$menuu_nimi: Telli_menuu
$submenu_hover: 
$submenu_direction: vertical

$menuu_nimi: Ulemine_menuu
$submenu_hover: 1
$submenu_direction: vertical

Inimene

  • ,

    Millest vestavad tänapäeva laste kirjutatud muinaslood?

    „Eit oli töökas ja muudkui kudus ja heegeldas sokke ja kindaid, vahel mõne kampsunigi. Taat oli tavaline laisk pensionär, rüüpas õlut ja püüdis jõekaldal kala …” Nii algab üks tänapäeva koolitüdruku kirjutatud muinasjutt. See lugu sai tänavusel Sten Roosi nimelisel laste muinasjutuvõistlusel kolmanda koha.

    Võistlust korraldavad Sten Roosi vanemad Ann ja Ants Roos, tänavu juba 21. korda….

    Meeli Parijõgi
    2 minutit
    1 kommentaar

  • Lüllemäe kooli matkaringi lapsed ööbisid 20-kraadise pakasega metsas

    Märtsi alguses käisid Lüllemäe põhikooli loodus- ja matkaringi lapsed kodukandis kahe­päevasel suusamatkal. See, et öö veedeti telgis, kui õues oli 20 kraadi külma, väikesi matkajaid ei heidutanud. Vastupidi, paarikümne kilomeetri pikkune suusaretk mööda Karula kuplilist maastikku, laagripaiga sisseseadmine, telgi püstitamine ja lõkke kohal toidu valmistamine oli nende jaoks õpetlik kogemus ja põnev seiklus…

    Lilian Freiberg
    8 minutit
    2 kommentaari

  • Jaanika Palmi liidab Muhviga kirjutamise rõõm

    Iga kahe aasta tagant saab keegi Muhviks. See keegi on lastekirjanduse teemadel kirjutaja, kes pälvib Eesti lastekirjanduse keskuse Muhvi-nimelise auhinna. Tänavu sai Muhviks lastekirjanduse uurija Jaanika Palm.

    Kas mäletate, millal esimest korda Muhviga kokku puutusite ja mis mõtteid selline tegelane tekitas?

    Ei mäletagi, millal esimest korda „Naksitralle” lugesin ja et siis Muhvist mingi eriline mulje oleks jäänud. Aga täiskasvanuna raamatut…

    Aivi Parijõgi
    7 minutit

  • Pajuokstes puhub teatrituul

    Õpetajate kätes on suur osa lapse tulevasest teatriarmastusest ja kultuurihuvist.

    Leino Rei, mis pakkus teile Salme Reegi auhinna žürii liikmena iseäranis elevust?

    Mulle väga sümpatiseerivad Anne Türnpu ja Aare Toikka tööd. Minu arvates teevad nad teatrit, püüdmata kellelegi meeldida. Mõlema lavastused on erakordsed, mõjusad ja mõtlema ärgitavad. Mõlemad räägivad pigem täiskasvanud vaatajaga või täpsemalt, ei omista vaataja vanusele mingit tähtsust – nad räägivad…

    Meeli Parijõgi
    5 minutit

  • Lastelavastuse aastaauhinna pälvis tänavu Oleg Titov

    Eilsel teatripäeval jagati Endla teatris teatrirahvale aasta­auhindu. Nende seas anti üle ka Salme Reegi nimeline auhind. See on lastelavastuste auhind, mille võib saada kunstiliselt silmapaistva ja lastepärase töö eest nii lavastaja, näitleja, kunstnik kui ka iga teine lavastuse osaline.

     

    Salme Reegi auhinna nominendid olid järgmised.

    • Anne Türnpu lavastajatööd „Metsik urisev õnn” Eesti nuku- ja noorsooteatris ning „Kuidas…

    Meeli Parijõgi
    2 minutit

  • Teater Varius – ainulaadne Eesti teatripildis

    Kakskümmend viis aastat on teater Varius tutvustanud publikule eesti kultuurilugu, aga ka väliseesti ja põhjamaade kirjandust. Variuse looja ja kunstiline juht Heidi Sarapuu on kirjutanud ja lavastanud üle 40 lavateose ning 20 kuuldemängu, temalt on ilmunud neli raamatut Variuse näidendite ja artiklitega.

    Heidi Sarapuu, millal ja kuidas Variuse teater alguse sai?

    Andsin kahes kutsekoolis – ühes õppisid tulevased õmblejad, teises…

    Tiina Vapper
    8 minutit

  • Teatris pole tähtis, kas kuulad või vaatad

    Juba näidendi esimesel ettelugemisel võib publik saada tõelise teatrielamuse.

    Miks peaks vaataja tulema teatrisse kuulama? Eesti draamateater korraldab eesti näitekirjanike loomingut tutvustavat sarja „Esimene lugemine” juba 2004. aastast, ometi tundub näidendite lugemine teatris veel nüüdki laiemale publikule kauge ja hämaravõitu ettevõtmisena. Eesti draamateatri dramaturg Ene Paaver ning äsja esimese lugemise lavastajakogemuse saanud näitleja Külli Reinumägi toovad asjasse selgust.

    Jaanuaris loeti…

    Maiu Nurka
    6 minutit

  • Õde Mary – teenimisele pühendatud elu

    22. veebruaril tähistas Vanalinna hariduskolleegiumi pere koos vabariigi aastapäevaga oma staažikaima õpetaja, õde Mary Vénardi 90. sünnipäeva. Tallinna haridusameti nimel õde Maryt õnnitlema tulnud Meelis Kondi sõnul on tegemist ilmselt Eesti kõige pikema staažiga õpetajaga. Ligi 70 aastat oma elust õpetamisele pühendanud õde Mary annab tunde ka praegu.

    Hämmastavast vitaalsusest, vaimsest vormist ja töövõimest imetlusväärsemgi on selle väikesekasvulise nunna…

    Tiina Veismann
    7 minutit
    1 kommentaar

  • Meretagune asi: Tallinnas presidendi vastuvõtul käimiseks kulus kolm päeva

    Hiiumaa Lauka kooli kokk Aimi Aromatova oli vastuvõtust nii ärevil, et kõike toimunut ei mäletagi.

    „Minu saatjaks presidendi vastuvõtul oli tütar. Olen selle üle väga rõõmus, võib-olla ta ei satu eluski rohkem niisugusele sündmusele.

    Tallinna tulime juba peole eelneval päeval, samal päeval poleks me kesklinna saanudki, sest linna liiklus pandi paraadi ajaks kinni. Niisiis hakkasime…

    5 minutit

  • Milliseid mõtteid äratas presidendi vabariigi aastapäeva kõne?

    Oma huvi taga ajades võetakse jupp kaablit välja ja võtjat ei huvita, et pärast on linn pime.

    „„Teeme meie sajandaks aastapäevaks Eesti korda,” ütles president. Mida ja kuidas selleks tegema peaks?

    Rainer Nõlvak on kahtlemata väga hea inspireerija, kui ta on „Teeme ära” kampaaniatega inspireerinud isegi presidenti, aga ma arvan, et Eestit ei saa teha korda…

    Anzori Barkalaja
    2 minutit
    2 kommentaari

  • Karin Valgerist liigutab pool sajandit leemekulpi

    See lugu on ühest väga väärikast koolikokast, kes on 15 aastat noorem kui Eesti vabariik. Tema nimi on Karin Valgerist ja ta töötab Tartu Mart Reiniku koolis.

    Oli aasta 1932. Saksamaal oli riigikantsleriks saamas Adolf Hitler ja Ameerikas presidendiks Franklin D. Roosevelt. Eestis hakkas pead tõstma vabadussõdalaste liit. Sama aasta viimasel kuul sündis tüdruk, kes sai nimeks Karin….

    Tuuli Hiiesalu
    6 minutit
    2 kommentaari

  • Kolmkümmend aastat koos oma inimestega

    Heidi Kalda on lasteaias töötanud juba neli aastakümmet, sellest Tallinna Tuule lasteaia direktorina kolmkümmend aastat. Ta ütleb, et on õiges kohas: „Mulle meeldib suhelda, ja laste keskel olla on ju lausa rõõm.”

    Pärast keskkooli lõpetamist läksin küll Tartu ülikooli eesti keelt ja kirjandust õppima, aga sain aru, et see polnud õige valik. Minu õnneks leidus Mustamäel lasteaiajuhataja, kes 21-aastast töökogemuseta…

    Tiina Vapper
    7 minutit

  • Tõeliselt hea õpetaja on sügava vaimsusega kultuurikandja

    Eesti ainus kasvatusfilosoofia ja -sotsioloogia professor Airi Liimets oli juba viieaastaselt veendunud, et ta isa Heino Liimetsa töö – loengute pidamine ülikoolis ja artiklite kirjutamine − on väga tähtis ja huvitav.

    Tallinna ülikoolis tähistatakse 18. veebruaril kasvatusteadlase, kunagise Tallinna pedagoogilise instituudi pedagoogika ja psühholoogia kateedri juhataja, Helsingi ja Tampere ülikooli audoktori, akadeemik Heino Liimetsa (1928−1989) 85….

    7 minutit
    1 kommentaar

  • Tantsurahva elu pole lustipidu

    „Kui on laul su suve töö, eks siis talvel tantsu löö,” parastas valmisipelgas näljast ja paljast rohutirtsu. Ei osanud tema laulmist miskiks tööks pidada, tantsust rääkimata. Vahepeal on elu edasi läinud. Tänapäeval tuleks sipelgas teinekord ehk teatrisse rohutirtsu mängu imetlema, plaksutaks ja poetaks liigutuspisara. Aga mõnigi sipelgas mõtleks endiselt esivanemate vaimus: „Oled muusik? Tantsija? See pole ju kellegi leiva teenimise…

    8 minutit

  • Kandlemäng teeb meele rõõmsaks

    Tallinna ühisgümnaasiumi kandleansambel Viisikerad tähistas eelmise aasta detsembris juba 30. aastapäeva. „Oleme Eestis üks väheseid klaverivabrikus valmistatud rahvakanneldel mängivaid ansambleid. Ise ka imestan, et nii kaua vastu oleme pidanud,” lausus ansambli asutaja ja juht Helgo-Mall Tepomes.

    Viisikerade koosseisu, mis alustas tegutsemist 1982. aastal, on kuulunud õpilasi nii Tallinna kui ka Harjumaa koolidest, samuti mudilaste muusikakooli Musamari ridadest. Juubelikontserdil musitseeris koos rohkem…

    7 minutit

  • Andineemel, karude ja kitsedega

    Mart Almers elab Lahemaal Andineeme külas ning õpetab Loksa ja Kuusalu gümnaasiumi ning Vihasoo lasteaia-algkooli poistele tööõpetust.

    Mart Almers ei ole sünnipärane Lahemaa elanik, vaid on sündinud, kasvanud ja koolis käinud Tallinnas, täpsemalt Mustamäel. Õppinud Tallinna pedagoogilises instituudis tööõpetuse ja üldtehniliste distsipliinide õpetajaks. Suunatud Salla 8-klassilisse kooli, õpetanud seejärel kaheksa aastat Tallinna 10. keskkoolis. Siis algas laulev revolutsioon, piirid läksid lahti…

    Ene Pajula
    8 minutit
    1 kommentaar

  • Raivo Hein käib korraks ära

    Internetiärimees Hein lahkub paariks tunniks Maalt, läheb 110 kilomeetrit üles Suure Tühjuse suunas, näeb ilusat musta tähistaevast, Maa sinist atmosfääri, osa maakera kaarest. Keerab kaaluta olekus tagasiteele, saab eeldatavasti esimeseks eesti soost astronaudiks, sest on ära käinud teispool seda piiri, kust kosmos algab.

    Kuuldavasti on Briti suurärimehe, Ühendkuningriigi ühe rikkaima mehe Richard Bransoni kosmosereisidele registreerinud end juba 500 inimese ringis. Kui Hein…

    Virve Liivanõmm
    7 minutit
  • ,

    Eesti ei peaks püüdma olla igas asjas „nagu Põhjamaad“

    Viivi Luik ja Jaak Jõerüüt otsivad vastust küsimusele, mis maa see Eesti on.

     

    Kuidas te tänavused jõulupühad veedate?

    JJ: Kodus.

    VL: Eestis. Koos lähedastega. Jõulu­õhtul käime kalmistul ja paneme omaste haudadel küünlad põlema. Hiljem süütame kodus küünlad ja kuulame muusikat. Suurt söömist me jõuluõhtul pigem väldime.

    Kas teil on pühade ajal ka tööalaseid ja seltskondlikke kohustusi?

    VL: Ma ei võta…

    Meeli Parijõgi
    14 minutit

  • Helle Meri: hoolivust võiks olla aasta igal päeval

    Millised olid teie lapsepõlve jõulud?

    Kodused. Meil oli suur pere ja vanemad püüdsid jõuluajal meile ikka rõõmu teha. Minu lapsepõlves ei saanud jõule avalikult pidada, aga kodus oli siiski jõulupuu, käidi kirikus ning lauale pandi omatehtud verivorstid. Pidulikuks tegi päeva ka erandkorras kodus küpsetatud pidusai – seda sai nendel aegadel endale harva lubada ja ainult suurel pidupäeval. Hapukapsas…

    Meeli Parijõgi
    3 minutit
    1 kommentaar

  • Ingrid Rüütel: jõulud on andestamise aeg

    Millised olid teie lapsepõlve jõulud?

    Mu lapsepõlv langes teatavasti sõjaajale. Venemaa-aastatest olen natuke kirjutanud raamatus „Muutudes endaks jääda”. Venemaal ei peetudki jõule. Polnud kuuskigi, vaid muud okaspuud. Olime seal põhiliselt vanaemaga kahekesi, ja igihalja oksa ta ikka jõuluks tuppa tõi. Pärast sõda elasime Pärnus, meil elas koos neli põlve naisi. Mehi meie peres ei olnud, nad kõik olid surma…

    Meeli Parijõgi
    10 minutit

  • Evelin Ilves: avagem end headele mõtetele ja üksteise märkamisele

    Millised olid teie lapsepõlve jõulud?

    Alati Võrumaal vanaema juures. Vähemalt sama lumised kui tänavu. Just lumised, valged jõulud on üks minu lapsepõlve eredamaid mälupilte. Mõistagi meenuvad ka köögi kodune soojus, jõulumehe ja tema kingikoti ootamise ärevus. Kuum ahi, selles küpsetatud jõulupraad ja kook. Pliidiraua karaskid. Verivorstitegu – suur pesukausitäis maailma parimaid verivorste vanaema korjatud vorstirohuga.

    Millised…

    Meeli Parijõgi
    5 minutit

  • Kolm õde ei löö lustides risti ette

    14. detsembri õhtul olid Eestimaa nelja kooli õpilased telerite ees, telefonid pihus ja meeled ärevil. „Alati ikka peale tööd koju ei läe, ei risti ette löö, aeg alles algab ju …” rokkisid telestuudios nende õpetajad, „Perepeo” saate finalistid – Tõrva gümnaasiumi muusikaõpetaja Imbi Umbleja, Saverna põhikooli muusikaõpetaja Saidi Tammeorg ning Pärnjõe ja Tootsi põhikooli muusikaõpetaja Kalli Rõõmusaare.

    Olgu ajaloolise tõe…

    Sirje Pärismaa
    7 minutit

  • Hea pilt algab heast loost

    Eestimaa mitmekesine ja kaunis loodus pakub igal aastaajal pildistamiseks ammendamatuid võimalusi, lausub tuntud loodusfotograaf Arne Ader, kelle pildipangas www.loodusemees.ee leidub üle 20 000 loodusfoto. Arne Ader on ka väga hea looduslugude jutustaja. Temalt on ilmunud sadu loodusteemalisi artikleid ja kümmekond loodusraamatut, ta on õpetanud loodusfotot Tartu kõrgemas kunstikoolis ja kursustel ning on eesti esimese loodusfotograafia õpiku üks autoritest. Ühel kirkal talvepäeval rääkisime…

    Tiina Vapper
    10 minutit

  • Kui mul ei oleks armastust …

    Vello Salo on kogu oma teadliku elu üksipäinis Eesti peale mõelnud. Viiskümmend aastat tagasi asutas ta Roomas Maarjamaa kirjastuse; viiskümmend aastat tagasi esindas ta Maarjamaad II Vatikani kirikukogul. Alles viiskümmend aastat tagasi? Juba viiskümmend aastat tagasi? Kõik see oleks otsekui eile olnud.

    Peetri kiriku koori peal

    Kolme tuhande osavõtjaga II Vatikani kirikukogu algas Roomas 11. oktoobril 1962 ja kestis ühtekokku kolm aastat….

    Karl Kello
    10 minutit
Õpetajate Leht