Elu ja inimesed
-
Noor õpetaja otsib koolis keskteed
„Olgem unistustega ettevaatlikud, need võivadki täituda!” hüüatab Elen Süvalep, kes viiendat kuud õpetajatööl Ülenurme gümnaasiumis, õnnelik ja rahul. Pariisis küpsenud idee elluviimisele kulus tal seitse aastat.
Kui Elen Süvalep 2004. aastal prantsuse keele kallakuga Tartu Descartesi lütseumi lõpetas, seadis ta sammud ülikooli asemel hoopis kutsehariduskeskusse ja õppis turismikorraldajaks. Töö reisifirmas tõestas aga, et turism on pigem äri ja rahaga tegelemist vältiv…
5 minutit1 kommentaar -
Tiiu Kuurme töine sünnipäev
„Täna on hästi kiire päev, ootamatusi täis,” sõnab Tallinna ülikooli kasvatusteaduste instituudi dotsent Tiiu Kuurme oma 60. sünnipäeval. „Elu ei peagi kulgema nii, nagu „peab”. Peabki olema huvitavaid põikeid.” Tema kabinetti sisenevad järjest juhendatavad üliõpilased: „Kohe prindin töö välja, aga enne tahaks veel küsida . . . .” Tiiu Kuurme kuulab ja vaatab, annab nõu, julgustab ja kiidab.
Hiljem ütleb südamepõhjast veel paljugi. Näiteks,…
11 minutit -
Kaksteist aastat klassijuhatajana
Saue gümnaasiumi 12. a klassijuhataja ning 1.–6. klassi õppealajuhataja Eve Tamm oli samale klassile klassijuhataja kõik 12 aastat. Hoolimata sellest, et „lõpupidu” peeti ära juba neljandas klassis ning et hilissuvedel tavatsesid tema õpilased uurida, kas klassijuhataja jääb samaks. Lõpukella päeval vestlesime Eve Tamme ja ta kahe õpilasega, Kelly Toomasti ja Kert Paidrega.
Kelly mäletab oma esimest koolipäeva küll: „Läksin ja võtsin…
9 minutit -
Linnulaulu kuulamiseks ei pea metsa minema
Audentese kooli esimese klassi lapsed alustasid eelmisel reedel koolipäeva linnulaulutunniga. Linnulauluhommikuid korraldavad MTÜ Loodusring ja Tallinna keskkonnaamet pealinna koolidele seitsmendat aastat, lindudega on juba jõudnud tutvust teha 170 klassitäit õpilasi 77 koolist. Kõik need aastad on õpilasi juhendanud tuntud linnuvaatleja Peep Veedla.
Alguses oli läbi automüra linnulaulu raske kuulda, varsti kõrv harjus. Pea kohal puu otsas sidistasid rasva- ja…
7 minutit -
Vaid jalgpalli ei saa ma mängida
Esmaspäeval asub Värska gümnaasiumis koos 14 kaaslasega oma esimest riigieksamit sooritama Georg Sonne, kes pole kesknärvisüsteemi kahjustuse tõttu lapsest saati ise liikuda saanud.
Kuigi 800-grammisena sündinud Georgil on olnud ainuüksi seljaoperatsioone 13, lisaks hulk teisi lõikusi ning pidevalt tuleb lihaste lõdvestamiseks võtta ravimeid, läbis ta Orava põhikooli, käies peaaegu iga päev kohal. Koduõppele tuli minna alles gümnaasiumi 10. klassis, kuna järjekordsest…
7 minutit -
Välismaal kõrgkoolis
On üsna tavaline, et välismaale minnakse õppima arvuti- või kunstieriala. Et aga on võimalik omandada kõrgharidus jalgpalli alal, on üllatav. Ajasime juttu kolme Suurbritannias õppiva noorega, kellel hakkab lõppema esimene ülikooliaasta.
Iga 11. gümnaasiumilõpetaja soovib õpinguid jätkata välisriigi kõrgkoolis − nii selgub eelmise aasta Praxise uuringust. Kui palju Eesti noori tegelikult välismaal õpib, selle kohta värsked andmed puuduvad. OECD aruande järgi oli 2009/2010….
7 minutit -
Palun mängi minuga!
Rääkisime lavastuse „Black Stone” kunstniku Inga Varese ning näitleja ja töötubade juhendaja Ago Sootsiga, kui kerge või keeruline on teha teatrit väga noorte võõraste inimeste ja ülinapi ajaga.
Käisin Lilleküla gümnaasiumis „Black Stone’i” vaatamas ja mulle meeldis. Imestasin, kui lühikese aja ja lihtsate vahenditega see loodi. Elevust tekitas, et publikut tavapärases mõttes polnud, kõik koos lõid etenduse siin ja praegu. Etendust vaatama tulnud…
8 minutit -
Millest vestavad tänapäeva laste kirjutatud muinaslood?
„Eit oli töökas ja muudkui kudus ja heegeldas sokke ja kindaid, vahel mõne kampsunigi. Taat oli tavaline laisk pensionär, rüüpas õlut ja püüdis jõekaldal kala . . . .” Nii algab üks tänapäeva koolitüdruku kirjutatud muinasjutt. See lugu sai tänavusel Sten Roosi nimelisel laste muinasjutuvõistlusel kolmanda koha.
Võistlust korraldavad Sten Roosi vanemad Ann ja Ants Roos, tänavu juba 21. korda….
2 minutit -
Lüllemäe kooli matkaringi lapsed ööbisid 20-kraadise pakasega metsas
Märtsi alguses käisid Lüllemäe põhikooli loodus- ja matkaringi lapsed kodukandis kahepäevasel suusamatkal. See, et öö veedeti telgis, kui õues oli 20 kraadi külma, väikesi matkajaid ei heidutanud. Vastupidi, paarikümne kilomeetri pikkune suusaretk mööda Karula kuplilist maastikku, laagripaiga sisseseadmine, telgi püstitamine ja lõkke kohal toidu valmistamine oli nende jaoks õpetlik kogemus ja põnev seiklus…
8 minutit -
Jaanika Palmi liidab Muhviga kirjutamise rõõm
Iga kahe aasta tagant saab keegi Muhviks. See keegi on lastekirjanduse teemadel kirjutaja, kes pälvib Eesti lastekirjanduse keskuse Muhvi-nimelise auhinna. Tänavu sai Muhviks lastekirjanduse uurija Jaanika Palm.
Kas mäletate, millal esimest korda Muhviga kokku puutusite ja mis mõtteid selline tegelane tekitas?
Ei mäletagi, millal esimest korda „Naksitralle” lugesin ja et siis Muhvist mingi eriline mulje oleks jäänud. Aga täiskasvanuna raamatut…
7 minutit -
Pajuokstes puhub teatrituul
Õpetajate kätes on suur osa lapse tulevasest teatriarmastusest ja kultuurihuvist.
Leino Rei, mis pakkus teile Salme Reegi auhinna žürii liikmena iseäranis elevust?
Mulle väga sümpatiseerivad Anne Türnpu ja Aare Toikka tööd. Minu arvates teevad nad teatrit, püüdmata kellelegi meeldida. Mõlema lavastused on erakordsed, mõjusad ja mõtlema ärgitavad. Mõlemad räägivad pigem täiskasvanud vaatajaga või täpsemalt, ei omista vaataja vanusele mingit tähtsust – nad räägivad…
5 minutit -
Lastelavastuse aastaauhinna pälvis tänavu Oleg Titov
Eilsel teatripäeval jagati Endla teatris teatrirahvale aastaauhindu. Nende seas anti üle ka Salme Reegi nimeline auhind. See on lastelavastuste auhind, mille võib saada kunstiliselt silmapaistva ja lastepärase töö eest nii lavastaja, näitleja, kunstnik kui ka iga teine lavastuse osaline.
Salme Reegi auhinna nominendid olid järgmised.
• Anne Türnpu lavastajatööd „Metsik urisev õnn” Eesti nuku- ja noorsooteatris ning „Kuidas…
2 minutit -
Teater Varius – ainulaadne Eesti teatripildis
Kakskümmend viis aastat on teater Varius tutvustanud publikule eesti kultuurilugu, aga ka väliseesti ja põhjamaade kirjandust. Variuse looja ja kunstiline juht Heidi Sarapuu on kirjutanud ja lavastanud üle 40 lavateose ning 20 kuuldemängu, temalt on ilmunud neli raamatut Variuse näidendite ja artiklitega.
Heidi Sarapuu, millal ja kuidas Variuse teater alguse sai?
Andsin kahes kutsekoolis – ühes õppisid tulevased õmblejad, teises…
8 minutit -
Teatris pole tähtis, kas kuulad või vaatad
Juba näidendi esimesel ettelugemisel võib publik saada tõelise teatrielamuse.
Miks peaks vaataja tulema teatrisse kuulama? Eesti draamateater korraldab eesti näitekirjanike loomingut tutvustavat sarja „Esimene lugemine” juba 2004. aastast, ometi tundub näidendite lugemine teatris veel nüüdki laiemale publikule kauge ja hämaravõitu ettevõtmisena. Eesti draamateatri dramaturg Ene Paaver ning äsja esimese lugemise lavastajakogemuse saanud näitleja Külli Reinumägi toovad asjasse selgust.
Jaanuaris loeti…
6 minutit -
Õde Mary – teenimisele pühendatud elu
22. veebruaril tähistas Vanalinna hariduskolleegiumi pere koos vabariigi aastapäevaga oma staažikaima õpetaja, õde Mary Vénardi 90. sünnipäeva. Tallinna haridusameti nimel õde Maryt õnnitlema tulnud Meelis Kondi sõnul on tegemist ilmselt Eesti kõige pikema staažiga õpetajaga. Ligi 70 aastat oma elust õpetamisele pühendanud õde Mary annab tunde ka praegu.
Hämmastavast vitaalsusest, vaimsest vormist ja töövõimest imetlusväärsemgi on selle väikesekasvulise nunna…
7 minutit -
Meretagune asi: Tallinnas presidendi vastuvõtul käimiseks kulus kolm päeva
Hiiumaa Lauka kooli kokk Aimi Aromatova oli vastuvõtust nii ärevil, et kõike toimunut ei mäletagi.
„Minu saatjaks presidendi vastuvõtul oli tütar. Olen selle üle väga rõõmus, võib-olla ta ei satu eluski rohkem niisugusele sündmusele.
Tallinna tulime juba peole eelneval päeval, samal päeval poleks me kesklinna saanudki, sest linna liiklus pandi paraadi ajaks kinni. Niisiis hakkasime…
5 minutit -
Milliseid mõtteid äratas presidendi vabariigi aastapäeva kõne?
Oma huvi taga ajades võetakse jupp kaablit välja ja võtjat ei huvita, et pärast on linn pime.
„„Teeme meie sajandaks aastapäevaks Eesti korda,” ütles president. Mida ja kuidas selleks tegema peaks?
Rainer Nõlvak on kahtlemata väga hea inspireerija, kui ta on „Teeme ära” kampaaniatega inspireerinud isegi presidenti, aga ma arvan, et Eestit ei saa teha korda…
2 minutit -
Karin Valgerist liigutab pool sajandit leemekulpi
See lugu on ühest väga väärikast koolikokast, kes on 15 aastat noorem kui Eesti vabariik. Tema nimi on Karin Valgerist ja ta töötab Tartu Mart Reiniku koolis.
Oli aasta 1932. Saksamaal oli riigikantsleriks saamas Adolf Hitler ja Ameerikas presidendiks Franklin D. Roosevelt. Eestis hakkas pead tõstma vabadussõdalaste liit. Sama aasta viimasel kuul sündis tüdruk, kes sai nimeks Karin….
6 minutit -
Kolmkümmend aastat koos oma inimestega
Heidi Kalda on lasteaias töötanud juba neli aastakümmet, sellest Tallinna Tuule lasteaia direktorina kolmkümmend aastat. Ta ütleb, et on õiges kohas: „Mulle meeldib suhelda, ja laste keskel olla on ju lausa rõõm.”
Pärast keskkooli lõpetamist läksin küll Tartu ülikooli eesti keelt ja kirjandust õppima, aga sain aru, et see polnud õige valik. Minu õnneks leidus Mustamäel lasteaiajuhataja, kes 21-aastast töökogemuseta…
7 minutit -
Tõeliselt hea õpetaja on sügava vaimsusega kultuurikandja
Eesti ainus kasvatusfilosoofia ja -sotsioloogia professor Airi Liimets oli juba viieaastaselt veendunud, et ta isa Heino Liimetsa töö – loengute pidamine ülikoolis ja artiklite kirjutamine − on väga tähtis ja huvitav.
Tallinna ülikoolis tähistatakse 18. veebruaril kasvatusteadlase, kunagise Tallinna pedagoogilise instituudi pedagoogika ja psühholoogia kateedri juhataja, Helsingi ja Tampere ülikooli audoktori, akadeemik Heino Liimetsa (1928−1989) 85….
7 minutit