Teadus
-
Teaduse populariseerimise auhinna saanud Kaidi Randpõld, Sigrid Sepp ja Maris Mägi koos HTM-i asekantsleri Indrek Reimandi ja auhinnakonkursi hindamiskomisjoni esimehe akadeemik Enn Tõuguga. Foto: Sander HiireLoodusteaduse mäng pakkus konkurentsi Pokemonide otsijaile
H₂O külastusmäng meelitas suvel Tartu- ja Jõgevamaa loodus- ning teaduskeskustesse sadu külastajaid ning tõi mängu…
4 minutit -
Tamara Sõrmus, baleriin ja matemaatik. Foto: erakoguLegendaarne matemaatikaõppejõud Tamara Sõrmus
Novembri eelviimasel päeval tähistas oma 90. sünnipäeva legendaarne matemaatikaõppejõud Tamara Sõrmus.
Tallinna ülikooli emeriitdotsent Tamara Sõrmus on…
5 minutit -
TÜ teadus- ja innovatsioonipoliitika professor Kadri Ukrainski pidas 18. oktoobril Tartu ülikooli aulas inauguratsiooniloengu „Konkurents, stiimulid ja ratsionaalsus teaduse rahastamises”. Loengut on võimalik järelvaadata UTTV-s. Foto: Andres TennusTeaduse rahastamine pärast aastat 2020: kas võrgustikke võiks senisest paremini kasutada?
Keegi ei kahtle, et teadust on vaja rahastada suures osas…
7 minutit2 kommentaari -
Peeter Espak: „Kui Euroopa tsivilisatsioon ei suuda leida üles vahepeal justkui kaduma läinud uhkust enda juurte ja saavutuste vastu, pole lootust, et keegi teine seda tsivilisatsiooni austab ja tõsiselt võtab. Mõlema saavutamine nüüdisaja maailmas nõuab tõenäoliselt pikka ja valulist arengut. Selle arenguta aga jõuame varem või hiljem olukorda, kus toimub Huntingtoni ennustatud tsivilisatsioonide konflikt, millest pole kellelgi võimalik võitjana väljuda. Lahendus on haridus ja haritus eelkõige omaenda tsivilisatsiooni kohta – mitte katse luua utoopiaühiskondi, mida on läbi ajaloo suudetud kehtestada ainult vägivalla abil ning mis on kõik varem või hiljem kokku varisenud.” Foto: Margus Ansu / Postimees / ScanpixKas islam ja kristlus mahuvad koos Euroopasse ära?
Radikalismi jõuline esilekerkimine mitmete kaasaegsete (usu)rühmituste seas on teravalt välja toonud küsimuse religiooni üldolemusest.
Kas religiooni olemus ongi…
13 minutit -
Leiukohtade kaart. Kiviaegsete esemete leiukoht Omedu paadisadamas (1) ja Omedu jõesuus (2), tulekivi leiukoht Kasepää külas (3), vraki leiukoht Omedu jões (4), võrguraskuse leiukoht Kaasiku külas (5), kiviaegsete esemete leiukoht (6) ja lubjaahju asukoht (7) Jõekääru katastriüksusel Kaasiku külas, nooleotsa leiukoht Metsavahi talu maadelt Omedu külas (8), kammkeraamika leiukoht Halliku metskonnas Perametsa külas (9). Joonis M. Roio 2016. Aluskaart: Maa-amet. Omedu jõe kaudu suubuvad Peipsi järve ka Kalevipoja mõõgajõe, Kääpa jõe veed.Leiukohtade kaart. Kiviaegsete esemete leiukoht Omedu paadisadamas (1) ja Omedu jõesuus (2), tulekivi leiukoht Kasepää külas (3), vraki leiukoht Omedu jões (4), võrguraskuse leiukoht Kaasiku külas (5), kiviaegsete esemete leiukoht (6) ja lubjaahju asukoht (7) Jõekääru katastriüksusel Kaasiku külas, nooleotsa leiukoht Metsavahi talu maadelt Omedu külas (8), kammkeraamika leiukoht Halliku metskonnas Perametsa külas (9). Joonis M. Roio 2016. Aluskaart: Maa-amet. Omedu jõe kaudu suubuvad Peipsi järve ka Kalevipoja mõõgajõe, Kääpa jõe veed.Otsekui kadunud Atlantise jälil: Peipsi-äärset esiajaloolist asustust uurides
Peipsi järve piirkonna varasemat asustust on uuritud võrdlemisi kesiselt. Mahukamaid väljakaevamisi on…
7 minutit -
Peeter LorentsKui keeruline on keerukus?
Tänavuses ÕTÜ teaduslaagris Viitnal oli diskussiooniteema „keerukus”. Kolmel päeval kuulati tippteadlaste ja eri elualade spetsialistide teadusfilosoofilisi ettekandeid.
Küllap said õpilasteadurid Viitna suveseminaril…
7 minutit -
Tarmo Soomere: „Sisemise muutlikkuse olemasolu – nimetagem seda akadeemiliseks vabaduseks – on orgaaniline osa meie tulevikupildist. Kasvatusteaduslikus kontekstis: kui läheme üle ühte kindlat tüüpi õppele, võime seista silmitsi riskiga, et see ei sobi kümne aasta pärast üldse.” Foto: Raivo JuurakGlobaalprobleemid – need on eelkõige suure tähega Maa terviseprobleemid
Rääkides aktuaalsetest probleemidest Eesti teaduses, tuleks ilmselt meilgi keskenduda eeskätt globaalprobleemidele, s.o suure…
8 minutit -
Jan Gulliksen. Foto: TTÜDigitaalse arengu eestvedaja Rootsis – digitšempion professor Jan Gulliksen
Tallinna tehnikaülikoolis pidas 22. aprillil avaliku loengu Rootsi digitšempion ja kuningliku tehnikaülikooli…
6 minutit -
Vanad mängud jälle au sees. Antsla gümnaasiumis õpetasid T.O.R.E. õpilased veebruaris noorematele kummikeksu. Märtsis toimunud keksuturniiril osales 26 õpilast esimesest neljanda klassini. Foto: Kristina SiskaKuidas luua lastele koolides liikumisvõimalusi?
Eelmisel aastal läbi viidud uuringute põhjal pani Tartu ülikooli kehakultuuriteaduskond Eesti laste liikumisaktiivsusele hinde F ehk mitterahuldav….
8 minutit -
Kasvatada džentelmeni
Konservatiivsed ringkonnad nimetasid Johannes Käisi punaseks professoriks. Aga võib-olla oli ta hoopis anglofiil, küsib kooliajaloolane Ilmar Kopso.
Tsaariaeg
Johannes Käis oli juba noore mehena kooliuuendaja, märgib Ilmar Kopso. Enne esimest maailmasõda Riias Aleksandri gümnaasiumis looduslugu õpetades hakkas ta seal õpilastega õppekäike ja loodusvaatlusi tegema, seadis sisse loodusloo kabineti ja väidetavalt oli esimene Tsaari-Venemaal, kes võttis koolis õppevahendina kasutusel kinofilmi.
Esimese maailmasõja rinde eest evakueeriti Aleksandri…
15 minutit -
Meenutame kaht koolimeest – maateaduse õpetajat
Tänapäeval koostavad gümnaasiumi ja põhikooli õpikuid ülikoolide dotsendid või professorid. Tavaliselt on nende haridustee kulgenud gümnaasiumist kohe ülikooli. Nad ei ole varem pedagoogina töötanud. Seetõttu puudub neil õpikut koostades isiklik pedagoogiline kogemus. See kajastub ka väljaantava õpiku sisus ja laadis. Enne Teist maailmasõda oli olukord teistsugune. Tunnustatud dotsendiks või professoriks said need, kes olid aastaid töötanud üldhariduskoolis…
2 minutit -
Tartu ülikooli riigiteadlased said Balti Assamblee teaduspreemia
Balti Assamblee teaduspreemia pälvisid tänavu Tartu ülikooli vanemteadur Eva-Clarita Pettai ning võrdleva poliitika professor Vello Pettai ühise monograafia „Ülemineku- ja retrospektiivne õigus Balti riikides” eest.
Riigiteaduste instituudi vanemteaduri Eva-Clarita Pettai sõnul on hea meel saada tunnustus uurimuse eest, mis on Balti riikide ülene ja käsitleb põhjalikult kõiki kolme riiki – Eestit, Lätit ja Leedut. „See…
2 minutit
