$menuu_nimi: Telli_menuu
$submenu_hover: 
$submenu_direction: vertical

$menuu_nimi: Ulemine_menuu
$submenu_hover: 1
$submenu_direction: vertical

Välismaa

  • Jaapani koolis tarkust taga nõudmas

    Katrin Priinits sõitis Jaapanisse kaks aastat tagasi, et omandada seal gümnaasiumiharidus ja minna ehk ka ülikooli. Peagi algabki tema abituriendiaasta ühes väikeses ida-Jaapani erakoolis. Jaapani-armastus tekkis Katrinil nii nagu noortel inimestel ikka, kuulates jaapani muusikat ja vaadates filme. Juba 8. klassis otsustas Vanalinna hariduskolleegiumi tüdruk, et vahetab oma kooli Järveotsa gümnaasiumi vastu, kuna sealt on võimalik pääseda edasi Jaapani…

    Katrin Priinits
    6 minutit

  • Brittidele pikemad koolipäevad

    Briti haridusminister Michael Gove tahab pikendada koolipäevi ja lühendada suvevaheaega, mis teeks töötavate vanemate elu praegusest lihtsamaks. Tema sõnul võiks kool kesta järgmisest septembrist kella 16.30-ni ja suvevaheaeg vaid ühe kuu.

    Gove’i hinnangul pärineb koolikorraldus ajast, mil domineeris põllumajanduslik ühiskond, ja tänapäeval on see täiesti aegunud. „Kui mina käisin Aberdeenis koolis, käisime oktoobris põllul kartuleid võtmas, aga see aeg on ju…

    2 minutit

  • Parim ülikool on Massachusettsis

    Äsja ilmunud maailma ülikoolide 2012. aasta edetabeli esikohale on tõusnud Massachusettsi tehnikainstituut (MIT), kes tõukas mulluse liidri, Cambridge’i ülikooli teisele kohale. Aastaid on esimese ja teise koha pärast võidelnud Cambridge ja Harvard ning Massachusetts on olnud alles 9. kohal.

    Maailma kõige tähtsama ülikoolide võrdlustabeli QS World University Rankings koostamisel arvestatakse kuut kriteeriumi: akadeemilist mainet, rahvusvaheliste õppekavade (õppejõudude) ja üliõpilaste osakaalu, viitamiste…

    1 minut

  • Soome õpetajate „Hullud päevad”

    Just sellise kollase plakatiga seisis mitusada Helsingi kooliõpetajat 10. aprillil Senati väljakul Helsingi kesklinnas. Õpetajate ametiühing oli kutsunud kõiki õpetajaid koolirahu eest meelt avaldama. Hullud päevad nimekas Soome kaubamajas on praeguseks ammugi läbi, kuid eesrindliku haridusmainega Soome kihab endiselt õpetaja vallandamise skandaalist.

    Helsingi haridusosakond otsustas aprilli alguses lõpetada äkitselt töösuhte Alppila kooli õpetaja Antti Korhoneniga, kes oli eemaldanud häirivalt käitunud…

    Victoria Parmas
    5 minutit

  • Soome gümnasist õpib eestlasest pool tuhat tundi vähem

    Maailma parimaks peetava koolisüsteemiga Soomes on õpilaste koormus gümnaasiumiastmes märgatavalt väiksem kui Eestis: kohustuslikke kursusi on 75 (meil 96), kooli lõpetamiseks pead olema neist rahuldavalt sooritanud 2/3.

    Soome gümnasistid õpivad 510 tundi vähem kui meie noored,” lausub Tartu Herbert Masingu kooli matemaatikaõpetaja Saima Tamm, kes õpetab ka Tartu soome koolis ja on töötanud kümmekond aastat Soomes. Tamm…

    Sirje Pärismaa
    5 minutit
    8 kommentaari
  • ,

    Taani õpetajat ei lasta kooli

    Kohalikud omavalitsused nõuavad koolidirektorile rohkem otsustamisõigust, rõhutab Taani päevaleht Politiken õpetajate lokaudist kirjutades. Seda nõudmist on kohalike omavalitsuste liit püüdnud õpetajate keskliiduga sõlmitavasse kollektiivlepingusse juba ammu sisse suruda, kuid seni edutult. Kui kõik läbirääkimised ülestõusmispühadeks umbe jooksid, kuulutas omavalitsuste liit välja lokaudi – ei lasknud õpetajaid ja õpilasi enam koolimajja.

    Õpetajate keskliit on vastanud lokaudile avalike meeleavaldus­te­­ga Kopen­haageni omavalitsuse hoone ees…

    Raivo Juurak
    2 minutit
  • ,

    Tuglase selts trükkis Soome eestlastele keelehoiuteatmiku

    Tartu Ülikooli üldkeeleteaduse professori Renate Pajusalu ja Soome Tuglase Seltsi koostöös valmis eelkõige Soomes elavatele eestlastest lapsevanematele trükis “Emakeel on oma keel. Kuidas hoida emakeelt võõrsil”, mida jagatakse ja tutvustatakse Helsingis Eesti Majas.

    “Eelmise aasta lõpu seisuga elas Soomes 38 364 eesti keelt emakeelena rääkivat inimest. Nende hulgas on palju peresid, kes paratamatult peavad mõtlema selle üle,…

    2 minutit
    1 kommentaar

  • Saksamaa meelitab beebisid lugema

    Sakslased on pärast 2000. aasta PISA-uuringu šokki asunud aktiivselt parandama oma laste lugemisoskust – lugema tahetakse panna juba üheaastased.

    Euroopa ühe suurriigi jaoks olid 2000. aas­ta PISA-uurin­gu tulemused tõeline ehmatus. Mõned konkreetsed faktid sellal 15-aastaste sakslaste kohta: lugemisoskus, teadmised matemaatikast ja loodusõpetusest olid allpool OECD keskmist, lugemisoskuse poolest oldi lausa tagantpoolt viiendad, seos sotsiaalse päritolu ja oskuste omandamise vahel oli võrreldes…

    Tuuli Hiiesalu
    6 minutit

  • Igale õpilasele oma arvuti

    Me oleme harjunud mõtlema ja rääkima Eestist kui edukast IT-riigist. Samas näitas 2010. aastal Euroopa riikides läbi viidud võrdlusuuring, et Eesti koolides kasutatakse arvuteid õppetöös suhteliselt harva.

    Nüüdisaegne tehnoloogia on koolis seni ikka veel kõrvalise külalise staatuses, pagendatud arvutiklassi või õpetaja lauale. Kooli põhiprotsessides (nt matemaatika või emakeele riigieksamil vaja minevate teadmiste-oskuste kasvatamisel) kasutatakse digitaal­seid vahendeid marginaalselt. Miks on hariduses uuel digitehnoloogial…

    Mart Laanpere
    4 minutit
    2 kommentaari

  • Inglise õpetajatel uus palgasüsteem

    Inglismaa ja Wales muudavad õpetajate palgasüsteemi tulemuspõhiseks. Kui seni sõltus õpetaja palk tema tööstaažist ning kasvas automaatselt iga lisanduva tööaastaga, siis uue süsteemi järgi hakkab edutamine põhinema iga-aastasel tulemuste hindamisel. Lisaks antakse koolidele vabamad käed palkade üle otsustada, et oleks võimalik motiveerida tublimaid õpetajaid.

    Õpetajad on valitsuse plaani vastu aga juba häälekalt protestinud. „Tulemuslikkusega seotud tasustamisel on katastroofiline mõju õpetajate…

    1 minut

  • Abituriendid hulluvad koolilõpu tuhinas

    Abi-Gag või ka Abistreich (abiturientide jant) on Saksamaa koolides toimuv iga-aastane abiturientide rituaal, mis leiab tavaliselt aset kas pärast viimast eksamit või siis pärast viimast koolipäeva enne eksamiaja algust.

    Sageli barrikadeerivad abituriendid öösel terve koolimaja ja hoolitsevad kõigiti selle eest, et abiturientide jandi ajal koolitunnid toimuda ei saaks. Nii enda kui ka nooremate koolikaaslaste lõbustamiseks tehakse nalja ka õpetajate kulul,…

    2 minutit

  • Pii- ja pirukate päev

    14. märtsil, mil eestlased tähistasid emakeelepäeva, pidasid ameeriklased pidu matemaatilise konstandi pii auks. Meie Xavieri tšarterkoolis tähistasime piipäeva kolmandat korda.

    Just see kuupäev valiti 25 aastat tagasi välja sellepärast, et 14. märtsi tavalisim ameerikapärane kirjapilt on 3/14, mis kattub pii kolme esimese kohaga (3,14). Inglise keelt tundes on lihtne mõista, miks selle päevaga seostuvad ka pirukad. Nimelt hääldatakse nii pii ingliskeelne nimetus Pi…

    Elina Aslett
    6 minutit

  • Saksamaa hädas erivajadustega lastega

    Kuigi iga neljas erivajadustega laps käib Saksamaal normaalkoolis ja nende laste kaasamine tavaklasside õppetöösse edeneb, ei ole erikoolid oma tähtsust kaotanud.

    Saksamaal otsustati nelja aasta eest, et nii puudega kui ka puudeta lapsi tuleb õpetada üheskoos. Sellest ajast on kaasamine riigis kolmandiku võrra suurenenud: 18,4 protsendilt 25-ni. Samas ei ole erikoolide koormus vähenenud, sest üha rohkem õpilasi saab diagnoosi, mille…

    2 minutit

  • Õuesõpe Conistoni järve kaldal

    Kas keegi teab kedagi, kes on midagi kuulnud Donald Campbellist või õllest nimega Bluebird?

    Umbes pool sajandit tagasi elas Inglismaal hulljulge mees, kelle elu eesmärk oli liikuda võimalikult kiiresti nii vees kui ka maal. Oma Bluebirdi-nimelise sõidukiga üritas ta 1967. aasta 4. jaanuaril järjekordset maailmarekordit Conistoni järvel Lake Districtis. Selleks päevaks oli ta maailmarekordit uuendanud juba seitse korda, neist neljal korral…

    Pille Kaisel
    4 minutit
    1 kommentaar

  • Minu kallid Soomes

    Minu isa on väga karvane. Talle meeldib lugeda ja ta on väga rahulik. Mulle meeldib temaga olla, kui mu ema on närvis või tahab ainult rahu ja üksi olla. Mu ema on natuke imelik, aga ikkagi väga hea ema, sest oskab väga hästi hoolitseda minu eest,” kirjutas Soomes koolis käiv Sandra oma jutuvõistlusele saadetud töös.

    Soome eestikeelse hariduse seltsi (EHS) korraldatud kirjutamisvõistlusele „Minu…

    Koidu Oja
    2 minutit

  • Emakeelepäevad Berliinis

    Emakeel on keel, mille inimene omandab varases lapseeas pelgalt matkimise ja harjutamisega, ilma mingi süstemaatilise õppimiseta, ilma mingite teadmisteta sellest, mis on keel, grammatika või sõnavara. Selle Jaan Kaplinski tsitaadiga avas Berliini eesti kooli eestvedaja Aira Paschke emakeelepäevad.

    Väljaspool Eestit asuvate eesti koolide õpetajate ja juhtide kokkusaamised on järjest hoogu juurde saanud. Traditsioon sai alguse 2009. aastal Saksamaal Hamburgis, kuhu kogunesid kolme…

    Raina Reiljan
    2 minutit

  • Tung õppida Moskvas „surevat” keelt

    Kui mulle tehti kolm kuud tagasi ettepanek minna Moskva kesklinnas asuvasse keeltekooli eesti keelt õpetama, sõelusid mu püksid püüli. Üks moskvalasest tuttav naeris seda nähes: „Eestlased peaks üldse õnnelikud olema, et keegi nende keelt õppida tahab.”

    Hiljem väitis ta muidugi, et tegi nalja, et tahaks isegi eesti keele õpingutega jätkata. Mine sa tea, ikka on hea, kui Putini Venemaal väike…

    Manona Paris
    6 minutit
    2 kommentaari

  • Aafrika kutsub Eesti õpetajaid appi

    Aafrikat avastavad peale maailmarändurite ka julged Eesti õpetajad.

    Pärnumaa kutsehariduskeskuse rühmajuhataja Karin Luts veetis 2012. aasta septembrist 2013. aasta jaanuarini neli kuud Keenias väikeses Shianda külas, õpetades sealseid naisi õmblema pealisrõivaid ja koolivorme kohalikele lastele.

    „See aeg andis mulle nii palju häid emotsioone, et läheksin igal ajal tagasi,” ütleb Karin. Tema töö polnud alati kerge: kiire ajakava tekitas stressi ning töötamist…

    Johanna Helin
    3 minutit

  • Euroopa suurimal haridusmessil

    Saksamaal Kölnis toimus 19.–23. veebruarini Euroopa suurim haridusmess Didacta 2013. Viie päeva jooksul registreeriti 97 000 külastajat, kellele tutvustasid oma töid ja tegemisi 824 eksponenti 23 riigist.

    Haridusmess toimub igal aastal ühes Saksamaa linnas, vaheldumisi Kölnis, Stuttgardis ja Hannoveris. Mille poolest erines 2013. aasta haridusmess eelmistest, rääkis Didacta ühingu president professor dr Wassilios E. Fthenakis.

    „Igal aastal on messil oma fookusteema. Ka…

    Piret Suidt
    4 minutit

  • Muremõtteis Kreeka

    „Kui palju on meil altruiste, kes tahaksid siia jääda ja riiki kriisist välja aidata?” küsib Kreeka suurte kogemustega koolidirektor Stavros Savvas. See küsimus vaevab paljusid Kreeka õpetajaid, kes tunnevad muret oma õpilaste tuleviku pärast.

    Majanduskriisi lõppu pole näha. Noorte tööpuuduse kasv ning elu kallinemine on peamised põhjused, miks haritud kreeklased kodumaalt lahkuvad. Kes jääb, peab püksirihma pingutama ja harjumuspärastest hüvedest loobuma. Hirmu tuleviku…

    Piret Suidt
    13 minutit
    1 kommentaar

  • Venemaa hirmul tasulise hariduse ees

    Venemaa netifoorumites ringlevad juba kaks aastat meilid pealkirjadega „2013. aasta sügisest muutub keskhariduse omandamine tasuliseks”.

    Hirmu on külvanud 2010. aasta 8. mail vastu võetud seadus nr 83-Ф3, mida on tõlgendatud järgnevalt: seaduse kohaselt hakkab riik maksma kinni vaid osa sotsiaal- ja haridusvaldkonna asutuste kuludest. Ülejäänud kuludeks tuleb asutustel ise raha leida. Seadus puudutab peale koolide ka lasteaedu, muuseume, haiglaid. (www.politforums.ru)

    Välja…

    2 minutit

  • Ameerika relvastab õpetajaid

    Iga järjekordne koolitulistamine tõstatab küsimuse, kas sündinut oleks saanud ära hoida. USA-s reageerivad sajad õpilased ja kasvatajad sellele üpris küsitaval viisil – külastavad relvakasutamiskursusi.

    Loomulikult tahavad õpetajad amokijookse ära hoida, loomulikult soovivad nad oma õpilasi kaitsta. Ainult et kuidas? Alates Newtownis USA-s toimunud veresaunast 14. detsembril möödunud aastal osalevad sajad õpilased ja kasvatajad relvakäsitsemiskursustel, et olla ettevalmistatud, kui nende koolis peaks midagi…

    2 minutit

  • Ameerika tšarterkoolis maailmavaadet avardamas

    Olime koos minu ameeriklasest abikaasa Tonyga elanud aastaid Eestis, kuni jõudsime kokkuleppele, et proovime perekonnana elu ka teisel pool suurt lompi. Valisime oma elupaigaks Twin Fallsi – Tony lapsepõlvelinna.

    Eelmise aasta suvel, enne meie Ameerikasse tulekut lõpetas minu tütar Emili (16) Rapla ühisgümnaasiumis põhikooli. Mina olin töötanud viis aastat gümnaasiumi inglise keele õpetajana Rapla Vesiroosi gümnaasiumis ning ühtlasi juhtinud…

    Elina Aslett
    12 minutit
    1 kommentaar

  • Kehvades oludes parimad tulemused

    Tänu direktori usule on ühest Londoni vaese linnaosa koolist saanud üks kogu linna parimate õpitulemustega koole.

    Hoolimata sellest, et Tollgate’i algkool asub Inglismaal Ida-Londonis ühes vaeses, peamiselt varjupaigataotlejatest elanikkonnaga ning suurte sotsiaalsete probleemidega linnaosas, on see üks Londoni parimate õpitulemustega koole. Seda eelkõige tänu direktor Tom Canningi sügavale usule, et ka kehvadest oludest õpilased peavad saama parima ettevalmistuse eluks ning rahapuudus…

    Karel Zova
    2 minutit
Õpetajate Leht