Noor õpetaja
-
Kristin Külm. Foto: Raivo JuurakKristin Külm. Foto: Raivo Juurak
Lapsed ei tohiks libiseda läbi põrandapragude
Mis võib kümme aastat võõrsil olnud maailmaränduri Eestimaale tagasi tuua? Taanis õppinud ja Aafrikaski lapsi õpetanud Kristin Külma…
9 minutit -
Sandra TikkSandra Tikk. Foto: Sirje Pärismaa
Noorel õpetajal olgu oma tugisambad
„Tahan teadvustada lastele, et nad õpivad enda jaoks. Samuti püüan igas tunnis siduda õpitavat teiste ainete ja igapäevaeluga,” ütleb…
6 minutit -
Laura Kuusik. Foto: Sirje Pärismaa
Kasvan koos lastega
„Kui noor õpetaja julgeb abi küsida, siis teda ka aidatakse. Kooli ei tohiks tulla hoiakuga, et tulen ülikoolist ja tean kõike. Vanemal…
6 minutit -
Kristjan Väljataga. Foto: Sirje Pärismaa
Mulle meeldib rutiinivaba töö
Mullu sügisel lennutas „Noored kooli” üle Eesti korraga seitse meesõpetajat. Vasalemma põhikooli siirdus õpetama ajalugu, ühiskonna- ja inimeseõpetust Inglismaal arheoloogiks õppinud…
6 minutit1 kommentaar -
Sofya Tsyrulnikova. Foto: Sirje PärismaaSofya Tsyrulnikova. Foto: Sirje Pärismaa
Ülikool on andnud kooli kaasa mahuka pagasi
„Praegused ülikoolilõpetajad saavad aru, et tund peab olema huvitav. Oleme ülikoolist kaasa saanud palju teadmisi ja õpilaste aktiveerimise…
6 minutit1 kommentaar -
Mari-Liis NummertVeriora vallas luuakse vibulaskmise ring ja hakatakse korraldama õpitube. Piirkonnas uudset spordiala testiti pereüritusel, kus osalesid noored koos vanematega. Foto: Veriora vald
Olen nüüd parem versioon iseendast
Mari-Liis Nummertiga tegi Õpetajate Leht esimest korda tutvust 2013. aasta sügisel, kui ta Ahja kooli õpetajaks läks. Pärast kaheaastast…
7 minutit -
Matemaatikatundidesse murdis sisse elu
„Eriti lahe on see, kui nõrgem õpilane jõuab vastuseni omapärase mõttekäigu abil. Need on minu jaoks suured sisemised rõõmuhetked,”…
8 minutit1 kommentaar -
Tunni lõppedes on lapsed higised ja õnnelikud
GERT VOOMETS TEADIS JUBA ÜHEKSANDAS KLASSIS, ET TEMAST SAAB ÕPETAJA. UNISTUS ON NÜÜD TÄITUNUD, KÄESOLEVAST ÕPPEAASTAST ON TA TARTU VEERIKU KOOLI KEHALISE KASVATUSE ÕPETAJA.
Esimene tööpäev on Gert Voometsal hästi meeles. Augusti lõpus kihas õpetajate tuba suvistest muljetest. Uustulnuk vaatles toimuvat seina äärest, aga pikalt ei saanud ta üksindust nautida. Kolleegid tulid kohe tutvust sobitama ja pakkuma, et kui…
7 minutit -
Kannapööre kaitseväest koolijuhiks
Raigo Prants kandideeris Järva-Jaani gümnaasiumi direktoriks põhjusel, mida pole varem kuulnud vist ükski konkursikomisjon – et muuta noorte suhtumist Eesti riigikaitsesse. Kaitseväeteenistusest tsiviilellu naasnud mehel on tõsi taga, juba varsti saab Järva-Jaanis õppida uuel, siseturvalisuse õppesuunal.
Raigo Prantsi esimene tööpäev Järva-Jaani gümnaasiumis oli eelmise aasta 25. augustil.
„Tundsin, et olen teinud kannapöörde. Ma polnud päris kindel, mis edasi juhtub, aga teadsin,…
7 minutit5 kommentaari -
Õpetada elu on ainest tähtsamgi
„Noored kooli” süsteemi võiks laiendada ja miks mitte ülikooli õpetajaõppega tihedamalt siduda. Meist tehti programmis poole aastaga üpris küpsed õpetajad. Õppisime ettevalmistuse käigus lahendama muresid, milliseid ülikoolist tööle läinud isegi oodata ei oska,” ütleb Kaidi Menšikova, kes teist aastat Vaimastvere koolis eesti keelt õpetab. Esmapilgul meenutab Kaidi Menšikova oma rõõmsa oleku ning kiire kõnega alati naerusuist Anu Välbat. Sära ei kao…
7 minutit2 kommentaari -
Empaatiavõimeta pole koolis midagi teha
Kristjan Haljak mõjub eheda prantslasena esimesest silmapilgust: nii kõne- ja suhtlusstiili, käitumismaneeri kui ka riietuse poolest. Prantsuse keele keskel on ta olnud kaheksandast eluaastast, mil asus õppima Tallinna prantsuse lütseumi. Ka ülikoolis valis ta just prantsuse keele eriala. Ja nüüd on neljandat aastat oma kunagises koolis õpetaja. „Kaugeleulatuvaid plaane pole mul kunagi olnud. Ka õpetajaks saamise soovi mitte,” räägib…
7 minutit -
Esimesed aastad olid justkui Ameerika mäed
„Oma stiili leidmine võtab aega. Kasutama pead tunnis ikka neid nippe ja meetodeid, mis mõjuvad loomulikult,” ütleb Tartu Raatuse kooli ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Mihkel Laar, kes on oma suguvõsas juba kuuendat põlve koolmeister.
Tartu ülikooli ajalooeriala lõpetanud Mihkel Laarile sai kirikus noorsootööd tehes selgeks, et ta tahab oma tuleviku siduda laste õpetamisega. Mõlgutaski mõtteid jätkata ülikooli õpetajakoolituses, kuid…
7 minutit -
Õpetaja peab uskuma sellesse, kuidas õpetab
Kuigi Pavel Alonov unistas juba gümnaasiumis ajalooõpetajaks saamisest, valis ta ülikoolis esmalt haldusjuhtimise eriala – isa soovitas, sest…
8 minutit -
Mõistan, kui raske on võõras keeles õppida
„Kuna eestikeelsed õpikud on vene lastele liiga keerulises keeles, teen neile kõik õppematerjalid ise,” ütleb Kaire Roosimäe, kes õpetab teist aastat loodusaineid Kohtla-Järve Ahtme gümnaasiumi keelekümblusklassidele.
Kui Kaire Roosimäe kolme aasta eest Tartu ülikooli loodusteaduslike ainete bakalaureuseõppe järel magistrantuuri astus, soovis ta kohe väga klassi ees jõudu proovida. Hakkas saatma CV-sid, vaatamata, kus kool asub. Algul ei võtnud keegi…
7 minutit -
Peruust Sinimägedesse õpetajaks
„Oleksin pidanud filmima oma sõprade nägusid, kui ütlesin, et lähen Narva kanti õpetajaks. Ei teagi, kumb fakt neid rohkem šokeeris,”…
8 minutit -
Õpetajal olgu tunniks ikka mitu varuplaani
„Esimesel aastal oli vaja lumi eest lükata, nüüd lähen juba kindlalt teed pidi ja tean, mida oodata,” lausub…
7 minutit1 kommentaar