Hispaaniast,…
5 minutit -
Jaapanis, Sloveenias ja Itaalias kokakunsti kaemas
Rakvere ametikooli kolmandal kursusel kokaks õppiv Marek Runga on saanud käia kokakunsti kaemas Jaapanis, Sloveenias ja Itaalias. Lisaks on ta töötanud Eestis Kaukaasia restoranis Ararat ning Hiina toidukohas Sushi Tiger.
Kui Jaapani söögikohtade kultuuri ja toitudega sai ta tutvuda kliendi poole pealt, siis Itaalias ja Sloveenias õnnestus Marekil Erasmuse programmi vahendusel käia praktikal ja näha nende köögi köögipoolt.
Kuidas…
6 minutit -
Eesti kool on kohaliku kogukonna alustala
Üle nädala San Mateos ja Berkeleys koos käiv eesti kool annab San Francisco Bay Area eesti lastele võimaluse saada ka kodumaast eemal viibides veidi emakeelset haridust ja suhelda teiste omaealistega eesti keeles.
Pühapäeva keskpäevane päike heidab kuldseid kiiri üle õieehtes puude, mille latvade tagant paistab San Francisco laht ja selle ümber laiuv Santa Clara org – rahvasuus tuntud pigem Silicon…
8 minutit -
Dominici lapsepõlv Inglismaa lasteaias
Kolisime abikaasaga Eestist Kagu-Inglismaale Londoni lähistele kaheksa ja pool aastat tagasi. Meie poeg Dominic sündis Inglismaal. Emapuhkus kestab siin 12 kuud ja kui Dominic oli üheteistkuune, pidin tööle tagasi minema ning lapsel tuli minna lasteaeda.
Kahju, et pool aastat kauem ei saanud kodus olla. Paljud emad lähevad tööle juba lapse pooleaastaseks saades, sest emapalk on väike ning üheksandal kuul lõpeb…
8 minutit -
E-õppevara tuleviku alternatiivid?
Öeldakse, et ei ole e-õpet või online-õpet, vaid on õpe. Kuniks eelnimetatud tunduvad erinevad, eraldiseisvad või teineteist täiendavad, ei ole häid tulemusi loota. Pealkirjas pidin siiski teadlikult sarnast terminit kasutama, et artikli sisu oleks lihtsamini aimatav.
Tehnoloogia on ennast jõuliselt pressinud igasse eluvaldkonda, haridus on võib-olla et kõige paremini suutnud muudatustele vastu seista. Tegemist on ka valdkonnaga, kus ennustused muudatuste kohta…
6 minutit -
Taani kogemuste najal aktiivõppekooliks
Taani vabakoolist saadud aktiivõppe kogemused on muutnud Pärnu vabakooli igapäevaelu: õpetajad on meetoditeadlikumad, tunnid tegusamad ja huvitavamad.
Pärnu vabakooli ja Taani Kon Tiki vabakooli mitmeaastased koostöösuhted võimaldasid Eesti ainsa vabakooli õpetajatel saada osa aastasest rahvusvahelisest aktiivõppemeetodite koolitusest. Projekti „Pärnu vabakooli arenguhüpe aktiivõppemeetodite omandamise toel” rahastas kodanikuühenduse sihtkapital.
Aasta jooksul tutvusime kokku neljal koolitusnädalal Taani vabakoolide kogemuse ja aktiivõppemeetoditega. Palju tähelepanu pöörasid…
8 minutit -
Lenda, pääsuke, lenda!
Kui hästi läheb, saab Unipiha koolist sügisel Erasmuse programmi käigus üks üheksast partnerkoolist, kes osaleb uues EL-i eri maade koolide ühisprojektis. Ettevalmistavast kohtumisest võttis osa loo autor.
Kui aasta tagasi kevadisel koolivaheajal kohtusid Kreeka, Küprose, Belgia, Portugali, Eesti, Hispaania, Leedu, Poola ja Itaalia koolide esindajad Ateenas, siis tänavu märtsis saadi kokku Venezia eeslinnas Oriagos. Kolme päeva jooksul arutati, mis oleks sidusidee, mille…
7 minutit -
Prantsusmaa koolist õpetaja silmade ja ema südamega
Kui Rocca al Mare kooli klassiõpetaja Sille Kägu Gendraud teist last ootama jäi, kolis ta koos viieaastase tütre Gerta Triinuga emapuhkuse ajaks abikaasa Fabieni juurde Prantsusmaale, kus Gerta sai oma esimese koolikogemuse. Sillele andis see võimaluse kogeda ühe Prantsusmaa väikelinna kooli tegemisi õpetaja silmade ja ema südamega.
Alustuseks tuleb kohe öelda, et kuigi Gerta õppis selles 7000 elanikuga…
10 minutit -
Eestluse oaas Helsingi äärelinnas
Helsingis Viikki linnajaos asuva Latokartano põhikooli nimes ei viita miski Eestile. Ometi käib siin 2009. aastast soome-eesti kakskeelne õpe ja kooli 700 lapsest 121 on eestlased.
Latokartano kooli fuajees tervitavad meid pearättidega islamineiud. Multikultuurses Soomes pole tavatu kuulda soome keelt tõmmu nahavärviga inimeste suust. Neljandiku Latokartano kooli õpilastest moodustavad aga eesti lapsed.
Õpetaja Silja Aavik juhatab meid sisse „Yrttimaa” kirja kandvast uksest….
7 minutit -
Kuhu liigub Soome haridus?
Ehkki hariduseksperdid üle maailma püüavad Soome haridusedu saladustele jälile jõuda ja häid kogemusi oma haridusmudelitesse integreerida, on soomlaste endi meelest nendegi koolis parandamisruumi küllaga. Maailma parima haridusega riigi näiteks toodud Soome arutab enne parlamendivalimisi veelgi intensiivsemalt, kuidas minna edasi nii, et õpitulemused ei langeks ja koolirõõm ei kaoks.
Märtsi keskel andis 45-liikmeline töörühm Soome haridusministrile Krista Kiurule üle 150-leheküljelise haridusraporti „Tuleviku põhikool…
8 minutit -
Ameerikas keelekümblust õppimas
SA Innove keelekümbluskeskus viis veebruaris kahesuunalise keelekümbluse lasteaiaõpetajad nädalaks kogemusi omandama USA-sse Minnesota ülikooli. Kahesuunalist keelekümblust (pool päeva eesti ja pool vene keeles) hakatakse sügisest rakendama ka Eesti lasteaedades.
Selline keelekümblus pakub eesti ja vene kodukeelega lastele lasteaias kakskeelset õppekeskkonda, arenemisvõimalust mõlemas keeles ja kultuuriruumis. Esimesed rühmad avatakse sügisel Tallinnas, Pärnus ja Tapal. Programmi ettevalmistust ja käivitamist koordineerib SA Innove.
Minnesotas käis…
9 minutit -
Stockholmi eesti kool sai 70
Täna, 13. märtsil tähistab Stockholmi eesti kool kontserdiga Stockholmi kontserdimaja Grünewaldi saalis 70 aasta juubelit. Sel puhul on õpilased andnud välja ajakirja Juubel, Eesti Majas saab näha kooli tutvustavat näitust, vaadata filmi kooli ajaloost jpm. Loomulikult tähistatakse juubelit ka koolis – hüütakse koolile elagu ja süüakse sünnipäevatorti.
Jaan Seim, oled olnud eesti kooli direktor alates 1992. aastast. Kui palju on kool nende…
5 minutit -
Siioni tarkade maal väärtuskasvatust õppimas
Euroopa kultuur seisab kolmel talal: vanakreeka esteetikal ja filosoofial, vanarooma õiglusel ning heebrea kõlbluskoodeksil. Olles eetiliste väärtuste häll, on juudimaa just õige koht õppimaks, kuidas lastes väärtushinnanguid kujundada.
Iisraeli väärtuskasvatuse juurde tõi mind ka asjaolu, et juudi kasvatus on tõestanud oma elujõudu aastatuhandete jooksul. Elades tihti teisel maal, omandavad juudid väga kergelt oma uue kodumaa arusaamad, kuid jäävad siiski…
14 minutit -
Jätkusuutlik areng Jaapani koolis
Nädal Jaapanis, millest osa sain ning mille muljeid siin jagan, oli nagu lumehelves suurest sajust. Külastasin tütarlaste kolledžit, algkooli ning noortekonverentsi. Kõigi nende ühisnimetaja oli keskkonnahoid ja säästev areng.
UNESCO Läänemere projekt (the Baltic Sea Project – BSP) on ka Jaapanis tuntud ning selle võrgustiku tugevust ning jätkusuutlikkust võetakse seal eeskujuks. Kuna UNESCO lõpetab säästva arengu hariduse kümnendi (2005–2014), kutsuti kaks…
5 minutit -
Soome Instituut avas renoveeritud keelesilla
Soome Instituut avas veebruari alguses oma põhjaliku uuenduskuuri läbi teinud Keelesilla kodulehe, millega käib nüüd kaasas ka blogi Linnunlento, kuhu hakkavad kirjutama õpetajad, õpilased ja ka Eestis käivad soome koolitajad.
„Tegime kodulehe palju lihtsamaks, et keelematerjalid ja -info paremini leitavad oleksid,” ütles Soome Instituudi kommunikatsioonijuht Eva Toome. „Uus blogi kajastab peamiselt koolide ja kursuste korraldatavaid üritusi, jagab kogemusi ja…
1 minut -
Õppima õppimise kool
Hispaania lastevanemate ja õpetajate loodud koolist räägib klassiõpetaja Mai Sein-Garcia, kes tunneb Hispaania koolielu tänu oma viieaastasele tütrele Ursulale. „Kui võimalik, teeksin ka Eestisse sellise kooli,” ütleb ta. „See on kool, kus pole õpikuid, kuid kus keskendutakse õppima õppimisele, palju on projektiõpet ja tehakse teaduslikke katseid.“
Madridis asuv Siglo XXI ehk 21. sajandi kool asutati juba 20. sajandil, täpsemalt 1975. aastal. Kooli asutasid…
7 minutit -
Huvi loodusteaduste vastu tuleb nii kodust kui ka koolist
Tamkivi reaalteaduste fondi esimese aasta stipendiaat Madis Ollikainen (22) õpib magistrantuuris Šveitsis ETH Zürichis, mis figureerib mitme rahvusvahelise ülikooliedetabeli tipus ning kus on õppinud ja töötanud 21 Nobeli preemia laureaati. Möödunud kevadel lõpetas ta cum laude Tartu ülikooli füüsika erialal.
Reaalteaduste vastu on Madis tundnud huvi varasest lapsepõlvest. Juba keskhariduse omandamise kõrvalt osales ta paljudel aineolümpiaadidel, parima…
8 minutit
