Välismaa

  • Saksamaa hädas erivajadustega lastega

    Kuigi iga neljas erivajadustega laps käib Saksamaal normaalkoolis ja nende laste kaasamine tavaklasside õppetöösse edeneb, ei ole erikoolid oma tähtsust kaotanud.

    Saksamaal otsustati nelja aasta eest, et nii puudega kui ka puudeta lapsi tuleb õpetada üheskoos. Sellest ajast on kaasamine riigis kolmandiku võrra suurenenud: 18,4 protsendilt 25-ni. Samas ei ole erikoolide koormus vähenenud, sest üha rohkem õpilasi saab diagnoosi, mille…

    2 minutit

  • Õuesõpe Conistoni järve kaldal

    Kas keegi teab kedagi, kes on midagi kuulnud Donald Campbellist või õllest nimega Bluebird?

    Umbes pool sajandit tagasi elas Inglismaal hulljulge mees, kelle elu eesmärk oli liikuda võimalikult kiiresti nii vees kui ka maal. Oma Bluebirdi-nimelise sõidukiga üritas ta 1967. aasta 4. jaanuaril järjekordset maailmarekordit Conistoni järvel Lake Districtis. Selleks päevaks oli ta maailmarekordit uuendanud juba seitse korda, neist neljal korral…

    Pille Kaisel
    4 minutit
    1 kommentaar

  • Minu kallid Soomes

    Minu isa on väga karvane. Talle meeldib lugeda ja ta on väga rahulik. Mulle meeldib temaga olla, kui mu ema on närvis või tahab ainult rahu ja üksi olla. Mu ema on natuke imelik, aga ikkagi väga hea ema, sest oskab väga hästi hoolitseda minu eest,” kirjutas Soomes koolis käiv Sandra oma jutuvõistlusele saadetud töös.

    Soome eestikeelse hariduse seltsi (EHS) korraldatud kirjutamisvõistlusele „Minu…

    Koidu Oja
    2 minutit

  • Emakeelepäevad Berliinis

    Emakeel on keel, mille inimene omandab varases lapseeas pelgalt matkimise ja harjutamisega, ilma mingi süstemaatilise õppimiseta, ilma mingite teadmisteta sellest, mis on keel, grammatika või sõnavara. Selle Jaan Kaplinski tsitaadiga avas Berliini eesti kooli eestvedaja Aira Paschke emakeelepäevad.

    Väljaspool Eestit asuvate eesti koolide õpetajate ja juhtide kokkusaamised on järjest hoogu juurde saanud. Traditsioon sai alguse 2009. aastal Saksamaal Hamburgis, kuhu kogunesid kolme…

    Raina Reiljan
    2 minutit

  • Tung õppida Moskvas „surevat” keelt

    Kui mulle tehti kolm kuud tagasi ettepanek minna Moskva kesklinnas asuvasse keeltekooli eesti keelt õpetama, sõelusid mu püksid püüli. Üks moskvalasest tuttav naeris seda nähes: „Eestlased peaks üldse õnnelikud olema, et keegi nende keelt õppida tahab.”

    Hiljem väitis ta muidugi, et tegi nalja, et tahaks isegi eesti keele õpingutega jätkata. Mine sa tea, ikka on hea, kui Putini Venemaal väike…

    Manona Paris
    6 minutit
    2 kommentaari

  • Aafrika kutsub Eesti õpetajaid appi

    Aafrikat avastavad peale maailmarändurite ka julged Eesti õpetajad.

    Pärnumaa kutsehariduskeskuse rühmajuhataja Karin Luts veetis 2012. aasta septembrist 2013. aasta jaanuarini neli kuud Keenias väikeses Shianda külas, õpetades sealseid naisi õmblema pealisrõivaid ja koolivorme kohalikele lastele.

    „See aeg andis mulle nii palju häid emotsioone, et läheksin igal ajal tagasi,” ütleb Karin. Tema töö polnud alati kerge: kiire ajakava tekitas stressi ning töötamist…

    Johanna Helin
    3 minutit

  • Euroopa suurimal haridusmessil

    Saksamaal Kölnis toimus 19.–23. veebruarini Euroopa suurim haridusmess Didacta 2013. Viie päeva jooksul registreeriti 97 000 külastajat, kellele tutvustasid oma töid ja tegemisi 824 eksponenti 23 riigist.

    Haridusmess toimub igal aastal ühes Saksamaa linnas, vaheldumisi Kölnis, Stuttgardis ja Hannoveris. Mille poolest erines 2013. aasta haridusmess eelmistest, rääkis Didacta ühingu president professor dr Wassilios E. Fthenakis.

    „Igal aastal on messil oma fookusteema. Ka…

    Piret Suidt
    4 minutit

  • Muremõtteis Kreeka

    „Kui palju on meil altruiste, kes tahaksid siia jääda ja riiki kriisist välja aidata?” küsib Kreeka suurte kogemustega koolidirektor Stavros Savvas. See küsimus vaevab paljusid Kreeka õpetajaid, kes tunnevad muret oma õpilaste tuleviku pärast.

    Majanduskriisi lõppu pole näha. Noorte tööpuuduse kasv ning elu kallinemine on peamised põhjused, miks haritud kreeklased kodumaalt lahkuvad. Kes jääb, peab püksirihma pingutama ja harjumuspärastest hüvedest loobuma. Hirmu tuleviku…

    Piret Suidt
    13 minutit
    1 kommentaar

  • Venemaa hirmul tasulise hariduse ees

    Venemaa netifoorumites ringlevad juba kaks aastat meilid pealkirjadega „2013. aasta sügisest muutub keskhariduse omandamine tasuliseks”.

    Hirmu on külvanud 2010. aasta 8. mail vastu võetud seadus nr 83-Ф3, mida on tõlgendatud järgnevalt: seaduse kohaselt hakkab riik maksma kinni vaid osa sotsiaal- ja haridusvaldkonna asutuste kuludest. Ülejäänud kuludeks tuleb asutustel ise raha leida. Seadus puudutab peale koolide ka lasteaedu, muuseume, haiglaid. (www.politforums.ru)

    Välja…

    2 minutit

  • Ameerika relvastab õpetajaid

    Iga järjekordne koolitulistamine tõstatab küsimuse, kas sündinut oleks saanud ära hoida. USA-s reageerivad sajad õpilased ja kasvatajad sellele üpris küsitaval viisil – külastavad relvakasutamiskursusi.

    Loomulikult tahavad õpetajad amokijookse ära hoida, loomulikult soovivad nad oma õpilasi kaitsta. Ainult et kuidas? Alates Newtownis USA-s toimunud veresaunast 14. detsembril möödunud aastal osalevad sajad õpilased ja kasvatajad relvakäsitsemiskursustel, et olla ettevalmistatud, kui nende koolis peaks midagi…

    2 minutit

  • Ameerika tšarterkoolis maailmavaadet avardamas

    Olime koos minu ameeriklasest abikaasa Tonyga elanud aastaid Eestis, kuni jõudsime kokkuleppele, et proovime perekonnana elu ka teisel pool suurt lompi. Valisime oma elupaigaks Twin Fallsi – Tony lapsepõlvelinna.

    Eelmise aasta suvel, enne meie Ameerikasse tulekut lõpetas minu tütar Emili (16) Rapla ühisgümnaasiumis põhikooli. Mina olin töötanud viis aastat gümnaasiumi inglise keele õpetajana Rapla Vesiroosi gümnaasiumis ning ühtlasi juhtinud…

    Elina Aslett
    12 minutit
    1 kommentaar

  • Kehvades oludes parimad tulemused

    Tänu direktori usule on ühest Londoni vaese linnaosa koolist saanud üks kogu linna parimate õpitulemustega koole.

    Hoolimata sellest, et Tollgate’i algkool asub Inglismaal Ida-Londonis ühes vaeses, peamiselt varjupaigataotlejatest elanikkonnaga ning suurte sotsiaalsete probleemidega linnaosas, on see üks Londoni parimate õpitulemustega koole. Seda eelkõige tänu direktor Tom Canningi sügavale usule, et ka kehvadest oludest õpilased peavad saama parima ettevalmistuse eluks ning rahapuudus…

    Karel Zova
    2 minutit

  • Saksa koolilastel karnevalipühad

    Kölni karnevali traditsioon on sama vana kui linn ise, ulatudes Rooma impeeriumi aegadesse enne Kristust. Tänapäeval peavad karnevali ka koolilapsed, kel on sel puhul koolist vabad päevad.

    Kölnis, kus karnevali tähistatakse kõige tõsimeelsemalt, on vaba päev Rosenmontag e Roosiesmaspäev, põhiline karnevalirongkäikude päev. Lisaks otsustatakse koolisiseselt, kas koolivaba on ka reede ja teisipäev.

    Põhja-Rein-Vestfaali liidumaa koolides tähistatakse karnevali suure pühendumusega. Viiendaks aastaajaks nimetatud…

    Tõlkinud Iren Lill
    2 minutit

  • Uudiseid Londonist haridustehnoloogia messilt

    30.01–02.02 toimus Londonis üks olulisemaid haridustehnoloogia messe BETT 2013, kus sajad ettevõtted tutvustasid oma tooteid ja teenuseid, samuti sai kuulda ettekandeid väga erinevatel hariduse ja tehnoloogiaga seotud teemadel.

    Messil torkas silma palju mängulisi keskkondi, sest peetakse oluliseks õpetada lapsi mängu kaudu. Samas üllatas, et mitmed lahenduste pakkujad ei suutnud uuringutega tõestada, et üks või teine lähenemine õppimist tulemuslikumaks muudaks….

    Karel Zova, Signe Rosin, Triin Kangur
    3 minutit

  • Soome haridusmessil vaadati tulevikku

    Nädala lõpus Soomes peetud haridusmessi Educa peateema oli tänavu muutused. Kahe päeva jooksul toimus 150 loengut ja seminari, mille sisu iseloomustas hästi üks messi läbivaid diskussioone „Rong on läinud! Kas õpetaja jõudis peale?”.

    Mõtiskleti selle üle, milline on Soome kool aastal 2030, kas e-õppe pealetung teeb õpetaja elu kergemaks või hoopis raskemaks, kuidas iPad muudab õpetamist jne.

    Firmad tutvustasid e-õppe keskkondi,…

    Victoria Parmas
    7 minutit

  • Soomes Eesti koolis

    „Millal avatakse Soomes ükskord eesti kool?” küsis Helsingi Mardilaadal avaliku esinemise käigus minult üks sealmail töötav eestlanna nõudlikult. „Aga siin on ju?” imestasin mina vastu. „See pole mingi eesti kool, seal on ju soomlased ka! Millal selline tuleb, kus kõik on eesti keeles?”

    Õhus lendles kriitilisi nooli ja mulle meenus sarnaseid olukordi Eesti hariduselu tuleviku aruteludest, kus keeled on mõistagi teised. „Eesti kool…

    Evelin Ilves
    5 minutit

  • Oxfordi ülikool kohtus vaeste diskrimineerimise pärast

    Damien Shannon, 26, kaebas Oxfordi ülikooli St. Hugh’ kolledži kohtusse, sest ülikool keeldus teda vastu võtmast, kuna Shannonil ei olnud aktsepteeritavat tõendit selle kohta, et ta suudab tasuda oma õppemaksu ja elamiskulud, kokku 21 000 naela aastas.

    Shannon süüdistab ülikooli selles, et nii St. Hugh’ kui ka kõik teised kolledžid ei vali õpilasi magistri- ja doktoriõppesse ainult akadeemilise…

    3 minutit
  • ,

    Helsingis tuleb haridusmess Educa 2013

    Helsingi messikeskuses toimub eeloleval nädalavahetusel iga-aastane haridusmess Educa, mis hõlmab nii kõrg-, eri- kui ka tavakoole, samuti koolieelseid lasteasutusi, andes ülevaate hariduseelu ja õpetamise uusimatest arengutest, teatas korraldaja.

    Messil, kus eksponeeritakse kõige värskemaid õpikuid ja õppematerjale, IT-tarkvara, kooliinventari ja koolitusteenuseid, on esindatud hulk erialaorganisatsioone ja asutusi. Eksponente on 250, külastajaid oodatakse üle 12 000.

    Messi programmis on ligi sada erinevat teabeüritust….

    1 minut
  • ,

    Luksemburgis alustab tegevust eesti kool

    Luksemburgis alustas tegevust eesti kool, kus eesti keele ja kultuuriõpe toimub pühapäevakooli vormis üks kord kuus, kirjutab Postimees.

    «Eesti kooli loomise vajadus tekkis eelkõige sellest, et Luksemburgis ja selle lähinaabruses elab hetkel ligi 30 last, kes käivad kohalikes koolides või ei saa osaleda Euroopa Kooli eesti keele tundides,» ütles kooli juhataja Mari-Liis Kivioja.

    «Suurem osa nendest lastest on pärit mitmekeelsetest peredest,…

    1 minut

  • Konkurss karuõppe kohale

    Ameerikas Maine’i osariigis asuv keskkonnaharidust andev Unity College otsib kuut vabatahtlikku üliõpilast osalema karude jälgimisprogrammis.

    16. maist 30. juunini kestva projekti käigus kaelarihmastatakse emaseid Ameerika mustkarusid ehk baribale, et hiljem rihma küljes oleva raadiosaatja abil jälgida karude liikumist Põhja-Ameerika selles piirkonnas. Üliõpilase ülesanne on seada koos bioloogidega üles püüniseid, paigaldada kinni püütud karudele raadiosaatjaga kaelarihmad, teha välivaatlusi ja koguda andmeid karude elu…

    1 minut
Õpetajate Leht