$menuu_nimi: Telli_menuu
$submenu_hover: 
$submenu_direction: vertical

$menuu_nimi: Ulemine_menuu
$submenu_hover: 1
$submenu_direction: vertical

Välismaa

  • Ghanas Kongo külas. Viiekesi ja vabatahtlikult

    „Kuhu nii suure kohvriga minnakse?” küsib taksojuht. „Aafrikasse,” vastan ausalt. Sohver uurib, kuhu ja milleks, vangutab pead ning ühmab lennujaamas peatudes: „Äkki mõtled veel ümber?” Ei mõtle.

    Aafrikasse lendame koos Johanna Helinaga humanitaarabi, arengukoostöö ja maailmahariduse organisatsioonist Mondo, füüsikaõpetaja Mart Kuurmega ja dokfilmide tegija Vahur Laiapeaga. Reisisihiks on Põhja-Ghanas Bolgatanga linna lähedal asuv Kongo küla, kus meid ootab inglise…

    Meeli Parijõgi
    14 minutit
    1 kommentaar

  • Lektorina Hiinas àishāníyǎ keelt õpetamas

    Sel sügisel alustasin oma kolmandat õppeaastat Pekingi välisõpingute ülikoolis (BFSU) eesti keele ja kultuuri lektorina. BFSU on ainuke ülikool Hiinas, kus on võimalik õppida eesti keelt ja kultuuri – küll valikainena, aga siiski pakutakse seda võimalust hiina tudengitele juba neljandat aastat.

    Pekingi välisõpingute ülikool on spetsialiseerunud eelkõige võõrkeeltele, kuigi õpetatakse ka õigust, majandust, ärijuhtimist, diplomaatiat, ajakirjandust jm (suunitlusega töötamaks asutustes…

    Inga J. Isabel Adamson
    8 minutit
  • ,

    Shanghais avati Põhja- ja Baltimaade kultuurikeskus

    Shanghai Teadus- ja Tehnoloogiaülikoolis avati esmaspäeval Põhja- ja Baltimaade kultuurikeskus (Nordic-Baltic Culture Centre), mille eesmärk on süvendada kultuurivahetusprogrammi ülikooli (USST ehk University of Shanghai for Science and Technology) ning Põhja- ja Baltimaade partnerite vahel, teatas SA Archimedes.

    Kultuurikeskuses on alaline Põhja- ja Baltimaade väljapanek, sealhulgas Eesti haridust, kultuuri ja ettevõtlust tutvustavad temaatilised materjalid. Keskus paikneb ajaloolises kolmekorruselises hoones,…

    2 minutit

  • Vanalinna kool ja Euroopa kool

    Kuni põhikooli kuuenda klassini elasin ma Tallinnas, õppisin Vanalinna hariduskolleegiumis (VHK) ja olin eluga rahul. Pärast seda võttis mu koolitee aga ootamatu pöörde.

    Millalgi kuuenda õppeaasta jooksul teavitas mu ema mind, et ta osales edukalt tõlkekonkursil ja me kolime Luksemburgi. Ma ei näinud mingit tungivat põhjust Eestist lahkumiseks, aga ilmselt ei osutanud ma ka tulemuslikku vastupanu, sest järgmisel aastal leidsin end…

    Seio Saks
    7 minutit

  • Soome versus Ameerika

    Eesti haridusringkondades ringles mõnda aega tagasi Soome ja Ameerika koolisüsteeme võrdlev materjal, milles olid välja toodud põhjused, mis võiksid olla Soome haridusime ehk heade näitajate taga.

    Võrdleva materjali oli eri allikate põhjal koostanud uudiseid ja uurimusi jagav organisatsioon, mille koduleht on OnlineClasses.org.

    Nende andmetel on gümnaasiumilõpetanute protsent Soomes 93, Kanadas 78 ja Ameerikas 75. Soomes ja ka Eestis läheb kaks kolmest gümnaasiumilõpetanust edasi ülikooli….

    Victoria Parmas
    9 minutit

  • Raudukse tagant Viru keskusesse: kogemused Gruusia ja Ungari ülikoolist

    Lugu sellest, kuidas ma soovisin minna õppima Rootsi, aga sattusin hoopis Gruusia ülikooli. Jumal tänatud, et sattusin, arvan ma tagantjärele. Rootsi ei suudaks kuidagi konkureerida selle kogemusega, mille sain Gruusiast.

    Asusin 2008. aastal Tartu ülikooli riigiteadusi õppima ning bakalaureuseõppes tekkis idee kasutada ära välismaal õppimise võimalused. Esialgne plaan oli minna Erasmuse programmi kaudu Rootsi…

    Mattias Jõesaar
    7 minutit

  • Moskvasse õppekirjandust ostma!

    Kui raamatukauplust Moskva suurimaks vaatamisväärsuseks nimetan, siis teen muidugi nalja. Kuid teadagi on raamatupood filoloogide lemmikkoht. See polnud sugugi esimene taoline, kuhu maailmas sattunud olen, kuid sisukaim kindlasti. Pealegi ei tekkinud seal tunnet, et ihaldatut osta ei jaksa.

    Arbati tänava hiiglasliku raamatupoe teise korruse vasakpoolne tiib on pedagoogikakirjandust täis. Emakeeleõpetajana püüdsin mina saada ülevaadet vene keele ja kirjanduse õppematerjalidest. Tunnet, mis…

    Kaja Sarapuu
    4 minutit

  • Euroopas vajatakse kümneid tuhandeid inseneritaibuga töötajaid

    Ühest küljest tööpuudus, teisest küljest suur puudus tehnoloogia- ja insenerivaldkonna töötajatest – see on enamiku Euroopa riikide reaalsus ja selle ühe põhjusena viidatakse haridussüsteemidele, mis ei ole ettevõtete vajadustele järele jõudnud.

    Euroopa riikide haridussüsteemid ei ole näinud seni vajadust siduda õppetööd süsteemselt ettevõtete igapäevategevusel põhinevate õppematerjalide, näidete ja katsetega, et selle kaudu lastes loodus- ja tehnoloogiaainete…

    Signe Ambre, Eva Tiitus-Kajak
    5 minutit
    1 kommentaar

  • Esimene nädal Austria sülearvutiklassis

    Austria – ei midagi eksootilist, üks täheke EL-i lipul nagu Eestigi, kuid sealsestki koolist võib Eesti õpilane leida midagi, millest seni kuulnud pole – olgu selleks siis sülearvutiklass või vahetussussid. Oma esimesi muljeid austerlastest ja sealsest koolist vahendab 16-aastane eesti tüdruk Grete Kurik, kes elab järgmised kümme kuud YFU vahetusõpilasena Austrias. Vaata ka http://greteaustria.blogspot.com/.

    Sattusin elama peresse, kes elab Alam-Austria…

    8 minutit
  • ,

    Algas annetuskampaania pagulaslaagris elavatele Süüria lastele

    MTÜ Mondo algatas annetuskampaania, millega kutsutakse kooli alguse puhul tegema annetust, et pagulaslaagris elavatel Süüria lastel oleks koolis käies kõht täis. Kampaania jätkab Tallinna Inglise Kolledži õpilaste algatust, kes suve hakul korraldasid heategevuskontserdi, millega kogutud raha eest saab klassitäis lapsi kuu aega koolilõunat süüa.

    Uus kooliaasta algas kõikjal üle maailma, ka Süüria lastel, kellest paljud on…

    2 minutit

  • Kord majja Ameerika moodi

    Pärast suvevaheaega ja pikka vabadust tuleb õpilastel end taas raamidesse mahutada ning distsipliin on üks esimesi asju, millega õpetajal uue kooliaasta alguses tegelda tuleb.

    Töötasin eelmisel, 2012/2013. õppeaastal USA-s Idaho osariigis Twin Fallsi linnas asuvas Xavieri tšarterkoolis poole kohaga õpetaja ja poole kohaga abiõpetaja ehk paraprofessionaalina. Selle aasta jooksul sain jälgida ja järele proovida siinsete õpetajate arsenali kuuluvaid meetodeid ja nippe, mida…

    Elina Aslett
    9 minutit
    2 kommentaari
  • ,

    Saksa keel seest ja väljast

    Kui väljastpoolt – lapsevanema perspektiivist – vaadatuna tundub saksa keele õppimine valikvõõrkeelena koolis mitte kõige perspektiivikamana, siis õpetajana – seestpoolt vaadatuna – avab just saksa keel ukse maailma.

    Eesti õpetajad ülemaailmsel konverentsil

    „Saksa keel seest ja väljast” – sellist motot kandis ülemaailmne saksa keele õpetajate konverents, mida peeti 110 riigist kokku tulnud 2700 õpetaja osalusel 29. juulist kuni 3. augustini Lõuna-Tiroolis Itaalias. Kakskeelne…

    Piret Steinberg
    3 minutit
    1 kommentaar

  • Saudi Araabias füüsikat õpetamas

    Mulluse rahvusvahelise füüsikaolümpiaadi (IPhO) ajal tuli mu juurde Saudi Araabia rahvusvaheliste aineolümpiaadide võistkondade üldkoordineerija Abdulaziz Al-Harti ning tegi ettepaneku hakata treenima nende füüsikavõistkonda. Nende IPhO võistkonda oli kahel eelmisel aastal treeninud Rumeenia füüsik Sando ning lühikest aega ka IPhO president Hans Jordens.

    Ahvatlus ennast proovile panna ning vaadata, kas ja kuidas õnnestub Eestist 20 korda suurema elanikkonnaga riigis üles töötada efektiivne…

    Jaan Kalda
    7 minutit
  • ,

    Eestlane koordineerib Euroopas kõrghariduse kvalifikatsioonide tunnustamist

    Lissaboni tunnustamise konventsiooni („Kõrgharidusega seonduvate kvalifikatsioonide Euroopa regioonis tunnustamise konventsioon”) komitee valis eelmisel nädalal Horvaatias uue presidendi, kelleks sai SA Archimedese Akadeemilise Tunnustamise Infokeskuse juhataja Gunnar Vaht (pildil).

    Komitee kontrollib, edendab ja hõlbustab Lissaboni tunnustamise konventsiooni rakendamist. Lissaboni tunnustamise konventsioon on Euroopas kõrghariduse valdkonnas ainsaks siduvaks õigusaktiks. Konventsiooni on ratifitseerinud 51 riiki.

    „Komitee roll…

    1 minut

  • Haridustehnoloogia ja 21. sajandi reformpedagoogika

    19. sajandi lõpul sündis väärtuspõhise vastandkultuurina modernistlikule peavoolu koolisüsteemile reformpedagoogika – Steineri, Montessori ja Freinet’ pedagoogika. Kas need oma ajastu kontekstis sündinud kooliuuendusliikumised suudavad säilitada relevantsuse ka võrguühiskonnas?

    Alternatiivseid ideid kooliuuenduse vundamendi rajamiseks otsiti tookord nii ideoloogiast, filosoofiast, religioonist, elust kui ka teadusest. Tuntumad ja ajaproovile paremini vastu pidanud reformpedagoogika voolud on saanud nime oma loojate järgi, näiteks…

    Mart Laanpere
    6 minutit
    6 kommentaari

  • Senegal kui teine lapsepõlv

    Maarja Vilu oli ülikoolis õppinud prantsuse keelt vaid paar kuud, kui sõitis vabatahtlikuna Aafrikasse, et õpetada pool aastat programmi „Voices From Around the World III” raames Senegalis inglise keelt.

    Miks sa läksid sellisesse riiki nagu Senegal?

    Mulle on alati meeldinud reisida, kuid kuna raha pole kunagi piisavalt, on tulnud olla leidlik. Nii sattusin noorsoovahetusprogrammi kaudu nädalaks Tšehhi tervislike eluviiside kogemusi vahetama. Sealt tekkisid…

    Victoria Parmas
    8 minutit

  • Vaid klaas vett päevas

    „See on kurb, kui palju vaeva peavad nad nägema vee kättesaamiseks, kuid nad tunduvad hoopis rõõmsameelsemad kui eestlased,” need olid kaks peamist mõtet, mida nii minus kui ka mu 11. klassi õpilastes tekitas koostööprojekt Ghanaga.

    „Enne filmiklippide vaatamist arvasin, et seal elamine on veel mitu korda hullem,” kirjutas pärast projekti lõppu üks õpilastest. Teine tõdes: „Nüüd, kui tean Aafrika kohta rohkem, on kadunud…

    Kadri Kalda
    6 minutit

  • Hea tulevikukool

    Uus kool peaks olema modernne, kuid kodune. Ta peaks olema selline, kus ei ole vaja karta ja ei eksi koridoridesse.

    Pedagoogiline õppimiskeskkond on füüsilise, psüühilise ja sotsiaalse õppimiskeskkonna summa, kus osatakse kasutada ja ühitada neid tegureid õiges vahekorras, nii et laps saaks õnnestumise kogemusi, õpiks tundma ennast õppijana ja iseendana ning lihtsalt õpiks.

    Need on laste, lapsevanemate ja õpetajate uurimustest kogutud arusaamad heast tulevikukoolist.

    On teada,…

    Arvi Altmäe
    12 minutit
    2 kommentaari
  • ,

    Rahvusvaheline viktoriin „Puhtama looduse nimel” viis õpilased Aluštasse

    Miksikese õppekeskkonnas toimus oktoobrist detsembri lõpuni rahvusvaheline viktoriin „Puhtama looduse nimel”, millest võtsid osa põhikooliõpilased Eestist, Lätist ja Krimmist. Toimus kaks vooru ja parimad õpilased pääsesid finaali, mis peeti 11.–12. mail Aluštas, Krimmi Autonoomses Vabariigis.

    Võistlused viidi läbi kahes grupis: 4.–6. klass ja 7.–9. klass. Eestist olid osalejateks nii eesti kui ka vene…

    Hilda Leppik
    3 minutit

  • Helsingis toetab eesti keelt ja kultuuri ettevõtmine „Külla tuleb… ”

    Iga kuu mõnel nädalavahetusel võib Helsingi Eesti Majas näha siginat-saginat ja kuulda ilusat puhast eesti keelt. Toimumas on Tuglase seltsi kogupereüritus sarjast „Külla tuleb… ”, kus nii nooremad kui ka vanemad Soomes elavad eestlased kokku saavad.

    Üritusesari sai alguse aasta-poolteist tagasi, kui projektijuhina asus tegutsema Helja Kirber, kes elab Soomes neljandat aastat. „Soome Tuglase…

    Merike Mikk
    4 minutit
    1 kommentaar

  • Eesti keele õppimine – see on saatus

    Leedulanna Judita Malininaitė on õppinud eesti keelt kolm aastat ning oli nõus kirja teel vastama Õpetajate Lehe küsimustele. Kirjatükk on avaldatud muutmata kujul – nii on võimalik igaühel näha, mis on see, mis välismaalase jaoks eesti keeles raske on.

    „Miks te õpite eesti keelt?” – kõige sagedamini küsitakse minult ja teiselt (neid on üksteist), kes Vilniuse ülikoolis õpivad leedu filoloogiat…

    6 minutit
    1 kommentaar

  • Külalised hommikumaalt

    7.–13. maini olid Eestis õppereisil kaks Afganistani naisõpetajat. Reis on osa arenguabiprojektist, mis parandab hariduse kättesaadavust ja kvaliteeti Afganistani maapiirkondades. Projekti toetavad Eesti välisministeerium ning maailmahariduse, arengukoostöö ja humanitaarabi organisatsioon Mondo ja tema partnerid Afganistanis.

    Kolmkümmend Afganistani naisõpetajat üheteistkümnest maakoolist läbisid tänavu jaanuaris inglise keele intensiivkursused ja arvutikursused ning kaht edukamat neist premeeriti õppereisiga Eestisse – tutvuma Eesti koolisüsteemiga ning külastama Eestis asuvaid…

    Meeli Parijõgi
    6 minutit
  • ,

    Soomes naaseb vallandatud õpetaja tööle

    Õpilase sööklast välja tõuganud õpetaja Antti Korhonen saab tagasi tööle asuda.

    Ametiühingu toetuse tulemusel tühistas Helsingi haridusosakond aprilli alguses tehtud Antti Korhoneni vallandamisotsuse. Otsus tühistati häältega 10:0.

    Haridusameti juhi Outi Alanko-Kahiluoto sõnul taheti otsusega näidata, et tänapäeval tasub Soomes õpetaja olla. Samas paneb seadus paika õpetaja võimupiirid. Vägivald ei ole õigustatud ja seetõttu tehti õpetajale kirjalik hoiatus.

    Veel ei ole teada,…

    1 minut

  • Hollandi lapsed väntavad, uisutavad ja ujuvad

    Kui norralased sünnivad, suusad jalas, siis hollandlased, jalad pedaalidel. Nii kui laps kõndima hakkab, tõstavad vanemad ta jalgratta selga ja enam ta sealt maha ei tule.

    Enamiku Hollandi kooliõpilaste päeva lahutamatud osad on kaks väga vastandlikku asja: tervislik jalgrattasõit ja ebatervislik rämpstoit. Kuigi rämpstoit on väga hinnas ja friikartuleid pakutakse igal pool, on Hollandi lapsed harva ülekaalulised, sest nende…

    Meelike Eenpuu-Villup
    4 minutit
Õpetajate Leht