$menuu_nimi: Telli_menuu
$submenu_hover: 
$submenu_direction: vertical

$menuu_nimi: Ulemine_menuu
$submenu_hover: 1
$submenu_direction: vertical

Välismaa

  • Soome – maailma parimad saunad ja õpetajad

    Ei teagi, kas Soomes on rohkem järvi või järvesaunu? Tamperes, kus olen praeguseks vahetusüliõpilasena veetnud kolm kuud, on mõlemaid piisavalt. Saunakultuur on siin sügavalt juurdunud.

    Tihti võtab muigama, kui sauna sisenedes näen suures leiliruumis nii tõsiste nägudega soome vanataate, kõigiga sõbralikult kasevihta jagavaid memmesid kui ka tätoveeringutega musklimehi ja blonde põhjamaa kaunitare, kõigil saunamütsid peas ja rohkem kui sajakraadisest…

    Katarina Pintson
    7 minutit
    1 kommentaar
  • ,

    MTÜ Mondo toetab Ghana maakoole 7000 euroga

    MTÜ Mondo toel saab tosin Põhja-Ghana kooli endale aprillis 7000 euro eest päikesepaneele, õppematerjale, arvuteid ja sportimisvahendeid ning paar kooli ka võimaluse elektrivõrguga liitumiseks.

    MTÜ Mondo on teinud Põhja-Ghana Nabdami piirkonna haridusameti ning koolidega koostööd juba aastaid, korraldades sealsetele õpetajatele täiendkoolitusi. Kaks Eesti pedagoogi, inglise keele õpetaja Anu Joon ning füüsikaõpetaja Mart Kuurme, viibisid Ghanas vabatahtlike koolitajatena eelmise aasta…

    2 minutit

  • Tahvelarvutikoolitus õpetajatele Benalmadenas

    Kaks iPadi filmivad prantslasest meediaõpetajat Pascali, kes lebab trepil, pea ketšupiloigus. Tegemist on Benalmadenas tahvelarvutikoolituse raames valmiva õppefilmi võtetega ohutuse teemal.

    Benalmadena on Malagast pooletunnise sõidu kaugusel asuv linn Lõuna-Hispaania Päikese­rannikul. Märtsi viimasel nädalal toimus seal viiepäevane kursus „Tap-Swipe-Pinch: tahvelarvutid õppetöös” (TSP koolitus), milles osales 25 õpetajat 11 riigist. Koolituse viis Euroopa Komisjoni programmi Comenius toel läbi Soome ettevõte…

    Mart Laanpere
    5 minutit

  • Kambodža väljakutse: põlvkond hariduseta inimesi

    Kuidas ehitada haridussüsteemi üles riigis, kus praktiliselt terve põlvkond inimesi on jäänud sisuliselt koolihariduseta? Lähteülesande muudab keerulisemaks ka see, et kogu varasem koolivõrk on hävitatud ning endisest õpetajaskonnast on järel vaid kümnendik.

    Just sellise pärandiga maadleb veel ligi 35 aastat pärast punaste khmeeride kukutamist Kambodža kuningriik. Maailma kõige brutaalsemaks peetav totalitaarne režiim hävitas vähem kui nelja võimul oldud…

    Kadri Talvistu, Ain Parmas
    7 minutit

  • Hea tulemuseni viib mitu teed

    Iga haridussüsteem, mida rakendatakse läbimõeldult, viib heade tulemusteni.

    Nii väidab koolitusprogrammi „Education­4­Fu­tu­re” („Tuleviku kool”) Hollandi-poolne juht Marco Snoek. Oma väite kinnitamiseks viitab ta PISA testile. Eesti ja Hollandi haridussüsteemid on väga erinevad, kuid mõlemad maad on PISA tipus. Hea tulemuseni viib mitu teed – nii võib kokku võtta TLÜ haridusinnovatsiooni keskuses peetud arutelu keskse idee. Mõttevahetuses osalesid programmi „Tuleviku kool” Hollandi juht…

    Raivo Juurak
    8 minutit
  • ,

    70% Itaalia vanematest registreeris oma lapse kooli elektrooniliselt

    28. veebruari keskööl suleti ametlikult laste elektrooniline registreerimine Itaalia põhi-, kesk- ja kutsekoolidesse järgmiseks kooliaastaks. Kokku registreeriti üle pooleteise miljoni lapse.

    Itaalias registreerib lapse kooli tema vanem, arvuti või arvutiühenduse puudumisel aga kool. Sel aastal viisid kõigist toimingutest pea 70% juhul registreerimise läbi lapsevanemad ise, Põhja-Itaalias ületas see arv isegi 80%.

    Tulemus on märkimisväärne, sest Itaalia…

    Katrin Veiksaar
    1 minut

  • Tippülikoolidesse pääsemise võti – kiire taip ning oskus arutleda ja kaasa mõelda

    Järjest enam eestlasi on pääsenud õppima Euroopa ja Ameerika mainekatesse ülikoolidesse. Näiteks Cambridge’i bakalaureuseõppesse kandideerib igal aastal pea kümmekond Eesti abiturienti, kellest on aastas vastu võetud 2–3. Lisaks headele hinnetele lõputunnistusel peab olema veel see miski, mis tihedast konkursisõelast läbi aitab. Oma sisseastumisintervjuu kogemusi jagavad neli eesti üliõpilast, kes õpivad…

    12 minutit
    1 kommentaar
  • ,

    Õpetaja teipis õpilaste suud kinni

    Inglismaal kõrvaldati töölt õpetaja, kes sulges tundi segavate õpilaste suu teibiga.

    Somerseti maakonnas Willitonis teipis esmaspäeval, 3. märtsil Danesfieldi kooli hispaania keele ja kunsti õpetaja Priscila Davo kinni nende õpilaste suud, kes olid tema hinnangul tunnis liiga lärmakad.

    Kümneaastane Thomas rääkis, et õpetaja käskis lastel, kes tunnis rääkisid, püsti tõusta ja rivvi võtta ning kleepis kleeplindid laste suudele. Õpetaja ütles, et…

    2 minutit

  • Leedu – palju ülikoole ja tasuta kõrgharidus

    Leedu on kuulus ülikoolide rohkuse ja tasuta kõrghariduse poolest. Ja see pole müüt.

    Leedus on 15 riiklikku ülikooli, seitse eraülikooli, 26 kõrgkooli ja rohkem kui 70 kutseõppeasutust. Üle poolte ülikoolidest asuvad pealinnas Vilniuses. Peamine probleem, mis meil on, on hoida kvaliteedi ja haridusasutuste arvu tasakaalu.

    Kutsekool tõuseb, kolledž langeb

    Leedu kõrgharidussüsteem on nagu pea igal pool Euroopas kolmeastmeline: bakalaureuseõpe, magistriõpe…

    Judita Malininaite
    7 minutit
    1 kommentaar
  • ,

    Venemaa töötab koolidele välja uut ajalookontseptsiooni

    Vene president Vladimir Putin rõhutas kohtumisel uue ajalooõpikute kontseptsiooni töörühmaga, et õpikutes on seni alahinnatud Venemaa rolli fašismiga võitlemisel ning mõistetud valesti Ida-Euroopa olukorda Nõukogude Liidu ajastul, kirjutab ajaleht Vedomosti 16. jaanuaril.

    „Praegustes õpikutes on ajaloopeatükke, mida on käsitletud meile täiesti vastuvõetamatult. See on nagu näkku sülitamine, lihtsalt ideoloogiline rämps,” ütles Putin. Presidenti ärritas ajalookäsitus, mille kohaselt…

    1 minut

  • Saku gümnaasiumis vaadati Euroopat värske pilguga

    14. veebruar oli Saku gümnaasiumi 9. ja 11. klassi 25 õpilasele tavalisest erinev koolipäev. Tavatu oli olnud kogu nädal, mil nad osalesid ainsa Eesti koolina rahvusvahelises projektis „Värsked ideed Euroopale”. Projekt lõppes Europarlamendi valimistega nii, nagu need võiksid toimuda näiteks aastal 2030.

    Saksa Robert Boschi sihtasutuse algatusel 2008. a alanud projekti mõte on kaasata noored Euroopa tulevikule mõtlema,…

    Annika Poldre
    6 minutit

  • Koduõpe ja online-kool ehk alternatiivsed haridusteed USA-s

    USA-s, kus hinnatakse kõrgelt üksikisiku valikuvabadust, soovivad vanemad aktiivselt kaasa rääkida ka oma võsukeste haridustee osas. Kuna mitte kõik Ameerika pered ei rahuldu lähimas tavakoolis pakutavaga, on 55 miljonist USA kooliealisest lapsest-noorest 2,7% (1,5 miljonit) nende vanemate soovil koduõppel.

    Kolme lapse ema Becky Baird otsustas hakata oma lapsi kodus õpetama, kui vanim neist oli algkooliealine. Kõik…

    Elina Aslett
    13 minutit
    1 kommentaar

  • Eesti kool Itaalia päikese all

    Meie kool asub Põhja-Itaalias, 2300 kilomeetri kaugusel Tallinnast. Meie koolis käivad eesti soost lapsed. Käivad üks kord kuus.

    Heleda- ja tumedapäised, siniste ja pruunide silmadega, pisikesed ja suuremad, Cristianid, Martinid, Elenad ja Estrid. Kokku kakskümmend last ja pisut peale, kelle ühiseks nimetajaks on eestlannast ema ja see, et nad oskavad kahte keelt – itaalia ja eesti keelt.

    Koolil on kaks haru, üks…

    Katrin Veiksaar
    5 minutit
    1 kommentaar

  • Türki naeratuse järele

    Järjekordne Eesti, Rootsi, Hispaania, Türgi ja Inglismaa koolide Comeniuse projekti Storyline’i töökoosolek toimus eelmise aasta lõpus Istanbuli lähedal asuvas väikelinnas Karamürzelis, teemadeks eri riikide õppekavad, nende võrdlemine ja projekti raames sügisel tehtu kogemuste jagamine.

    Lennuk Istanbuli lennuväljal maandus 9. novembril. Eestil on küll Türgiga viisavabadus, kuid selle olemasolus ei olnud parasjagu tööl olev piirivalvur päris kindel. Igaks juhuks küsis ta selle kelleltki…

    Lembit Jakobson
    7 minutit
    1 kommentaar

  • Hispaania kool: armastav, aga range

    Olen aastaid haridusteemade ajakirjanikuna töötanud ja näpuga regulaarselt nii PISA- kui ka riigieksamitabelis kohustuslikult järge ajanud. Oma tütreid Hispaanias kooli pannes sattusin aga suurde kimbatusse.

    Praegu, viis aastat hiljem, tundub kõik juba harjumuspärane. See, et laias laastus pooled õpetajatest on mehed. Et arenguvestlusel (Hispaania koolis tuleb lapsevanemal poja või tütre tunnistuse järel käia ning siis antakse ka ülevaade edasiminekutest ja vajakajäämistest)…

    Helen Eelrand
    4 minutit

  • Hispaania haridusreformide panoraam

    Üldiselt ei erine Hispaania haridussüsteem väga teiste Euroopa riikide omast. see on jagatud tasemeteks nagu ka paljudes teistes riikides: eelkoolide aeg (0–6-aastased), algkool (6–12), põhikool (12–16), keskkool (16–18) ning kõrgharidus (18–24). Enamikul juhtudel on lasteaiad või eelkoolid (Education Infantil) ja algkoolid omavahel kombineeritud ja seega võetakse lapsi sinna juba kolmeaastaselt.

    Ühe erinevusena torkab silma, et juba kuuekuused Hispaania lapsed võivad käia…

    Juan Carlos Monroy Perez
    8 minutit
    1 kommentaar

  • Eesti hariduskoostöö Afganistaniga

    Kui ameeriklased ja jaapanlased ehitavad Afganistani ülikoolile uusi hooneid, siis eestlased aitavad sel sõjast laastatud maal kõrghariduse taset tõsta.

    Aastal 1996 tegi Eesti vabariigi president Lennart Meri šokeeriva avalduse, kuulutades Eesti loobumist USA Ida-Euroopa demokraatiate toetamise akti (SEED) raames antavast välisabist ja sulgedes USAID programmi Eestis. „Eesti on oma arengus jõudnud järgmisele astmele. Ühepoolset abi vajavast riigist on saanud riik,…

    Mart Laanpere
    6 minutit
  • ,

    Pangodi vahtralehtedega tagasi Londonisse

    Comeniuse projekt andis neljale meie sõpruskooli õpilasele ning kahele õpetajale Londonist septembri lõpus võimaluse tutvuda Unipiha algkooli igapäevaelu ning Eestiga.

    Kui Londonisse tagasiteel olev Duncan saadab mulle mobiiliga sõnumi „Kõik oli super!”, jään ma mõtlema. Mida ta tegelikult selle all mõtles ning mida tundis?

    Kas seda, et ta oli kolmeks päevaks metropoli ning oma kooli askeldustest vaba, eemal. Koos viimaste õitsvate…

    Lembit Jakobson
    3 minutit
  • ,

    Eesti aitab Ukrainal edendada haridust

    Detsembris algas Eesti ja Ukraina koostööprojekt, mille eesmärgiks on toetada Ukraina Lvovi piirkonna haridusasutusi säästvat arengut edendava hariduse demokraatlikul integreerimisel õppetegevustesse ja otsustusprotsessidesse, teatas koolitus- ja nõustamiskeskus Hared.

    Projekt toetab ühelt poolt Ukraina haridustöötajate ja õpetajate püüdlusi suurendada õpilaste ja lapsevanemate keskkonnateadlikkust ning teiselt poolt aitab demokraatlikul viisil välja töötada ja rakendada põhimõtteid säästvat arengut toetava hariduse integreerimiseks haridusellu.

    Projekti…

    2 minutit
  • ,

    GLEN kutsub noori vabatahtlikeks arengumaadesse

    GLEN Eesti programm saadab 2014. aastal kolmeks kuuks laia maailma kümme vabatahtlikku, kes osalevad arengukoostöö projektides Indias, Birmas ning Aafrika ja Kesk-Aasia riikides, teatas  MTÜ Arengukoostöö Ümarlaud.

    MTÜ juhi Piret Hirve sõnul on projektil kaks eesmärki: „Esiteks osaleb noor kohalikus projektis, toob kasu sealsele kogukonnale ja saab ise hindamatu kogemuse. Teiseks aitavad kodumaale tagasi tulnud noored tõsta Eesti inimeste…

    2 minutit

  • Esimene koolipäev Kamerunis

    Kui kell 5.30 Kamerunis ühe orbude eest hoolitseva perekonna maja juurde jõuan, põleb maja tulekolde kõrval laternas tuli. Päikesetõusuni on veel pool tundi. Uniste nägudega lapsed tervitavad meid viisakalt kättpidi, panevad jalga kummist varbavaheplätud ning asuvad täitma hommikusi toimetusi.

    Keegi viib kitse välja, keegi läheb toob vett, keegi peseb hoovi peal nõusid, keegi pühib maja ning hoovi, keegi suundub maja kõrvale end…

    Anniken Haldna
    7 minutit

  • Käed külge Euroopale

    Euroopa keeltepäeval, 26. septembril küpses mõte tuua Euroopa keeled ühele plakatile. Sellest sai alguse minu sellesügisene projekt „Hands on Europe”, mida viin Kõpu põhikooli 3. ja 4. klassiga läbi eTwinningu keskkonnas.

    eTwinning on õpetajale lihtne ja mitmekülgne internetikeskkond, mille kaudu arendada koolis rahvusvahelist projektitööd. Portaali on võimalik kasutada eestikeelsena, seega ei ole vaja tunda hirmu vähese võõrkeeleoskuse pärast. Loomulikult on lihtsam leida partnereid,…

    Kadri Linder
    6 minutit

  • Eesti keele õpetamisest ja haridus­elust Riias

    Katri Krall on lõpetanud Tartu ülikooli eesti ja soome-ugri keeleteaduse bakalaureuse- ja magistriõppe eesti keele erialal. Ülikooli kõrvalt tekkis tal võimalus hakata õpetama Kohtla-Järve Vahtra põhikooli keelekümblusklassis. Pärast viimase sulgemist õpetas Katri Krall eesti keelt ja kirjandust Kohtla-Järve Järve gümnaasiumis. Otsus tulla tööle Riia eesti põhikooli sündis üsna ootamatult. Katri nägi ajalehes, et vabanevale ametikohale on välja…

    Katri Krall
    10 minutit
    1 kommentaar

  • Õpetaja üheksa ametit ehk Elu Suurbritannia erakoolis

    Kujutage ette Suurbritannia kooli, kus õpivad lisaks Briti teismelistele noored Hiinast, Saksamaalt, Venemaalt, Austriast, Hispaaniast jm. Kooli, kus ragbitreeneritena tegutsevad keemia-, matemaatika-, inglise keele ja ärinduse õpetajad. Kooli, kus õpetaja tööpäev lõpeb kord nädalas pärast ühtteist õhtul või kus võib pühapäeval õpetajate toas kolleegidega klaasi šerrit nautida. Kooli, kus on väga tugev ühtekuuluvustunne ning mis on…

    Martin Saar
    7 minutit
    1 kommentaar
Õpetajate Leht