$menuu_nimi: Telli_menuu
$submenu_hover: 
$submenu_direction: vertical

$menuu_nimi: Ulemine_menuu
$submenu_hover: 1
$submenu_direction: vertical

Välismaa

  • Sini-must-valged seemned šokolaadimaal

     Juba teist aastat tegutsevas Šveitsi Eesti Mänguringis kõneldakse ja lauldakse eesti keeles ning õpitakse tundma Eesti looduse eripära.

    Šveitsis Zürichis tegutseb 2014. aasta jaanuarist Šveitsi Eesti Mänguring, kus kohtuvad 25−30 last üle riigi kord kuus pühapäeviti, seda kolmeks tunniks.

    Ringi loomisest ja tegemistest jutustavad Šveitsi Eesti Seltsi (SES) president Mirjam Loertscher, mänguringi juhataja Grete Bühler, õpetajad Maria Saks ja Veronica…

    Õie Tähtla
    7 minutit

  • Uue õppeaasta valgus ja varjud Kreekas

    Kreekas elav Piret Suidt kirjutab, milliste mõtetega alustasid kreeklased tänavu uut õppeaastat. Oma mõtteid jagab loos Õpetajate Lehele eksklusiivintervjuu andnud, vahetult enne esimest koolikella vahevalitsuse haridusministriks nimetatud Frosso Kiaou.

    Kreekas on kooliaasta alanud läbi raskuste. Põhikooliastmes (1.−9. klassis) on 20 000 õpetaja ametikohta täitmata. Samas on paljud pedagoogid töötud. Riigikoolid ei tohi kärpemeetmete tõttu uusi õpetajaid tööle võtta. Troika ettekirjutused…

    11 minutit

  • Tragöödia Kreeka haridussüsteemis

    Kreeka on hariduse kvaliteedi poolest 30 arenenud majandusega riigi hulgas viimasel kohal ning sealne haridussüsteem süvendab inimeste ebavõrdsust.

    Kui räägitakse Kreeka võlakriisist, tulevad silmade ette kõigepealt pikad pangajärjekorrad ja tänavatel protestijad. Võlakriisi üks tagajärgedest aga ei näita end nii ilmselgelt, kuid mõjutab olulisel määral Kreeka tulevikku. Nimelt on Kreeka haridussüsteem muutunud üheks ebavõrdsust soosivamaks haridussüsteemiks tänapäeva arenenud riikides.

    Kreeka riigivõla vähendamise…

    5 minutit

  • Kas tudeng räägib siis, kui kana pissib?

    The New York Timesis ilmunud artikkel „Kas ülikooliloengud on ebaõiglased?” juhib tähelepanu uuringutele, mis näitavad, et ülikoolide klassikaline loenguvorm diskrimineerib naisi, mittevalgeid ja esimese põlvkonna ülikoolitudengeid.

    Pole just sagedane, et USA prestiižseim päevaleht The New York Times käsitleks oma arvamuskülgedel kõrg­hariduspedagoogikat, ent tänavu sügisel vallandasid kaks „hallis leedis” avaldatud artiklit kõrgharidusväljal debati, mis kestab tänini.

    Neist esimene, teadusajakirjaniku Annie Murphy Pauli…

    Aro Velmet
    5 minutit
    2 kommentaari

  • Tutvumine käib ka kõhu kaudu

    Tartus on saanud tavaks korraldada välisüliõpilaste kultuuriõhtuid restoranis. Hiljuti organiseeris ESN Tartu (MTÜ, mis korraldab välisüliõpilaste üritusi) Tartus gruusia õhtu.

    Gruusia õhtule kogunejatele näidati alustuseks seinal Gruusia elu tutvustavat videot. Külalistele tundus video meeldivat, kuulsin, kuidas nii mõnigi arutles naeratades, et seda maad tasub tulevikus turistina külastada.

    Grusiinidel ei puudu huumorimeel. Näiteks küsiti, ega külaliste hulgas kreeklasi ole. Et ei olnud, räägiti…

    Õie Tähtla
    4 minutit

  • Jaapanlased sarnanevad eestlastega

    Eestlastele seostub Jaapan eelkõige anime, sushi ja kirsiõitega. Pole ka ime, sest Jaapanis algab kooliaasta aprillis, kui loodus ärkab ja kirsid õitsevad.

    Tokyos õppiva Peeter-Paul Hallaste arvates leidub jaapanlastes ja eestlastes mitmeid sarnaseid jooni – eestlastele võib Jaapan meeldida, sest jaapanlase temperament on eestlase omaga väga sarnane.

    Millega te Jaapanis tegelete?

    Õpin Jaapanis Waseda ülikoolis rahvusvahelise kultuuri ja kommunikatsiooni teaduskonnas. See on väga interdistsiplinaarne…

    Õie Tähtla
    6 minutit

  • Kooliuudiseid välismaalt

    Taanlasi meelitab kooli sisekujundus

    Lõuna-Taanis asuva VUC Syd kooli (pildil) muudab eriliseks sisekujundus: näiteks on seal mõni klass iglu kujuga, kirjutab BBC. Hoone on segu futuristlikust filmist ja teletupsude kodust. Iga kooli astuja saab isikliku iPadi, mida ta võib ka väljaspool koolihoonet kasutada. Kool on mõeldud neile, kellel on jäänud haridustee pooleli. Õpilaste keskmine vanus on 20.

    Hoone rajamise tingis olukord, kus Taani…

    2 minutit
  • ,

    Tudengilinn Tartu – hea asukoht ja madalad eluasemekulud

    Igal sügisel astub Tartu ülikooli kohalike üliõpilaste kõrval hulk välismaalasi. Leidub ka neid, kes omandavad Eestis bakalaureuse-, magistri- ja doktorikraadi või koguni kõik kolm järjest.

    Hiljuti avaldas portaal StudyPortals tagasisideuuringu tulemused, välisüliõpilased olid uuringus hinnanud maailma eri ülikoolide taset. Tartu ülikooli tagasiside oli niivõrd hea, et tõi kaasa rahvusvahelise välisüliõpilaste rahulolu auhinna.

    Otsustasin küsitleda kaht naisüliõpilast, kes on…

    Õie Tähtla
    7 minutit
  • ,

    Ohtlikud raamatud Ameerika kultuurisõdades

    Ajal, kui Eestis arutletakse tuliselt arvamusvabaduse piiride üle, on sõna jõud löönud laineid ka USA kõrgharidusmaastikul.

    Nimelt lahvatas õppeaasta algul Duke’i ülikoolis skandaal, mille ajend oli Alison Bechdeli graafiline romaan (maakeeli koomiks) „Tore kodu” (Fun Home). Tegu oli soovitusliku kirjandusega rebastele, kes, sõltumata erialast, pidid aasta esimesel õppenädalal äsja MacArthuri „geeniusegrandi” võitnud Bechdeli loomingu üle väikestes seminarides arutlema. Bechdeli…

    Aro Velmet
    5 minutit
    1 kommentaar

  • Erasmus+ programmi kogemus Tallinna Tondi põhikoolis

    Kolm Tondi põhikooli õpetajat kirjutavad oma koolitusest ja töövarjuks olemisest Itaalias, Inglismaal, ja Portugalis – kuidas seal õpilasi karistatakse ja premeeritakse, milliseid mänge tundides kasutatakse ning milliste võtetega lugemisoskust ja teksti mõistmist arendatakse.

    Sirli Väinsar

    Erasmus+ koordinaator

    Tallinna Tondi põhikooli õpetajatel oli suurepärane võimalus osaleda Erasmus+ õpirände programmi kaudu koolitustel Itaalias ja Portugalis ning olla töövarjuks Inglismaa ja Iirimaa koolides….

    6 minutit

  • Tantsuõpetajate twist ja twin Taanis

    „Kuidas näha laiemat pilti kui vaid oma tantsustuudio seinad?” küsisid maailma tantsuõpetajad Taanis toimunud rahvusvahelisel tantsuhariduse kongressil, mille teema oli sel aastal „Twist ja Twin. Exploring Identities in Dance” („Pöörlemine ja ühendumine. Laiendades tantsu identiteeti”).

    Kopenhaagenisse 13. tantsuhariduse kongressile „Laps ja tants” (daCi) oli kokku tulnud u 700 osalejat 21 riigist: nii 8–21-aastased noored kui ka õpetajad, õppejõud, uurijad, kirjutajad,…

    Anu Sööt
    6 minutit

  • Aafrika paneb õpetaja loovuse proovile

    Sel suvel täitus minu ammune soov reisida Aafrikasse vabatahtliku inglise keele õpetajana, et näha n-ö päris elu ja loodetavasti muuta ka mõne šokolaadilapse päev rõõmsamaks. Kuigi selline mõte tundub õilis, andsin endale aru, et üksik vabatahtlik ei suuda paari nädalaga maailma paremaks muuta, vaid see aeg on mulle eelkõige iseenda harimiseks ja kogemuste hankimiseks.

    Saabusin Uganda pealinna Kam­pa­lasse ootusärevil, kuid…

    Katarina Pintson
    8 minutit

  • Tähelepanekuid Lõuna-Korea haridussüsteemist

    19.–22. maini toimus Lõuna-Koreas Incheonis hariduse maailmakonverents, mida korraldas UNESCO koostöös ÜRO agentuuridega. Osalejatel oli võimalik tutvuda Lõuna-Korea haridussüsteemiga ja külastada kohalikke koole.

    Kui tänane Lõuna-Korea pärast Teist maailmasõda iseseisvus, oskasid vähesed aimata, et just sellest riigist saab üks arvestatavamaid majandusjõude. Riigi edu üheks faktoriks peetakse haridussüsteemi, lõuna­korealased ise rõhutavad ka oma töötahet ja entusiasmi. Sellest tulenevalt hinnatakse haridust…

    Mart Laidmets, HTM-i üld- ja kutsehariduse asekantsler; Hanna-Liis Kaarlõp-Nanì, UNESCO ERK-i haridusprogrammide koordinaator
    4 minutit
    1 kommentaar

  • Õppetunnid Gruusiast

    Junior Achievement (JA) Eesti, mis on ettevõtlushariduse edendamisega Eestis tegelnud rohkem kui 20 aastat, on viimasel ajal eksportinud oskusteavet ka piiride taha. Mitu aastat on toetatud JA Moldova organisatsiooni, nüüd 12.–17. maini käisid JA Eesti koolitajad välisministeeriumi arenguabi projekti rahastusel Gruusias sealseid õpetajaid ja mentoreid koolitamas.

    JA Gruusia on Eesti organisatsiooniga üheealine, kuid programmide edule Gruusias tõmbas kriipsu peale sõda. Seitse aastat hiljem…

    Kersti Loor, Kaarel Kallas
    3 minutit

  • Vanakreeka keel viib juurtele lähemale

    Eelmisel nädalal lõpetasid kooliaasta 17 Jaan Poska gümnaasiumi noort, kel ainsate Eesti kooli gümnasistidena oli võimalus õppida sel aastal vanakreeka keelt.

    Antiikkeeled on ikka klassikalise hariduse juurde kuulunud ning on ka nüüd välisriikide klassikalise hariduse andmisele pühendunud gümnaasiumide õppekavas. Poska gümnaasiumi direktor Helmer Jõgi kujundab oma koolist klassikalist gümnaasiumi, kus on teiste seas au sees ka keeled, sealjuures ladina ja…

    Victoria Parmas
    6 minutit

  • Noored mereavastajad – yes!

    Rahvusvahelise noorte mereavastajate projekti koordinaator Pilvi Tauer annab ülevaate kahe aasta jooksul toimunust: kuidas õpilased paljajalu maikuises Põhjameres kahvadega pisielukaid püüdsid, Doonau soisel deltasaarel aimataval matkarajal taimi määrasid ja Vahemeres sukeldudes vee läbipaistvust määrasid.

    Rahvusvahelise Comeniuse projekti „Young Explorers of the Sea – YES” („Noored mereavastajad”) kaheaastane tööperiood (2013–2015) Tallinna tehnikagümnaasiumis hakkab läbi saama. Meie projektis olid partnerkoolid kaheksast riigist: Saksamaalt, Hispaaniast,…

    Pilvi Tauer
    5 minutit

  • Jaapanis, Sloveenias ja Itaalias kokakunsti kaemas

    Rakvere ametikooli kolmandal kursusel kokaks õppiv Marek Runga on saanud käia kokakunsti kaemas Jaapanis, Sloveenias ja Itaalias. Lisaks on ta töötanud Eestis Kaukaasia restoranis Ararat ning Hiina toidukohas Sushi Tiger.

    Kui Jaapani söögikohtade kultuuri ja toitudega sai ta tutvuda kliendi poole pealt, siis Itaalias ja Sloveenias õnnestus Marekil Erasmuse programmi vahendusel käia praktikal ja näha nende köögi köögipoolt.

    Kuidas…

    Victoria Parmas
    6 minutit

  • Eesti kool on kohaliku kogukonna alustala

    Üle nädala San Mateos ja Berkeleys koos käiv eesti kool annab San Francisco Bay Area eesti lastele võimaluse saada ka kodumaast eemal viibides veidi emakeelset haridust ja suhelda teiste omaealistega eesti keeles.

    Pühapäeva keskpäevane päike heidab kuldseid kiiri üle õieehtes puude, mille latvade tagant paistab San Francisco laht ja selle ümber laiuv Santa Clara org – rahvasuus tuntud pigem Silicon…

    Ede Schank Tamkivi
    8 minutit

  • Dominici lapsepõlv Inglismaa lasteaias

    Kolisime abikaasaga Eestist Kagu-Inglismaale Londoni lähistele kaheksa ja pool aastat tagasi. Meie poeg Dominic sündis Inglismaal. Emapuhkus kestab siin 12 kuud ja kui Dominic oli üheteistkuune, pidin tööle tagasi minema ning lapsel tuli minna lasteaeda.

    Kahju, et pool aastat kauem ei saanud kodus olla. Paljud emad lähevad tööle juba lapse pooleaastaseks saades, sest emapalk on väike ning üheksandal kuul lõpeb…

    Mirjam Sepp
    8 minutit
    1 kommentaar
  • ,

    E-õppevara tuleviku alternatiivid?

    Öeldakse, et ei ole e-õpet või online-õpet, vaid on õpe. Kuniks eelnimetatud tunduvad erinevad, eraldiseisvad või teineteist täiendavad, ei ole häid tulemusi loota. Pealkirjas pidin siiski teadlikult sarnast terminit kasutama, et artikli sisu oleks lihtsamini aimatav.

    Tehnoloogia on ennast jõuliselt pressinud igasse eluvaldkonda, haridus on võib-olla et kõige paremini suutnud muudatustele vastu seista. Tegemist on ka valdkonnaga, kus ennustused muudatuste kohta…

    Innar Liiv
    6 minutit
    1 kommentaar

  • Taani kogemuste najal aktiivõppekooliks

    Taani vabakoolist saadud aktiivõppe kogemused on muutnud Pärnu vabakooli igapäevaelu: õpetajad on meetoditeadlikumad, tunnid tegusamad ja huvitavamad.

    Pärnu vabakooli ja Taani Kon Tiki vabakooli mitmeaastased koostöösuhted võimaldasid Eesti ainsa vabakooli õpetajatel saada osa aastasest rahvusvahelisest aktiivõppemeetodite koolitusest. Projekti „Pärnu vabakooli arenguhüpe aktiivõppemeetodite omandamise toel” rahastas kodanikuühenduse sihtkapital.

    Aasta jooksul tutvusime kokku neljal koolitusnädalal Taani vabakoolide kogemuse ja aktiivõppemeetoditega. Palju tähelepanu pöörasid…

    Ilona Must
    8 minutit

  • Lenda, pääsuke, lenda!

    Kui hästi läheb, saab Unipiha koolist sügisel Erasmuse programmi käigus üks üheksast partnerkoolist, kes osaleb uues EL-i eri maade koolide ühisprojektis. Ettevalmistavast kohtumisest võttis osa loo autor.

    Kui aasta tagasi kevadisel koolivaheajal kohtusid Kreeka, Küprose, Belgia, Portugali, Eesti, Hispaania, Leedu, Poola ja Itaalia koolide esindajad Ateenas, siis tänavu märtsis saadi kokku Venezia eeslinnas Oriagos. Kolme päeva jooksul arutati, mis oleks sidusidee, mille…

    Eha Jakobson
    7 minutit

  • Prantsusmaa koolist õpetaja silmade ja ema südamega

    Kui Rocca al Mare kooli klassiõpetaja Sille Kägu Gendraud teist last ootama jäi, kolis ta koos viieaastase tütre Gerta Triinuga emapuhkuse ajaks abikaasa Fabieni juurde Prantsusmaale, kus Gerta sai oma esimese koolikogemuse. Sillele andis see võimaluse kogeda ühe Prantsusmaa väikelinna kooli tegemisi õpetaja silmade ja ema südamega.

    Alustuseks tuleb kohe öelda, et kuigi Gerta õppis selles 7000 elanikuga…

    Victoria Parmas
    10 minutit
    2 kommentaari

  • Eestluse oaas Helsingi äärelinnas

    Helsingis Viikki linnajaos asuva Latokartano põhikooli nimes ei viita miski Eestile. Ometi käib siin 2009. aastast soome-eesti kakskeelne õpe ja kooli 700 lapsest 121 on eestlased.

    Latokartano kooli fuajees tervitavad meid pearättidega islamineiud. Multi­kultuurses Soomes pole tavatu kuulda soome keelt tõmmu nahavärviga inimeste suust. Neljandiku Latokartano kooli õpilastest moodustavad aga eesti lapsed.

    Õpetaja Silja Aavik juhatab meid sisse „Yrttimaa” kirja kandvast uksest….

    Sirje Pärismaa
    7 minutit
Õpetajate Leht