Välismaa
-
Öškamöška ehk missioon nagu vikerkaar
„Esimene asi, mida maandudes märkasin, oli komikeelne tervitus „Vidza loktöi Sykyykarõn!” – „Tere tulemast Sõktõvkari!”. Olin vaimustuses – komi keel! Komimaa!” meenutab kümme nädalat Komi kõrgkoolis eesti keelt õpetanud Lea Jürgenstein oma saabumist riigi pealinna.
Seekordne väljakutse oli Peterburi ja Moskva riikliku ülikooli eesti keele lektori kogemusega naisele eelmistest veelgi põnevam. Teda ootas 1996. aastal asutatud Komi Vabariigi riigiteenistuse ja juhtimise akadeemia….
12 minutit -
Eesti kool Londonis pakub sidet eesti keele ja kultuuriga
Haridus- ja teadusministeeriumi esindajad ning suursaadik Lauri Bambus külastasid 24. jaanuaril eesti kooli Londonis, mis aitab sealsete eestlaste lastel säilitada sidet eesti keele ja kultuuriga. Eesti kool Londonis on üks ligikaudu kaheksakümnest eesti keele ja kultuuri õpetuskohast maailmas.
Kantsler Janar Holmi sõnul on oluline, et kõigil välisriigis elavatel eesti lastel oleks lisaks kodule koht, kus rääkida ja…
2 minutit -
Mis juhtuks, kui Soome suurepärased õpetajad töötaksid USA koolides?
Paljudele valitsustele avaldatakse poliitilist ja majanduslikku survet, et nad muudaksid riigi haridussüsteemi, saavutamaks kõrgemaid kohti rahvusvahelistes võrdlustabelites. Haridusreformidega loodetakse sageli muuta olukorda kiiresti, ühe valitsemisaja jooksul. Riikidele, kes loodavad parandada oma koolide olukorda, tuuakse tihti eeskujuks Kanadat, Lõuna-Koread, Singapuri ja Soomet. Imerohtu otsides pööravad reformijad pilgu õpetajatele, uskudes, et kui nad suudavad meelitada…
10 minutit -
Kaardistamas teekonda Austraaliast kosmosesse
Kui AS Regio kosmosetehnoloogiate spetsialist ja projektijuht Aire Olesk Tartu ülikoolis geograafiat õppis, tekkis tal suur huvi Austraalia vastu – nii maa kauguse kui ka erilise looduse pärast. Õpinguid Austraalias aitas rahastada Skype’i stipendium.
Aire õppis ja töötas Sydneys 2008–2011, kaitses New South Walesi ülikoolis geodeesia ja ruumiliste infosüsteemide erialal teadusmagistri kraadi ning naasis Eestisse inseneriharidusega. Praegu õpib ta…
8 minutit -
Läbi kolme Rootsi kooli
Kuigi olen käinud Rootsis kolmes koolis, on väga keeruline maalida ühtset portreed Rootsi koolist, sest õppeasutused on väga erinevad. Palju sõltub sellest, kas nad on erakoolid või mitte, aga ka asukohast.
Kolisime perega Rootsi, kui olin kaheksa-aastane ja lõpetanud Eestis 1. klassi. Minu esimene Rootsi kool oli keskklassi riigikool Älta kool, mis asub Stockholmi lõunaosas. Selles käis väga vähe välismaalasi. Ainukesed välismaalased…
8 minutit1 kommentaar -
Kõhutunde ajel Taani gümnaasiumi
Minu lugu sai alguse eelmisel aastal, kui käisin 10. klassis. Ma tundsin, et midagi on justkui puudu. Tahtsin olla parem, teha rohkem, olla oma vanemate ja enda jaoks keegi teine, kui ma parajasti olin. Tundsin, et minu ümber on nii palju võimalusi. Miks ma neist kinni ei haara?
Mõte minna välismaale õppima oli mul meeles mõlkunud juba pikemat aega, kuid alati…
9 minutit -
Kuidas me keelekümblusega Kasahstani nakatasime
Kui keeleõppe lahendusi otsivad kasahhid 2012. aasta märtsis Eestisse jõudsid, said nad aru, et meie keelekümblus on just see, mida nad vajavad. Edasi läks kõik väga kiiresti. Meil kulus keelekümbluse rakendamise mõttest (aastal 1998) selle elluviimiseni kaks aastat, kasahhid avasid esimese kümblejate rühma juba kuus kuud pärast Eestis käiku. Vahepealse poole aasta sisse jäi Eesti asjatundjate esimene…
7 minutit -
Elu teisel pool maakera
23. septembrist kuni 8. oktoobrini oli mul võimalus noortevahetusega viibida sellises kauges riigis nagu Jaapan. Nägin nii sealset kultuuri, asjaajamist kui ka igapäevaelu.
Rahvusvaheline noortevahetus INDEX Jaapanis sai alguse 1994. aastal Jaapani kroonprintsi abielu esimese aastapäeva auks. Eesti liitus programmiga 2007. aastal. Noortevahetuse eesmärk on toetada sõpruse ja mõistmise kujunemist Jaapani ja programmis osalevate riikide noorte vahel, kultuuridevahelist õppimist ning rahvusvahelist koostööd. Eestist…
5 minutit -
Asutati Eesti Jaapani ülikoolides õppinute selts
Jaapani suursaadiku residentsi Tallinnas tuli 13. novembril kokku 52 inimest, et asutada Eesti Jaapani ülikoolides õppinute selts.
Seltsi asutamise mõte hakkas idanema juba eelmisel aastal, mil kokku sai hulk aktiivseid eri aegadel Jaapanis õppinud inimesi. Juhatuse liikme Liis Seinbergi sõnul on seltsi üritused võimalus hoida Jaapanist saadud teadmisi ärksana, näiteks rääkida jaapani keelt, kuulata või pidada Jaapani-teemalisi loenguid….
2 minutit -
Tagasi Eestis ehk Millised on Eesti koolid pärast USA koole
Pärast paari aastat Ameerika Ühendriikides elamist kolis osa meie Ameerika-Eesti perest läinud suvel tagasi oma vanasse koju Raplamaal. Naasmise peamine põhjus oli minu suur soov, et mu noorem laps Marko saaks vahelduseks eesti keele ja meele kümblust. Üks kahe kultuuritaustaga laps peab saama tunda end võrdselt tugevalt seotuna oma mõlemapoolsete juurtega ja tema vanematel on…
15 minutit -
Haridusuuendused kaasavad pensionil õpetajaid
Professor Sugata Mitra on viimased 15 aastat tegelnud Indias haridustehnoloogia uuendustega. TED-i auhinna võitnud algatus on haaranud ka pensionile jäänud õpetajad.
Sugata Mitra on Newcastle’i ülikooli haridustehnoloogia professor, tema nimega seostub üle 25 haridusliku, infotehnoloogilise ja kognitiivse leiutise. Pika rahvusvahelise karjääriga haridustegelane ja teadlane on 30 aasta vältel panustanud eri valdkondade arendamisse.
2013. aastal pälvis ta oma senise töö eest…
6 minutit -
Tükike Jaapanit Saku valla koolides
Koostöös Jaapani suursaatkonnaga toimus Saku vallas 13.–17. oktoobrini Jaapani nädal, mille jooksul tutvustati selle maa kultuuri ka valla kõigis haridusasutustes. Lapsed said proovida paljusid jaapani tehnikaid. Kogenud õpetajate juhendamisel sai ise ikebanat ja origamit teha, proovida kätt kalligraafiaga. Oma Jaapanis veedetud kaheksast aastast, täis kentsakaid juhtumeid, rääkis Kurtna koolis käsipallur Riho-Bruno Bramanis. Jaapani muusikast tegi Saku muusikakoolis ülevaate dirigent…
8 minutit -
Eksperimenta otsib uut lähenemist hindamisele
Hindamisele ja õpetamisele on pühendatud seekordse rahvusvahelise noorte kaasaegse kunsti triennaali Eksperimenta! programmis toimuv Eduko IDEElaboratoorium 24. ja 25. oktoobril Tallinnas. Ürituse peakorraldaja ja kunstihariduse loomingulisuse eest võitleja Annely Köster soovitab hindelise hindamise asendada kunstiainetes mitteeristava hindamisega, mis kasvatab õpilase sisemist motivatsiooni.
Praegu on meil koolis tavaks panna hindeid kõigis ainetes viiepallisüsteemis. Kui kirja- või arvutusvigade puhul on hindest…
7 minutit -
Eesti keelt õpitakse Siberist Atlantani
Peaaegu igas maailmanurgas võib kohata eestlasi ja nende järeltulijaid. Eestist lühemat või kauemat aega eemalviibivatel rahvuskaaslastel tekib sageli küsimus, kuidas säilitada emakeelt ja õpetada seda ka oma lastele. Üldhariduskoole, kus õpetatakse eesti keelt, on Soomes, Rootsis, Lätis, Venemaal ja Abhaasias. Eesti keele õpetajad töötavad ka Luksemburgi, Brüsseli ja Müncheni Euroopa koolides.
Arvatavasti üks kompaktsemaid eesti asundusi väljaspool Eestit on Ülem-Suetuki…
4 minutit -
Eesti keelt saab õppida 30 välismaa kõrgkoolis
Eesti keelt ja kultuuri asusid sel sügisel ülikoolis õppima teiste hulgas Tian, Oksana, Petra ja Andriy; seda oma kodumaal – Hiinas, Venemaal, Tšehhis ja Ukrainas. Lisaks neile veel ligi tuhatkond tudengit kokku 30 välismaa kõrgkoolis.
Üldjuhul on eesti keel kolmas või neljas võõrkeel, mida õpitakse kas kohustusliku ainena soome-ugri erialal või valik- või vabaainena huvist Eesti vastu. Kõige…
5 minutit -
Malta 10 000 õpilasega kutsekool
Tallinna ehituskooli kuuel töötajal oli võimalus osaleda Leonardo Da Vinci projekti „Flexible Possibilities for Organizing” VET õpirände projektis, mille raames külastasime Malta tehnoloogia-, teadus- ja kunstikolledžit (MCAST).
Napilt üle 400 000 elanikuga saareriiki 2001. aastal loodud kolledži tüüpi õppeasutusse on koondatud kogu riigi kutseõpe. Kümne instituudiga asutuses õpib 10 000 õppurit, nendest 6000 täisajaga ja 4000 lühikursustel, ning töötab 500 inimest. Hooneid…
6 minutit -
Tänu Jaapani kroonprintsi abielu esimesele aastapäevale
Kakskümmend aastat tagasi algatas Jaapani valitsus Tema Keiserliku Kõrguse kroonprintsi kuningliku abielu esimese aastapäeva tähistamiseks programmi INDEX eesmärgiga edendada Jaapani ja teiste riikide noorte vahelist sõprust ja mõistmist.
Jaapani ja Eesti noored kohtuvad selle programmi raames iga kolme aasta tagant. Sel aastal kandideeris programmi 143 Eesti ja 240 Jaapani noort, kellest pandi kokku 16-liikmeline Jaapani ja 10–liikmeline…
7 minutit -
Christine ja krepid Rakvere ametikoolis
Christine Crimalault, särav väike prantslanna, sattus Rakvere ametikooli juhuse läbi, Erasmuse programmi kaudu. Christine’i plastmasse töötlema õpetav kodukool CIRFAP asub Lõuna-Prantsusmaal Lyonis, kus ta ise inglise keelt õpetab.
Christine pidi uurima, kuidas Eesti kutsekoolides inglise keele õpe käib. Naine tegi eeltööd, ta leidis Google’ist 2012. aastal tehtud uuringu, mis näitas, et eesti täiskasvanud oskavad väga hästi inglise keelt ja tase…
5 minutit -
Et noor ei jääks tänavale
Peale kutsekooliõpilaste hoolitseb Taani riik sellegi eest, et kooli lõpetaksid ka need, kes õpivad kõrgkooliastmes. Taani eesmärk on, et 60% noortest omandaks kõrghariduse, neist 25% akadeemilise kõrghariduse ülikoolis. Koolist väljalanguse ennetamise võtetest sain ülevaate Taanis õpirände reisil.
Århusi ülikool
Århusi ülikool kuulub maailma saja parima ülikooli hulka. Ülikoolis on neli teaduskonda, 42 000 üliõpilast, u 9000 töötajat. Ülikoolilinnakud asuvad Århusis, Kopenhaagenis ja Herningis.
Statistika…
3 minutit -
Streigi võimatusest Kambodža haridussüsteemis
„Hallo, teacher! How are you today, teacher?” Piisab vaid klassiruumi astuda, kui kõik õpilased püsti kargavad ning kooris tervitussõnu hüüavad, ise kummardades, peopesad kokku surutud. Tunni lõpus kordub sama kummardamisrituaal õpetaja tänamisega: „Thank you, teacher! See you tomorrow, teacher!” See on Wat Kok Chorki kloostrikool Angkor Wati kodulinna Siem Reapi lähistel, kus mina ja mu elukaaslane Kadri Talvistu…
8 minutit
