Välismaa

  • Esimene koolipäev Kamerunis

    Kui kell 5.30 Kamerunis ühe orbude eest hoolitseva perekonna maja juurde jõuan, põleb maja tulekolde kõrval laternas tuli. Päikesetõusuni on veel pool tundi. Uniste nägudega lapsed tervitavad meid viisakalt kättpidi, panevad jalga kummist varbavaheplätud ning asuvad täitma hommikusi toimetusi.

    Keegi viib kitse välja, keegi läheb toob vett, keegi peseb hoovi peal nõusid, keegi pühib maja ning hoovi, keegi suundub maja kõrvale end…

    Anniken Haldna
    7 minutit

  • Käed külge Euroopale

    Euroopa keeltepäeval, 26. septembril küpses mõte tuua Euroopa keeled ühele plakatile. Sellest sai alguse minu sellesügisene projekt „Hands on Europe”, mida viin Kõpu põhikooli 3. ja 4. klassiga läbi eTwinningu keskkonnas.

    eTwinning on õpetajale lihtne ja mitmekülgne internetikeskkond, mille kaudu arendada koolis rahvusvahelist projektitööd. Portaali on võimalik kasutada eestikeelsena, seega ei ole vaja tunda hirmu vähese võõrkeeleoskuse pärast. Loomulikult on lihtsam leida partnereid,…

    Kadri Linder
    6 minutit

  • Eesti keele õpetamisest ja haridus­elust Riias

    Katri Krall on lõpetanud Tartu ülikooli eesti ja soome-ugri keeleteaduse bakalaureuse- ja magistriõppe eesti keele erialal. Ülikooli kõrvalt tekkis tal võimalus hakata õpetama Kohtla-Järve Vahtra põhikooli keelekümblusklassis. Pärast viimase sulgemist õpetas Katri Krall eesti keelt ja kirjandust Kohtla-Järve Järve gümnaasiumis. Otsus tulla tööle Riia eesti põhikooli sündis üsna ootamatult. Katri nägi ajalehes, et vabanevale ametikohale on välja…

    Katri Krall
    10 minutit
    1 kommentaar

  • Õpetaja üheksa ametit ehk Elu Suurbritannia erakoolis

    Kujutage ette Suurbritannia kooli, kus õpivad lisaks Briti teismelistele noored Hiinast, Saksamaalt, Venemaalt, Austriast, Hispaaniast jm. Kooli, kus ragbitreeneritena tegutsevad keemia-, matemaatika-, inglise keele ja ärinduse õpetajad. Kooli, kus õpetaja tööpäev lõpeb kord nädalas pärast ühtteist õhtul või kus võib pühapäeval õpetajate toas kolleegidega klaasi šerrit nautida. Kooli, kus on väga tugev ühtekuuluvustunne ning mis on…

    Martin Saar
    7 minutit
    1 kommentaar

  • Ghanas Kongo külas. Viiekesi ja vabatahtlikult

    „Kuhu nii suure kohvriga minnakse?” küsib taksojuht. „Aafrikasse,” vastan ausalt. Sohver uurib, kuhu ja milleks, vangutab pead ning ühmab lennujaamas peatudes: „Äkki mõtled veel ümber?” Ei mõtle.

    Aafrikasse lendame koos Johanna Helinaga humanitaarabi, arengukoostöö ja maailmahariduse organisatsioonist Mondo, füüsikaõpetaja Mart Kuurmega ja dokfilmide tegija Vahur Laiapeaga. Reisisihiks on Põhja-Ghanas Bolgatanga linna lähedal asuv Kongo küla, kus meid ootab inglise…

    Meeli Parijõgi
    14 minutit
    1 kommentaar

  • Lektorina Hiinas àishāníyǎ keelt õpetamas

    Sel sügisel alustasin oma kolmandat õppeaastat Pekingi välisõpingute ülikoolis (BFSU) eesti keele ja kultuuri lektorina. BFSU on ainuke ülikool Hiinas, kus on võimalik õppida eesti keelt ja kultuuri – küll valikainena, aga siiski pakutakse seda võimalust hiina tudengitele juba neljandat aastat.

    Pekingi välisõpingute ülikool on spetsialiseerunud eelkõige võõrkeeltele, kuigi õpetatakse ka õigust, majandust, ärijuhtimist, diplomaatiat, ajakirjandust jm (suunitlusega töötamaks asutustes…

    Inga J. Isabel Adamson
    8 minutit
  • ,

    Shanghais avati Põhja- ja Baltimaade kultuurikeskus

    Shanghai Teadus- ja Tehnoloogiaülikoolis avati esmaspäeval Põhja- ja Baltimaade kultuurikeskus (Nordic-Baltic Culture Centre), mille eesmärk on süvendada kultuurivahetusprogrammi ülikooli (USST ehk University of Shanghai for Science and Technology) ning Põhja- ja Baltimaade partnerite vahel, teatas SA Archimedes.

    Kultuurikeskuses on alaline Põhja- ja Baltimaade väljapanek, sealhulgas Eesti haridust, kultuuri ja ettevõtlust tutvustavad temaatilised materjalid. Keskus paikneb ajaloolises kolmekorruselises hoones,…

    2 minutit

  • Vanalinna kool ja Euroopa kool

    Kuni põhikooli kuuenda klassini elasin ma Tallinnas, õppisin Vanalinna hariduskolleegiumis (VHK) ja olin eluga rahul. Pärast seda võttis mu koolitee aga ootamatu pöörde.

    Millalgi kuuenda õppeaasta jooksul teavitas mu ema mind, et ta osales edukalt tõlkekonkursil ja me kolime Luksemburgi. Ma ei näinud mingit tungivat põhjust Eestist lahkumiseks, aga ilmselt ei osutanud ma ka tulemuslikku vastupanu, sest järgmisel aastal leidsin end…

    Seio Saks
    7 minutit

  • Soome versus Ameerika

    Eesti haridusringkondades ringles mõnda aega tagasi Soome ja Ameerika koolisüsteeme võrdlev materjal, milles olid välja toodud põhjused, mis võiksid olla Soome haridusime ehk heade näitajate taga.

    Võrdleva materjali oli eri allikate põhjal koostanud uudiseid ja uurimusi jagav organisatsioon, mille koduleht on OnlineClasses.org.

    Nende andmetel on gümnaasiumilõpetanute protsent Soomes 93, Kanadas 78 ja Ameerikas 75. Soomes ja ka Eestis läheb kaks kolmest gümnaasiumilõpetanust edasi ülikooli….

    Victoria Parmas
    9 minutit

  • Raudukse tagant Viru keskusesse: kogemused Gruusia ja Ungari ülikoolist

    Lugu sellest, kuidas ma soovisin minna õppima Rootsi, aga sattusin hoopis Gruusia ülikooli. Jumal tänatud, et sattusin, arvan ma tagantjärele. Rootsi ei suudaks kuidagi konkureerida selle kogemusega, mille sain Gruusiast.

    Asusin 2008. aastal Tartu ülikooli riigiteadusi õppima ning bakalaureuseõppes tekkis idee kasutada ära välismaal õppimise võimalused. Esialgne plaan oli minna Erasmuse programmi kaudu Rootsi…

    Mattias Jõesaar
    7 minutit

  • Moskvasse õppekirjandust ostma!

    Kui raamatukauplust Moskva suurimaks vaatamisväärsuseks nimetan, siis teen muidugi nalja. Kuid teadagi on raamatupood filoloogide lemmikkoht. See polnud sugugi esimene taoline, kuhu maailmas sattunud olen, kuid sisukaim kindlasti. Pealegi ei tekkinud seal tunnet, et ihaldatut osta ei jaksa.

    Arbati tänava hiiglasliku raamatupoe teise korruse vasakpoolne tiib on pedagoogikakirjandust täis. Emakeeleõpetajana püüdsin mina saada ülevaadet vene keele ja kirjanduse õppematerjalidest. Tunnet, mis…

    Kaja Sarapuu
    4 minutit

  • Euroopas vajatakse kümneid tuhandeid inseneritaibuga töötajaid

    Ühest küljest tööpuudus, teisest küljest suur puudus tehnoloogia- ja insenerivaldkonna töötajatest – see on enamiku Euroopa riikide reaalsus ja selle ühe põhjusena viidatakse haridussüsteemidele, mis ei ole ettevõtete vajadustele järele jõudnud.

    Euroopa riikide haridussüsteemid ei ole näinud seni vajadust siduda õppetööd süsteemselt ettevõtete igapäevategevusel põhinevate õppematerjalide, näidete ja katsetega, et selle kaudu lastes loodus- ja tehnoloogiaainete…

    Signe Ambre, Eva Tiitus-Kajak
    5 minutit
    1 kommentaar

  • Esimene nädal Austria sülearvutiklassis

    Austria – ei midagi eksootilist, üks täheke EL-i lipul nagu Eestigi, kuid sealsestki koolist võib Eesti õpilane leida midagi, millest seni kuulnud pole – olgu selleks siis sülearvutiklass või vahetussussid. Oma esimesi muljeid austerlastest ja sealsest koolist vahendab 16-aastane eesti tüdruk Grete Kurik, kes elab järgmised kümme kuud YFU vahetusõpilasena Austrias. Vaata ka http://greteaustria.blogspot.com/.

    Sattusin elama peresse, kes elab Alam-Austria…

    8 minutit
  • ,

    Algas annetuskampaania pagulaslaagris elavatele Süüria lastele

    MTÜ Mondo algatas annetuskampaania, millega kutsutakse kooli alguse puhul tegema annetust, et pagulaslaagris elavatel Süüria lastel oleks koolis käies kõht täis. Kampaania jätkab Tallinna Inglise Kolledži õpilaste algatust, kes suve hakul korraldasid heategevuskontserdi, millega kogutud raha eest saab klassitäis lapsi kuu aega koolilõunat süüa.

    Uus kooliaasta algas kõikjal üle maailma, ka Süüria lastel, kellest paljud on…

    2 minutit

  • Kord majja Ameerika moodi

    Pärast suvevaheaega ja pikka vabadust tuleb õpilastel end taas raamidesse mahutada ning distsipliin on üks esimesi asju, millega õpetajal uue kooliaasta alguses tegelda tuleb.

    Töötasin eelmisel, 2012/2013. õppeaastal USA-s Idaho osariigis Twin Fallsi linnas asuvas Xavieri tšarterkoolis poole kohaga õpetaja ja poole kohaga abiõpetaja ehk paraprofessionaalina. Selle aasta jooksul sain jälgida ja järele proovida siinsete õpetajate arsenali kuuluvaid meetodeid ja nippe, mida…

    Elina Aslett
    9 minutit
    2 kommentaari
  • ,

    Saksa keel seest ja väljast

    Kui väljastpoolt – lapsevanema perspektiivist – vaadatuna tundub saksa keele õppimine valikvõõrkeelena koolis mitte kõige perspektiivikamana, siis õpetajana – seestpoolt vaadatuna – avab just saksa keel ukse maailma.

    Eesti õpetajad ülemaailmsel konverentsil

    „Saksa keel seest ja väljast” – sellist motot kandis ülemaailmne saksa keele õpetajate konverents, mida peeti 110 riigist kokku tulnud 2700 õpetaja osalusel 29. juulist kuni 3. augustini Lõuna-Tiroolis Itaalias. Kakskeelne…

    Piret Steinberg
    3 minutit
    1 kommentaar

  • Saudi Araabias füüsikat õpetamas

    Mulluse rahvusvahelise füüsikaolümpiaadi (IPhO) ajal tuli mu juurde Saudi Araabia rahvusvaheliste aineolümpiaadide võistkondade üldkoordineerija Abdulaziz Al-Harti ning tegi ettepaneku hakata treenima nende füüsikavõistkonda. Nende IPhO võistkonda oli kahel eelmisel aastal treeninud Rumeenia füüsik Sando ning lühikest aega ka IPhO president Hans Jordens.

    Ahvatlus ennast proovile panna ning vaadata, kas ja kuidas õnnestub Eestist 20 korda suurema elanikkonnaga riigis üles töötada efektiivne…

    Jaan Kalda
    7 minutit
  • ,

    Eestlane koordineerib Euroopas kõrghariduse kvalifikatsioonide tunnustamist

    Lissaboni tunnustamise konventsiooni („Kõrgharidusega seonduvate kvalifikatsioonide Euroopa regioonis tunnustamise konventsioon”) komitee valis eelmisel nädalal Horvaatias uue presidendi, kelleks sai SA Archimedese Akadeemilise Tunnustamise Infokeskuse juhataja Gunnar Vaht (pildil).

    Komitee kontrollib, edendab ja hõlbustab Lissaboni tunnustamise konventsiooni rakendamist. Lissaboni tunnustamise konventsioon on Euroopas kõrghariduse valdkonnas ainsaks siduvaks õigusaktiks. Konventsiooni on ratifitseerinud 51 riiki.

    „Komitee roll…

    1 minut

  • Haridustehnoloogia ja 21. sajandi reformpedagoogika

    19. sajandi lõpul sündis väärtuspõhise vastandkultuurina modernistlikule peavoolu koolisüsteemile reformpedagoogika – Steineri, Montessori ja Freinet’ pedagoogika. Kas need oma ajastu kontekstis sündinud kooliuuendusliikumised suudavad säilitada relevantsuse ka võrguühiskonnas?

    Alternatiivseid ideid kooliuuenduse vundamendi rajamiseks otsiti tookord nii ideoloogiast, filosoofiast, religioonist, elust kui ka teadusest. Tuntumad ja ajaproovile paremini vastu pidanud reformpedagoogika voolud on saanud nime oma loojate järgi, näiteks…

    Mart Laanpere
    6 minutit
    6 kommentaari

  • Senegal kui teine lapsepõlv

    Maarja Vilu oli ülikoolis õppinud prantsuse keelt vaid paar kuud, kui sõitis vabatahtlikuna Aafrikasse, et õpetada pool aastat programmi „Voices From Around the World III” raames Senegalis inglise keelt.

    Miks sa läksid sellisesse riiki nagu Senegal?

    Mulle on alati meeldinud reisida, kuid kuna raha pole kunagi piisavalt, on tulnud olla leidlik. Nii sattusin noorsoovahetusprogrammi kaudu nädalaks Tšehhi tervislike eluviiside kogemusi vahetama. Sealt tekkisid…

    Victoria Parmas
    8 minutit
Õpetajate Leht