Välismaa

  • Vaid klaas vett päevas

    „See on kurb, kui palju vaeva peavad nad nägema vee kättesaamiseks, kuid nad tunduvad hoopis rõõmsameelsemad kui eestlased,” need olid kaks peamist mõtet, mida nii minus kui ka mu 11. klassi õpilastes tekitas koostööprojekt Ghanaga.

    „Enne filmiklippide vaatamist arvasin, et seal elamine on veel mitu korda hullem,” kirjutas pärast projekti lõppu üks õpilastest. Teine tõdes: „Nüüd, kui tean Aafrika kohta rohkem, on kadunud…

    Kadri Kalda
    6 minutit

  • Hea tulevikukool

    Uus kool peaks olema modernne, kuid kodune. Ta peaks olema selline, kus ei ole vaja karta ja ei eksi koridoridesse.

    Pedagoogiline õppimiskeskkond on füüsilise, psüühilise ja sotsiaalse õppimiskeskkonna summa, kus osatakse kasutada ja ühitada neid tegureid õiges vahekorras, nii et laps saaks õnnestumise kogemusi, õpiks tundma ennast õppijana ja iseendana ning lihtsalt õpiks.

    Need on laste, lapsevanemate ja õpetajate uurimustest kogutud arusaamad heast tulevikukoolist.

    On teada,…

    Arvi Altmäe
    12 minutit
    2 kommentaari
  • ,

    Rahvusvaheline viktoriin „Puhtama looduse nimel” viis õpilased Aluštasse

    Miksikese õppekeskkonnas toimus oktoobrist detsembri lõpuni rahvusvaheline viktoriin „Puhtama looduse nimel”, millest võtsid osa põhikooliõpilased Eestist, Lätist ja Krimmist. Toimus kaks vooru ja parimad õpilased pääsesid finaali, mis peeti 11.–12. mail Aluštas, Krimmi Autonoomses Vabariigis.

    Võistlused viidi läbi kahes grupis: 4.–6. klass ja 7.–9. klass. Eestist olid osalejateks nii eesti kui ka vene…

    Hilda Leppik
    3 minutit

  • Helsingis toetab eesti keelt ja kultuuri ettevõtmine „Külla tuleb… ”

    Iga kuu mõnel nädalavahetusel võib Helsingi Eesti Majas näha siginat-saginat ja kuulda ilusat puhast eesti keelt. Toimumas on Tuglase seltsi kogupereüritus sarjast „Külla tuleb. . . . ”, kus nii nooremad kui ka vanemad Soomes elavad eestlased kokku saavad.

    Üritusesari sai alguse aasta-poolteist tagasi, kui projektijuhina asus tegutsema Helja Kirber, kes elab Soomes neljandat aastat. „Soome Tuglase…

    Merike Mikk
    4 minutit
    1 kommentaar

  • Eesti keele õppimine – see on saatus

    Leedulanna Judita Malininaitė on õppinud eesti keelt kolm aastat ning oli nõus kirja teel vastama Õpetajate Lehe küsimustele. Kirjatükk on avaldatud muutmata kujul – nii on võimalik igaühel näha, mis on see, mis välismaalase jaoks eesti keeles raske on.

    „Miks te õpite eesti keelt?” – kõige sagedamini küsitakse minult ja teiselt (neid on üksteist), kes Vilniuse ülikoolis õpivad leedu filoloogiat…

    6 minutit
    1 kommentaar

  • Külalised hommikumaalt

    7.–13. maini olid Eestis õppereisil kaks Afganistani naisõpetajat. Reis on osa arenguabiprojektist, mis parandab hariduse kättesaadavust ja kvaliteeti Afganistani maapiirkondades. Projekti toetavad Eesti välisministeerium ning maailmahariduse, arengukoostöö ja humanitaarabi organisatsioon Mondo ja tema partnerid Afganistanis.

    Kolmkümmend Afganistani naisõpetajat üheteistkümnest maakoolist läbisid tänavu jaanuaris inglise keele intensiivkursused ja arvutikursused ning kaht edukamat neist premeeriti õppereisiga Eestisse – tutvuma Eesti koolisüsteemiga ning külastama Eestis asuvaid…

    Meeli Parijõgi
    6 minutit
  • ,

    Soomes naaseb vallandatud õpetaja tööle

    Õpilase sööklast välja tõuganud õpetaja Antti Korhonen saab tagasi tööle asuda.

    Ametiühingu toetuse tulemusel tühistas Helsingi haridusosakond aprilli alguses tehtud Antti Korhoneni vallandamisotsuse. Otsus tühistati häältega 10:0.

    Haridusameti juhi Outi Alanko-Kahiluoto sõnul taheti otsusega näidata, et tänapäeval tasub Soomes õpetaja olla. Samas paneb seadus paika õpetaja võimupiirid. Vägivald ei ole õigustatud ja seetõttu tehti õpetajale kirjalik hoiatus.

    Veel ei ole teada,…

    1 minut

  • Hollandi lapsed väntavad, uisutavad ja ujuvad

    Kui norralased sünnivad, suusad jalas, siis hollandlased, jalad pedaalidel. Nii kui laps kõndima hakkab, tõstavad vanemad ta jalgratta selga ja enam ta sealt maha ei tule.

    Enamiku Hollandi kooliõpilaste päeva lahutamatud osad on kaks väga vastandlikku asja: tervislik jalgrattasõit ja ebatervislik rämpstoit. Kuigi rämpstoit on väga hinnas ja friikartuleid pakutakse igal pool, on Hollandi lapsed harva ülekaalulised, sest nende…

    Meelike Eenpuu-Villup
    4 minutit

  • Jaapani koolis tarkust taga nõudmas

    Katrin Priinits sõitis Jaapanisse kaks aastat tagasi, et omandada seal gümnaasiumiharidus ja minna ehk ka ülikooli. Peagi algabki tema abituriendiaasta ühes väikeses ida-Jaapani erakoolis. Jaapani-armastus tekkis Katrinil nii nagu noortel inimestel ikka, kuulates jaapani muusikat ja vaadates filme. Juba 8. klassis otsustas Vanalinna hariduskolleegiumi tüdruk, et vahetab oma kooli Järveotsa gümnaasiumi vastu, kuna sealt on võimalik pääseda edasi Jaapani…

    Katrin Priinits
    6 minutit

  • Brittidele pikemad koolipäevad

    Briti haridusminister Michael Gove tahab pikendada koolipäevi ja lühendada suvevaheaega, mis teeks töötavate vanemate elu praegusest lihtsamaks. Tema sõnul võiks kool kesta järgmisest septembrist kella 16.30-ni ja suvevaheaeg vaid ühe kuu.

    Gove’i hinnangul pärineb koolikorraldus ajast, mil domineeris põllumajanduslik ühiskond, ja tänapäeval on see täiesti aegunud. „Kui mina käisin Aberdeenis koolis, käisime oktoobris põllul kartuleid võtmas, aga see aeg on ju…

    2 minutit

  • Parim ülikool on Massachusettsis

    Äsja ilmunud maailma ülikoolide 2012. aasta edetabeli esikohale on tõusnud Massachusettsi tehnikainstituut (MIT), kes tõukas mulluse liidri, Cambridge’i ülikooli teisele kohale. Aastaid on esimese ja teise koha pärast võidelnud Cambridge ja Harvard ning Massachusetts on olnud alles 9. kohal.

    Maailma kõige tähtsama ülikoolide võrdlustabeli QS World University Rankings koostamisel arvestatakse kuut kriteeriumi: akadeemilist mainet, rahvusvaheliste õppekavade (õppejõudude) ja üliõpilaste osakaalu, viitamiste…

    1 minut

  • Soome õpetajate „Hullud päevad”

    Just sellise kollase plakatiga seisis mitusada Helsingi kooliõpetajat 10. aprillil Senati väljakul Helsingi kesklinnas. Õpetajate ametiühing oli kutsunud kõiki õpetajaid koolirahu eest meelt avaldama. Hullud päevad nimekas Soome kaubamajas on praeguseks ammugi läbi, kuid eesrindliku haridusmainega Soome kihab endiselt õpetaja vallandamise skandaalist.

    Helsingi haridusosakond otsustas aprilli alguses lõpetada äkitselt töösuhte Alppila kooli õpetaja Antti Korhoneniga, kes oli eemaldanud häirivalt käitunud…

    Victoria Parmas
    5 minutit

  • Soome gümnasist õpib eestlasest pool tuhat tundi vähem

    Maailma parimaks peetava koolisüsteemiga Soomes on õpilaste koormus gümnaasiumiastmes märgatavalt väiksem kui Eestis: kohustuslikke kursusi on 75 (meil 96), kooli lõpetamiseks pead olema neist rahuldavalt sooritanud 2/3.

    Soome gümnasistid õpivad 510 tundi vähem kui meie noored,” lausub Tartu Herbert Masingu kooli matemaatikaõpetaja Saima Tamm, kes õpetab ka Tartu soome koolis ja on töötanud kümmekond aastat Soomes. Tamm…

    Sirje Pärismaa
    5 minutit
    8 kommentaari
  • ,

    Taani õpetajat ei lasta kooli

    Kohalikud omavalitsused nõuavad koolidirektorile rohkem otsustamisõigust, rõhutab Taani päevaleht Politiken õpetajate lokaudist kirjutades. Seda nõudmist on kohalike omavalitsuste liit püüdnud õpetajate keskliiduga sõlmitavasse kollektiivlepingusse juba ammu sisse suruda, kuid seni edutult. Kui kõik läbirääkimised ülestõusmispühadeks umbe jooksid, kuulutas omavalitsuste liit välja lokaudi – ei lasknud õpetajaid ja õpilasi enam koolimajja.

    Õpetajate keskliit on vastanud lokaudile avalike meeleavaldus­te­­ga Kopen­haageni omavalitsuse hoone ees…

    Raivo Juurak
    2 minutit
  • ,

    Tuglase selts trükkis Soome eestlastele keelehoiuteatmiku

    Tartu Ülikooli üldkeeleteaduse professori Renate Pajusalu ja Soome Tuglase Seltsi koostöös valmis eelkõige Soomes elavatele eestlastest lapsevanematele trükis “Emakeel on oma keel. Kuidas hoida emakeelt võõrsil”, mida jagatakse ja tutvustatakse Helsingis Eesti Majas.

    “Eelmise aasta lõpu seisuga elas Soomes 38 364 eesti keelt emakeelena rääkivat inimest. Nende hulgas on palju peresid, kes paratamatult peavad mõtlema selle üle,…

    2 minutit
    1 kommentaar

  • Saksamaa meelitab beebisid lugema

    Sakslased on pärast 2000. aasta PISA-uuringu šokki asunud aktiivselt parandama oma laste lugemisoskust – lugema tahetakse panna juba üheaastased.

    Euroopa ühe suurriigi jaoks olid 2000. aas­ta PISA-uurin­gu tulemused tõeline ehmatus. Mõned konkreetsed faktid sellal 15-aastaste sakslaste kohta: lugemisoskus, teadmised matemaatikast ja loodusõpetusest olid allpool OECD keskmist, lugemisoskuse poolest oldi lausa tagantpoolt viiendad, seos sotsiaalse päritolu ja oskuste omandamise vahel oli võrreldes…

    Tuuli Hiiesalu
    6 minutit
  • Igale õpilasele oma arvuti
    Kokku oli OLPC sihtasutus 2012. aasta lõpuks tarninud 2,4 miljonit sülearvutit 41 riiki. Roheline aparaat on vastupidava korpusega ning selle akut saab elektrivarustuseta koolides või kodudes laadida ka vända või päikesepatarei abil. Fotod: one.laptop.org

    Igale õpilasele oma arvuti

    Me oleme harjunud mõtlema ja rääkima Eestist kui edukast IT-riigist. Samas näitas 2010. aastal Euroopa riikides läbi viidud võrdlusuuring, et Eesti…

    Mart Laanpere
    4 minutit
    2 kommentaari

  • Inglise õpetajatel uus palgasüsteem

    Inglismaa ja Wales muudavad õpetajate palgasüsteemi tulemuspõhiseks. Kui seni sõltus õpetaja palk tema tööstaažist ning kasvas automaatselt iga lisanduva tööaastaga, siis uue süsteemi järgi hakkab edutamine põhinema iga-aastasel tulemuste hindamisel. Lisaks antakse koolidele vabamad käed palkade üle otsustada, et oleks võimalik motiveerida tublimaid õpetajaid.

    Õpetajad on valitsuse plaani vastu aga juba häälekalt protestinud. „Tulemuslikkusega seotud tasustamisel on katastroofiline mõju õpetajate…

    1 minut

  • Abituriendid hulluvad koolilõpu tuhinas

    Abi-Gag või ka Abistreich (abiturientide jant) on Saksamaa koolides toimuv iga-aastane abiturientide rituaal, mis leiab tavaliselt aset kas pärast viimast eksamit või siis pärast viimast koolipäeva enne eksamiaja algust.

    Sageli barrikadeerivad abituriendid öösel terve koolimaja ja hoolitsevad kõigiti selle eest, et abiturientide jandi ajal koolitunnid toimuda ei saaks. Nii enda kui ka nooremate koolikaaslaste lõbustamiseks tehakse nalja ka õpetajate kulul,…

    2 minutit

  • Pii- ja pirukate päev

    14. märtsil, mil eestlased tähistasid emakeelepäeva, pidasid ameeriklased pidu matemaatilise konstandi pii auks. Meie Xavieri tšarterkoolis tähistasime piipäeva kolmandat korda.

    Just see kuupäev valiti 25 aastat tagasi välja sellepärast, et 14. märtsi tavalisim ameerikapärane kirjapilt on 3/14, mis kattub pii kolme esimese kohaga (3,14). Inglise keelt tundes on lihtne mõista, miks selle päevaga seostuvad ka pirukad. Nimelt hääldatakse nii pii ingliskeelne nimetus Pi…

    Elina Aslett
    6 minutit
Õpetajate Leht