Välismaa

  • Saksamaa hädas erivajadustega lastega

    Kuigi iga neljas erivajadustega laps käib Saksamaal normaalkoolis ja nende laste kaasamine tavaklasside õppetöösse edeneb, ei ole erikoolid oma tähtsust kaotanud.

    Saksamaal otsustati nelja aasta eest, et nii puudega kui ka puudeta lapsi tuleb õpetada üheskoos. Sellest ajast on kaasamine riigis kolmandiku võrra suurenenud: 18,4 protsendilt 25-ni. Samas ei ole erikoolide koormus vähenenud, sest üha rohkem õpilasi saab diagnoosi, mille…

    2 minutit

  • Õuesõpe Conistoni järve kaldal

    Kas keegi teab kedagi, kes on midagi kuulnud Donald Campbellist või õllest nimega Bluebird?

    Umbes pool sajandit tagasi elas Inglismaal hulljulge mees, kelle elu eesmärk oli liikuda võimalikult kiiresti nii vees kui ka maal. Oma Bluebirdi-nimelise sõidukiga üritas ta 1967. aasta 4. jaanuaril järjekordset maailmarekordit Conistoni järvel Lake Districtis. Selleks päevaks oli ta maailmarekordit uuendanud juba seitse korda, neist neljal korral…

    Pille Kaisel
    4 minutit
    1 kommentaar

  • Minu kallid Soomes

    Minu isa on väga karvane. Talle meeldib lugeda ja ta on väga rahulik. Mulle meeldib temaga olla, kui mu ema on närvis või tahab ainult rahu ja üksi olla. Mu ema on natuke imelik, aga ikkagi väga hea ema, sest oskab väga hästi hoolitseda minu eest,” kirjutas Soomes koolis käiv Sandra oma jutuvõistlusele saadetud töös.

    Soome eestikeelse hariduse seltsi (EHS) korraldatud kirjutamisvõistlusele „Minu…

    Koidu Oja
    2 minutit

  • Emakeelepäevad Berliinis

    Emakeel on keel, mille inimene omandab varases lapseeas pelgalt matkimise ja harjutamisega, ilma mingi süstemaatilise õppimiseta, ilma mingite teadmisteta sellest, mis on keel, grammatika või sõnavara. Selle Jaan Kaplinski tsitaadiga avas Berliini eesti kooli eestvedaja Aira Paschke emakeelepäevad.

    Väljaspool Eestit asuvate eesti koolide õpetajate ja juhtide kokkusaamised on järjest hoogu juurde saanud. Traditsioon sai alguse 2009. aastal Saksamaal Hamburgis, kuhu kogunesid kolme…

    Raina Reiljan
    2 minutit

  • Tung õppida Moskvas „surevat” keelt

    Kui mulle tehti kolm kuud tagasi ettepanek minna Moskva kesklinnas asuvasse keeltekooli eesti keelt õpetama, sõelusid mu püksid püüli. Üks moskvalasest tuttav naeris seda nähes: „Eestlased peaks üldse õnnelikud olema, et keegi nende keelt õppida tahab.”

    Hiljem väitis ta muidugi, et tegi nalja, et tahaks isegi eesti keele õpingutega jätkata. Mine sa tea, ikka on hea, kui Putini Venemaal väike…

    Manona Paris
    6 minutit
    2 kommentaari

  • Aafrika kutsub Eesti õpetajaid appi

    Aafrikat avastavad peale maailmarändurite ka julged Eesti õpetajad.

    Pärnumaa kutsehariduskeskuse rühmajuhataja Karin Luts veetis 2012. aasta septembrist 2013. aasta jaanuarini neli kuud Keenias väikeses Shianda külas, õpetades sealseid naisi õmblema pealisrõivaid ja koolivorme kohalikele lastele.

    „See aeg andis mulle nii palju häid emotsioone, et läheksin igal ajal tagasi,” ütleb Karin. Tema töö polnud alati kerge: kiire ajakava tekitas stressi ning töötamist…

    Johanna Helin
    3 minutit

  • Euroopa suurimal haridusmessil

    Saksamaal Kölnis toimus 19.–23. veebruarini Euroopa suurim haridusmess Didacta 2013. Viie päeva jooksul registreeriti 97 000 külastajat, kellele tutvustasid oma töid ja tegemisi 824 eksponenti 23 riigist.

    Haridusmess toimub igal aastal ühes Saksamaa linnas, vaheldumisi Kölnis, Stuttgardis ja Hannoveris. Mille poolest erines 2013. aasta haridusmess eelmistest, rääkis Didacta ühingu president professor dr Wassilios E. Fthenakis.

    „Igal aastal on messil oma fookusteema. Ka…

    Piret Suidt
    4 minutit

  • Muremõtteis Kreeka

    „Kui palju on meil altruiste, kes tahaksid siia jääda ja riiki kriisist välja aidata?” küsib Kreeka suurte kogemustega koolidirektor Stavros Savvas. See küsimus vaevab paljusid Kreeka õpetajaid, kes tunnevad muret oma õpilaste tuleviku pärast.

    Majanduskriisi lõppu pole näha. Noorte tööpuuduse kasv ning elu kallinemine on peamised põhjused, miks haritud kreeklased kodumaalt lahkuvad. Kes jääb, peab püksirihma pingutama ja harjumuspärastest hüvedest loobuma. Hirmu tuleviku…

    Piret Suidt
    13 minutit
    1 kommentaar

  • Venemaa hirmul tasulise hariduse ees

    Venemaa netifoorumites ringlevad juba kaks aastat meilid pealkirjadega „2013. aasta sügisest muutub keskhariduse omandamine tasuliseks”.

    Hirmu on külvanud 2010. aasta 8. mail vastu võetud seadus nr 83-Ф3, mida on tõlgendatud järgnevalt: seaduse kohaselt hakkab riik maksma kinni vaid osa sotsiaal- ja haridusvaldkonna asutuste kuludest. Ülejäänud kuludeks tuleb asutustel ise raha leida. Seadus puudutab peale koolide ka lasteaedu, muuseume, haiglaid. (www.politforums.ru)

    Välja…

    2 minutit

  • Ameerika relvastab õpetajaid

    Iga järjekordne koolitulistamine tõstatab küsimuse, kas sündinut oleks saanud ära hoida. USA-s reageerivad sajad õpilased ja kasvatajad sellele üpris küsitaval viisil – külastavad relvakasutamiskursusi.

    Loomulikult tahavad õpetajad amokijookse ära hoida, loomulikult soovivad nad oma õpilasi kaitsta. Ainult et kuidas? Alates Newtownis USA-s toimunud veresaunast 14. detsembril möödunud aastal osalevad sajad õpilased ja kasvatajad relvakäsitsemiskursustel, et olla ettevalmistatud, kui nende koolis peaks midagi…

    2 minutit
Õpetajate Leht