Õpetajaharidus
-
Ülle Sihver: „Eesti haritlased on emakeelse terminoloogiatöö ja teaduskeele korraldajad, kellel tuleb ühiskonnas, mis nüüd leiti ka tõepõhjata olevat, akadeemilisi kaanoneid järgides kirja panna ja toimetada emakeelne kvaliteetne tõenduspõhine teave. Siis saavad järgmised põlvkonnad kasutada suhtlemiseks funktsionaalset märgisüsteemi, olgugi täna keeruline hoomata, missuguse (E/e)esti keelega on siis tegemist.” Foto: erakoguEestikeelse teaduse heitlik sära kõrghariduses
Märgisüsteem kõrghariduses on teisenemas vähemalt õppe- ja teadustekstide puhul – teadusteave peab olema kättesaadav inglise keeles ja…
7 minutit -
Cambridge’i ülikooli doktorandi Kadi-Liis Saare sõnul vastab tõele see ettekujutus, et tippülikooli lähevad vaid parimad ja sealne õppimine nõuab tohutut tööd: töö ei käi mitte ainult hommikust õhtuni, vaid ka öösel kell neli ja seda ilma nädalavahetusteta ja pühadeta. Foto: Andres Tennus / Tartu ülikoolMis takistab andekatel noortel kiiresti tippu jõuda?
Kõige rohkem tunnevad noored vajadust võimaluse järele oma võimeid ja kirge avastada. Seda võimalust tuleb pakkuda ülikoolis…
8 minutit1 kommentaar -
Katrin Saks: „Teadlase jaoks on oluline olla nähtav rahvusvahelisel areenil. Seetõttu sa loed kogu aeg inglise keeles, kirjutad inglise keeles, aga eestikeelset kokkuvõtet tehes oled probleemi ees, sest sageli puuduvad head terminid. Oma uuringu käigus olin kontaktis TLÜ kasvatusteadlastega, arutasime ja otsisime kõige sobivamaid vasteid. Leppisime küll ühes vastes kokku, aga ma ei ole senini kindel, et see on kõige parem. Ka tegevõpetajad ütlevad, et see pole päris see.” Foto: TÜKatrin Saks: „Teadlase jaoks on oluline olla nähtav rahvusvahelisel areenil. Seetõttu sa loed kogu aeg inglise keeles, kirjutad inglise keeles, aga eestikeelset kokkuvõtet tehes oled probleemi ees, sest sageli puuduvad head terminid. Oma uuringu käigus olin kontaktis TLÜ kasvatusteadlastega, arutasime ja otsisime kõige sobivamaid vasteid. Leppisime küll ühes vastes kokku, aga ma ei ole senini kindel, et see on kõige parem. Ka tegevõpetajad ütlevad, et see pole päris see.” Foto: TÜEneseregulatsioon, üks olulisemaid märksõnu
Katrin Saks kaitses eelmise aasta septembris Tartu ülikoolis doktoritöö „Supporting Students’ Self-Regulation and Language Learning Strategies in the…
8 minutit -
Jakob Kübarsepp: „Eesti teadus-kõrgharidusmaastiku ümberkujundamine nn Oki raporti kontekstis ei tähenda üksnes institutsioonide liitumist, vaid ka õppekavade konsolideerumist. Mõnes valdkonnas ongi ühisõppekava kõige reaalsem lahendus. On ka küsitud: mis saab kõrgemast tehnikakoolist? Ei saa välistada, et kogu tehnikaharidus koondub ühte kõrgkooli, kuigi praegu see päevakorral ei ole.” foto: raivo juurakJakob Kübarsepp: „Eesti teadus-kõrgharidusmaastiku ümberkujundamine nn Oki raporti kontekstis ei tähenda üksnes institutsioonide liitumist, vaid ka õppekavade konsolideerumist. Mõnes valdkonnas ongi ühisõppekava kõige reaalsem lahendus. On ka küsitud: mis saab kõrgemast tehnikakoolist? Ei saa välistada, et kogu tehnikaharidus koondub ühte kõrgkooli, kuigi praegu see päevakorral ei ole.” Foto: Raivo JuurakÕppekavade reform kõrghariduse esimesel astmel
Kõigis TTÜ võrdlusülikoolides (Aalto ülikool, Chalmersi tehnikaülikool ja Taani tehnikaülikool) on kõrghariduse esimese astme õppekavasid vähem kui…
6 minutit -
Hetk ümarlauavestlusest. Foto: Meelis BrikkerKonverents loob ja liidab kogukonda
Soovitus konverentsi korraldajatele: ole optimistlik ja planeeri, planeeri ja veel kord, planeeri. Konverents loob kogukonda ja liidab inimesi. Nii…
7 minutit -
Tiiu Kuurme: „Kasvatusteaduslike uurimuste auditoorium peaks olema eelkõige oma ühiskond, sest see teadmine on teenäitajaks vahest kõige olulisemas meie kestmajäämist teenivas valdkonnas. Praegu pole kuigi lihtne teada sedagi, millega üldse tegeldakse. Millised on muu maailma suured teemad – kas tõesti olemegi taas eesriide taga?” Foto: Raivo JuurakVõistlussotsialisatsioonist, ebavõrdsusest, demoniseeritud olevikust ja loovutamise eetikast
Märkmeid Soome kasvatusteaduste päevadelt.
Soome kasvatusteadlaste aastaring kulmineerub hetkes, mis toob…
9 minutit -
Mart Noorma: „Eestis on ühe inimese kohta rohkem start-up’e kui kusagil mujal Euroopas – ja Tartu on sõnasse sTARTUp suisa sisse kirjutatud.” Foto: Andres Tennus, Tartu ülikoolKuidas jõuda tähtedeni?
Kogemus on näidanud, et tudengite suurim väljakutse ei ole mitte akadeemiline võimekus, vaid motivatsioon.
Mulle meeldib unistada suurelt. Üks mu eredamaid lapsepõlvemälestusi…
5 minutit -
Miks peaks lugema Eesti Haridusteaduste Ajakirja hariduslikest erivajadustest?
Niisiis ilmus 1. novembril 2016 veebiavarustesse Eesti Haridusteaduste Ajakirja (EHA, eha.ut.ee) hariduslike…
4 minutit -
Kuivõrd on praegused suundumused kooskõlas ülikooli keelepõhimõtete ja eesti keele arengukavaga? Kas akadeemiline eesti keel jääb püsima? Foto: Andres TennusKuivõrd on praegused suundumused kooskõlas ülikooli keelepõhimõtete ja eesti keele arengukavaga?Kas akadeemiline eesti keel jääb püsima? Foto: Andres TennusRahvusvaheline rahvusülikool?
Tartu ülikooli õppekavade ingliskeelseks muutmine tekitab professorites küsimusi. Näiteks, mis saab siin õppinud välistudengitest; miks kardame välisüliõpilaste suurt arvu; kas…
6 minutit -
Sünnipäevatort saab kohe lahti lõigatud, 21. oktoober 2016. 15 aastat TTÜ Eesti inseneripedagoogika keskust tähendab ühtlasi seda, et see on puhtalt 21. sajandi ettevõtmine – pealegi ainus Balti riikides. Foto: TTÜSünnipäevatort saab kohe lahti lõigatud, 21. oktoober 2016. 15 aastat TTÜ Eesti inseneripedagoogika keskust tähendab ühtlasi seda, et see on puhtalt 21. sajandi ettevõtmine – pealegi ainus Balti riikides.Inseneriharidus: oleme need, kellelt õpime
Kuidas õpetada spetsialiste, kui me ei tea, keda homme vaja on?
„Me oleme need, kellelt õpime” – selle tõdemusega,…
8 minutit -
Tudengivarjuks minemisel peab olema põhjus. Egert Merilaidil varjuks käinud Hanna Kristin Kiiver ei olnud tudengivarjuks minnes oma erialavalikus kindel – pärast „varjuelu” oli märksa kergem otsustada. Foto: Tuuli HiiesaluTudengivarjuks minemisel peab olema põhjus. Egert Merelaidil varjuks käinud Hanna Kristin Kiiver ei olnud tudengivarjuks minnes oma erialavalikus kindel – pärast „varjuelu” oli märksa kergem otsustada. Foto: Tuuli HiiesaluVarjust välja! ehk Gümnasistid kogevad üliõpilaselu
Võib juhtuda, et tudengivarjul tuleb astuda varjust välja ja asuda ise tegutsema: üks sai näiteks kaasa…
6 minutit -
TLÜ õppeprorektor Priit Reiska, asudes ELU ideelaadal „Mis on ELU mõte?” vastama sellele eksistentsiaalsele küsimusele, tõdes kohe alustuseks, et ELU juba käib ja et sedapuhku on tegu täiesti uuel kontseptsioonil põhineva õppeainega. Foto: Piret RäniEsimesi ELU kogemusi
ELU (erialasid lõimiv uuendus) on TLÜ uus üleülikooliline õppeaine, mille eesmärk on anda üliõpilastele tähendusrikas erialadevaheline koostöökogemus. Kõigile I ja II astme…
5 minutit -
Helgete peadega ettevõtlikud noored
Mida on ühist Francis Ford Coppola filmil „Ristiisa” ja Eesti tehnoloogiavaldkonna start-up-ettevõtetel ehk hellitavalt Estonian Mafial (Eesti maffia)? Ei…
3 minutit -
Läti TA välisliige, Tartu ülikooli audoktor Gert von Pistohlkors: „Baltisaksa helgematele peadele oli juba 19. sajandi viimastel kümnenditel selge, et baltisaksa ülemvõimu päevad on peagi loetud.” Pildil vasakul TÜ dotsent Liina Lukas. Foto: TÜHariduse tagatoad. Märkmeid konverentsilt „Balti haridusteed”
Tartu ülikoolis 19.–22. septembrini toimunud konverentsi „Balti haridusteed” peamiselt saksakeelsed ettekanded keskendusid haridusele Balti…
7 minutit -
Foto: Tuuli HiiesaluUus õpik jätab rohkem aega aruteludeks ja praktikaks
Kommunikatsiooniprobleemidest rääkivast õpikust võiksid olla teadlikud kõik, kes puutuvad oma töös kokku inimestega. Omaette lugemisrõõmu võiks…
8 minutit -
Tullio Ilomets oli oma raamatu esitlusel kaamerate piiramisrõngas. Foto: Andres Tennus / TÜ95-aastaselt veel ametis
Tartu ülikooli vanim töötaja, suvel 95-aastaseks saanud Tullio Ilomets tegi oma sünnipäevaks hoopis ise ülikoolile kingituse – sai kaante vahele uurimuse…
2 minutit