Välismaa
-
Kuhu liigub Soome haridus?
Ehkki hariduseksperdid üle maailma püüavad Soome haridusedu saladustele jälile jõuda ja häid kogemusi oma haridusmudelitesse integreerida, on soomlaste endi meelest nendegi koolis parandamisruumi küllaga. Maailma parima haridusega riigi näiteks toodud Soome arutab enne parlamendivalimisi veelgi intensiivsemalt, kuidas minna edasi nii, et õpitulemused ei langeks ja koolirõõm ei kaoks.
Märtsi keskel andis 45-liikmeline töörühm Soome haridusministrile Krista Kiurule üle 150-leheküljelise haridusraporti „Tuleviku põhikool…
8 minutit3 kommentaari -
Ameerikas keelekümblust õppimas
SA Innove keelekümbluskeskus viis veebruaris kahesuunalise keelekümbluse lasteaiaõpetajad nädalaks kogemusi omandama USA-sse Minnesota ülikooli. Kahesuunalist keelekümblust (pool päeva eesti ja pool vene keeles) hakatakse sügisest rakendama ka Eesti lasteaedades.
Selline keelekümblus pakub eesti ja vene kodukeelega lastele lasteaias kakskeelset õppekeskkonda, arenemisvõimalust mõlemas keeles ja kultuuriruumis. Esimesed rühmad avatakse sügisel Tallinnas, Pärnus ja Tapal. Programmi ettevalmistust ja käivitamist koordineerib SA Innove.
Minnesotas käis…
9 minutit -
Stockholmi eesti kool sai 70
Täna, 13. märtsil tähistab Stockholmi eesti kool kontserdiga Stockholmi kontserdimaja Grünewaldi saalis 70 aasta juubelit. Sel puhul on õpilased andnud välja ajakirja Juubel, Eesti Majas saab näha kooli tutvustavat näitust, vaadata filmi kooli ajaloost jpm. Loomulikult tähistatakse juubelit ka koolis – hüütakse koolile elagu ja süüakse sünnipäevatorti.
Jaan Seim, oled olnud eesti kooli direktor alates 1992. aastast. Kui palju on kool nende…
5 minutit -
Siioni tarkade maal väärtuskasvatust õppimas
Euroopa kultuur seisab kolmel talal: vanakreeka esteetikal ja filosoofial, vanarooma õiglusel ning heebrea kõlbluskoodeksil. Olles eetiliste väärtuste häll, on juudimaa just õige koht õppimaks, kuidas lastes väärtushinnanguid kujundada.
Iisraeli väärtuskasvatuse juurde tõi mind ka asjaolu, et juudi kasvatus on tõestanud oma elujõudu aastatuhandete jooksul. Elades tihti teisel maal, omandavad juudid väga kergelt oma uue kodumaa arusaamad, kuid jäävad siiski…
14 minutit -
Jätkusuutlik areng Jaapani koolis
Nädal Jaapanis, millest osa sain ning mille muljeid siin jagan, oli nagu lumehelves suurest sajust. Külastasin tütarlaste kolledžit, algkooli ning noortekonverentsi. Kõigi nende ühisnimetaja oli keskkonnahoid ja säästev areng.
UNESCO Läänemere projekt (the Baltic Sea Project – BSP) on ka Jaapanis tuntud ning selle võrgustiku tugevust ning jätkusuutlikkust võetakse seal eeskujuks. Kuna UNESCO lõpetab säästva arengu hariduse kümnendi (2005–2014), kutsuti kaks…
5 minutit -
Soome Instituut avas renoveeritud keelesilla
Soome Instituut avas veebruari alguses oma põhjaliku uuenduskuuri läbi teinud Keelesilla kodulehe, millega käib nüüd kaasas ka blogi Linnunlento, kuhu hakkavad kirjutama õpetajad, õpilased ja ka Eestis käivad soome koolitajad.
„Tegime kodulehe palju lihtsamaks, et keelematerjalid ja -info paremini leitavad oleksid,” ütles Soome Instituudi kommunikatsioonijuht Eva Toome. „Uus blogi kajastab peamiselt koolide ja kursuste korraldatavaid üritusi, jagab kogemusi ja…
1 minut -
Õppima õppimise kool
Hispaania lastevanemate ja õpetajate loodud koolist räägib klassiõpetaja Mai Sein-Garcia, kes tunneb Hispaania koolielu tänu oma viieaastasele tütrele Ursulale. „Kui võimalik, teeksin ka Eestisse sellise kooli,” ütleb ta. „See on kool, kus pole õpikuid, kuid kus keskendutakse õppima õppimisele, palju on projektiõpet ja tehakse teaduslikke katseid.“
Madridis asuv Siglo XXI ehk 21. sajandi kool asutati juba 20. sajandil, täpsemalt 1975. aastal. Kooli asutasid…
7 minutit -
Huvi loodusteaduste vastu tuleb nii kodust kui ka koolist
Tamkivi reaalteaduste fondi esimese aasta stipendiaat Madis Ollikainen (22) õpib magistrantuuris Šveitsis ETH Zürichis, mis figureerib mitme rahvusvahelise ülikooliedetabeli tipus ning kus on õppinud ja töötanud 21 Nobeli preemia laureaati. Möödunud kevadel lõpetas ta cum laude Tartu ülikooli füüsika erialal.
Reaalteaduste vastu on Madis tundnud huvi varasest lapsepõlvest. Juba keskhariduse omandamise kõrvalt osales ta paljudel aineolümpiaadidel, parima…
8 minutit -
Öškamöška ehk missioon nagu vikerkaar
„Esimene asi, mida maandudes märkasin, oli komikeelne tervitus „Vidza loktöi Sykyykarõn!” – „Tere tulemast Sõktõvkari!”. Olin vaimustuses – komi keel! Komimaa!” meenutab kümme nädalat Komi kõrgkoolis eesti keelt õpetanud Lea Jürgenstein oma saabumist riigi pealinna.
Seekordne väljakutse oli Peterburi ja Moskva riikliku ülikooli eesti keele lektori kogemusega naisele eelmistest veelgi põnevam. Teda ootas 1996. aastal asutatud Komi Vabariigi riigiteenistuse ja juhtimise akadeemia….
12 minutit -
Eesti kool Londonis pakub sidet eesti keele ja kultuuriga
Haridus- ja teadusministeeriumi esindajad ning suursaadik Lauri Bambus külastasid 24. jaanuaril eesti kooli Londonis, mis aitab sealsete eestlaste lastel säilitada sidet eesti keele ja kultuuriga. Eesti kool Londonis on üks ligikaudu kaheksakümnest eesti keele ja kultuuri õpetuskohast maailmas.
Kantsler Janar Holmi sõnul on oluline, et kõigil välisriigis elavatel eesti lastel oleks lisaks kodule koht, kus rääkida ja…
2 minutit -
Mis juhtuks, kui Soome suurepärased õpetajad töötaksid USA koolides?
Paljudele valitsustele avaldatakse poliitilist ja majanduslikku survet, et nad muudaksid riigi haridussüsteemi, saavutamaks kõrgemaid kohti rahvusvahelistes võrdlustabelites. Haridusreformidega loodetakse sageli muuta olukorda kiiresti, ühe valitsemisaja jooksul. Riikidele, kes loodavad parandada oma koolide olukorda, tuuakse tihti eeskujuks Kanadat, Lõuna-Koread, Singapuri ja Soomet. Imerohtu otsides pööravad reformijad pilgu õpetajatele, uskudes, et kui nad suudavad meelitada…
10 minutit -
Kaardistamas teekonda Austraaliast kosmosesse
Kui AS Regio kosmosetehnoloogiate spetsialist ja projektijuht Aire Olesk Tartu ülikoolis geograafiat õppis, tekkis tal suur huvi Austraalia vastu – nii maa kauguse kui ka erilise looduse pärast. Õpinguid Austraalias aitas rahastada Skype’i stipendium.
Aire õppis ja töötas Sydneys 2008–2011, kaitses New South Walesi ülikoolis geodeesia ja ruumiliste infosüsteemide erialal teadusmagistri kraadi ning naasis Eestisse inseneriharidusega. Praegu õpib ta…
8 minutit -
Läbi kolme Rootsi kooli
Kuigi olen käinud Rootsis kolmes koolis, on väga keeruline maalida ühtset portreed Rootsi koolist, sest õppeasutused on väga erinevad. Palju sõltub sellest, kas nad on erakoolid või mitte, aga ka asukohast.
Kolisime perega Rootsi, kui olin kaheksa-aastane ja lõpetanud Eestis 1. klassi. Minu esimene Rootsi kool oli keskklassi riigikool Älta kool, mis asub Stockholmi lõunaosas. Selles käis väga vähe välismaalasi. Ainukesed välismaalased…
8 minutit1 kommentaar -
Kõhutunde ajel Taani gümnaasiumi
Minu lugu sai alguse eelmisel aastal, kui käisin 10. klassis. Ma tundsin, et midagi on justkui puudu. Tahtsin olla parem, teha rohkem, olla oma vanemate ja enda jaoks keegi teine, kui ma parajasti olin. Tundsin, et minu ümber on nii palju võimalusi. Miks ma neist kinni ei haara?
Mõte minna välismaale õppima oli mul meeles mõlkunud juba pikemat aega, kuid alati…
9 minutit -
Kuidas me keelekümblusega Kasahstani nakatasime
Kui keeleõppe lahendusi otsivad kasahhid 2012. aasta märtsis Eestisse jõudsid, said nad aru, et meie keelekümblus on just see, mida nad vajavad. Edasi läks kõik väga kiiresti. Meil kulus keelekümbluse rakendamise mõttest (aastal 1998) selle elluviimiseni kaks aastat, kasahhid avasid esimese kümblejate rühma juba kuus kuud pärast Eestis käiku. Vahepealse poole aasta sisse jäi Eesti asjatundjate esimene…
7 minutit -
Elu teisel pool maakera
23. septembrist kuni 8. oktoobrini oli mul võimalus noortevahetusega viibida sellises kauges riigis nagu Jaapan. Nägin nii sealset kultuuri, asjaajamist kui ka igapäevaelu.
Rahvusvaheline noortevahetus INDEX Jaapanis sai alguse 1994. aastal Jaapani kroonprintsi abielu esimese aastapäeva auks. Eesti liitus programmiga 2007. aastal. Noortevahetuse eesmärk on toetada sõpruse ja mõistmise kujunemist Jaapani ja programmis osalevate riikide noorte vahel, kultuuridevahelist õppimist ning rahvusvahelist koostööd. Eestist…
5 minutit -
Asutati Eesti Jaapani ülikoolides õppinute selts
Jaapani suursaadiku residentsi Tallinnas tuli 13. novembril kokku 52 inimest, et asutada Eesti Jaapani ülikoolides õppinute selts.
Seltsi asutamise mõte hakkas idanema juba eelmisel aastal, mil kokku sai hulk aktiivseid eri aegadel Jaapanis õppinud inimesi. Juhatuse liikme Liis Seinbergi sõnul on seltsi üritused võimalus hoida Jaapanist saadud teadmisi ärksana, näiteks rääkida jaapani keelt, kuulata või pidada Jaapani-teemalisi loenguid….
2 minutit -
Tagasi Eestis ehk Millised on Eesti koolid pärast USA koole
Pärast paari aastat Ameerika Ühendriikides elamist kolis osa meie Ameerika-Eesti perest läinud suvel tagasi oma vanasse koju Raplamaal. Naasmise peamine põhjus oli minu suur soov, et mu noorem laps Marko saaks vahelduseks eesti keele ja meele kümblust. Üks kahe kultuuritaustaga laps peab saama tunda end võrdselt tugevalt seotuna oma mõlemapoolsete juurtega ja tema vanematel on…
15 minutit -
Haridusuuendused kaasavad pensionil õpetajaid
Professor Sugata Mitra on viimased 15 aastat tegelnud Indias haridustehnoloogia uuendustega. TED-i auhinna võitnud algatus on haaranud ka pensionile jäänud õpetajad.
Sugata Mitra on Newcastle’i ülikooli haridustehnoloogia professor, tema nimega seostub üle 25 haridusliku, infotehnoloogilise ja kognitiivse leiutise. Pika rahvusvahelise karjääriga haridustegelane ja teadlane on 30 aasta vältel panustanud eri valdkondade arendamisse.
2013. aastal pälvis ta oma senise töö eest…
6 minutit -
Tükike Jaapanit Saku valla koolides
Koostöös Jaapani suursaatkonnaga toimus Saku vallas 13.–17. oktoobrini Jaapani nädal, mille jooksul tutvustati selle maa kultuuri ka valla kõigis haridusasutustes. Lapsed said proovida paljusid jaapani tehnikaid. Kogenud õpetajate juhendamisel sai ise ikebanat ja origamit teha, proovida kätt kalligraafiaga. Oma Jaapanis veedetud kaheksast aastast, täis kentsakaid juhtumeid, rääkis Kurtna koolis käsipallur Riho-Bruno Bramanis. Jaapani muusikast tegi Saku muusikakoolis ülevaate dirigent…
8 minutit -
Eksperimenta otsib uut lähenemist hindamisele
Hindamisele ja õpetamisele on pühendatud seekordse rahvusvahelise noorte kaasaegse kunsti triennaali Eksperimenta! programmis toimuv Eduko IDEElaboratoorium 24. ja 25. oktoobril Tallinnas. Ürituse peakorraldaja ja kunstihariduse loomingulisuse eest võitleja Annely Köster soovitab hindelise hindamise asendada kunstiainetes mitteeristava hindamisega, mis kasvatab õpilase sisemist motivatsiooni.
Praegu on meil koolis tavaks panna hindeid kõigis ainetes viiepallisüsteemis. Kui kirja- või arvutusvigade puhul on hindest…
7 minutit1 kommentaar -
Eesti keelt õpitakse Siberist Atlantani
Peaaegu igas maailmanurgas võib kohata eestlasi ja nende järeltulijaid. Eestist lühemat või kauemat aega eemalviibivatel rahvuskaaslastel tekib sageli küsimus, kuidas säilitada emakeelt ja õpetada seda ka oma lastele. Üldhariduskoole, kus õpetatakse eesti keelt, on Soomes, Rootsis, Lätis, Venemaal ja Abhaasias. Eesti keele õpetajad töötavad ka Luksemburgi, Brüsseli ja Müncheni Euroopa koolides.
Arvatavasti üks kompaktsemaid eesti asundusi väljaspool Eestit on Ülem-Suetuki…
4 minutit1 kommentaar -
Eesti keelt saab õppida 30 välismaa kõrgkoolis
Eesti keelt ja kultuuri asusid sel sügisel ülikoolis õppima teiste hulgas Tian, Oksana, Petra ja Andriy; seda oma kodumaal – Hiinas, Venemaal, Tšehhis ja Ukrainas. Lisaks neile veel ligi tuhatkond tudengit kokku 30 välismaa kõrgkoolis.
Üldjuhul on eesti keel kolmas või neljas võõrkeel, mida õpitakse kas kohustusliku ainena soome-ugri erialal või valik- või vabaainena huvist Eesti vastu. Kõige…
5 minutit1 kommentaar -
Malta 10 000 õpilasega kutsekool
Tallinna ehituskooli kuuel töötajal oli võimalus osaleda Leonardo Da Vinci projekti „Flexible Possibilities for Organizing” VET õpirände projektis, mille raames külastasime Malta tehnoloogia-, teadus- ja kunstikolledžit (MCAST).
Napilt üle 400 000 elanikuga saareriiki 2001. aastal loodud kolledži tüüpi õppeasutusse on koondatud kogu riigi kutseõpe. Kümne instituudiga asutuses õpib 10 000 õppurit, nendest 6000 täisajaga ja 4000 lühikursustel, ning töötab 500 inimest. Hooneid…
6 minutit