$menuu_nimi: Telli_menuu
$submenu_hover: 
$submenu_direction: vertical

$menuu_nimi: Ulemine_menuu
$submenu_hover: 1
$submenu_direction: vertical

Päevakorral

  • Ettevõtlik laps kutsub õpetaja mugavustsoonist välja

    Ettevõtlik laps on õpetajale tihtilugu ebamugav. Ta suudab planeeritud tunnid oma küsimuste või tegevusega pea peale keerata. Ta vastab enne, kui küsimus on kõlanud, ja esitab küsimuse enne, kui on teooria lõpuni kuulanud. Tema nutiseade kubiseb äppidest, millest õpetajal aimugi ei ole. Ta valib, millal tunnis käib. Ta ei lepi rutiini ja ootamisega. Halvemal juhul ei…

    Anna-Liisa Blaubrük
    4 minutit

  • Kõpla eelistest

    Nüüd siis väidetakse, et hea õpetaja on palju tähtsam kui õppematerjalid. Spontaanselt mõeldes tundub, et nii see ongi. Sest õpetaja saab ju ise ka materjale teha. Aga mõne aja pärast hakkab närima kahtluse­ussike, kuni lõpuks tundub selline õpetaja ja õppematerjalide vastandamine üha veidram.

    Meenuvad lapsepõlve esimesed rohimistööd sovhoosipõllul. Algul oli see käsitsitöö – pidime küürakil liikudes pikemad maltsad ja ohakad välja tõmbama. Edenesime muidugi…

    Raivo Juurak
    2 minutit
    4 kommentaari
  • ,

    Kuidas matemaatikat õpilasele kergemaks ja põnevamaks õppeaineks muuta?

    Õpetajate Lehe vestlusringis jäi mulje, et ilmselt hakkab arvuti toel õppimise (pranglimine, nutisport, GeoGebra jt) tõhusus varsti küündima keelekümbluse omani. Kuni selleni tuleb aga pakkuda õpilasele praegusest põnevamaid ülesandeid ja õpetajale õpetajaraamatut uue õpikäsituse metoodilise materjaliga. Ning endiselt pole kahtlust, et sõbralikus õhkkonnas tundub matemaatika õpilasele palju kergem.

    Seekordses vestlusringis osalesid matemaatikaõpetajad Hele Kiisel…

    Raivo Juurak
    12 minutit

  • Eesti suurim koolihoone valmis

    Eesti Rahva Muuseumi uhiuues peahoones on üllatavalt palju õpperuume.

    Jaanuaris jõudsid Eesti Rahva Muuseumi (ERM) uue hoone ehitustööd lõpule. Alanud on ekspositsioonide ülespanek ja muud sisetööd. Aprillist saab hakata registreerima grupikülastusi, oktoobrist on uksed külastajatele lahti.

    Uus muuseum lööb suurusega. Näiteks hoone linnapoolses otsas on avar varjualune – see olevat suurem kui Tartu laululava katusealune pind, mis aga ei tähenda, et kõlapilt…

    Raivo Juurak
    9 minutit
    2 kommentaari

  • Särab, kiirgab ja nakatab

    Programm „Noored kooli” on loomisest saati magnetina meelitanud kõrg­haritud noori oma elus suurt muutust tegema ja ametit vahetama. Uustulnukatest on huvitatud ka koolid – mullu saadeti 18 noorele 88 koolist 160 pakkumist. Kooli­juhtide hinnangul on tegu kindla kvaliteedimärgiga.

    Kiviõli 1. keskkooli saabus eelmisel õppeaastal korraga neli noort õpetajat: Alice Aaviksoo, Kathriin Karus, Kristjan Lepp ja Karin Pohla. Neile lisandus sel õppeaastal Jüri…

    Sirje Pärismaa
    13 minutit

  • Maassa maan tavalla

    Paari päeva pärast algab ahviaasta ja siis on juba kohe ka vastlapäev käes. Meie seda meelelahutuslikku astroloogia- ja numeroloogiavärki (vt ka käesoleva Õpetajate Lehe viimane külg) loomulikult tõsiselt ei võta – nagu näiteks sedagi, et Kuu suudab mõjutada inimese ajutegevust. Hoolimata sellest, et miljonitele inimestele on see igapäine tegelikkus ja et Kuu gravitatsioonijõud liigutab tohutuid veemasse (isegi Maa pind tõuseb ja langeb…

    Karl Kello
    3 minutit

  • Töökogemus võib hakata pabereid asendama

    Kõrgkoolid on juba aastaid võimaldanud tööpõllult tagasi õpingute juurde asuda VÕTA (varasema õpi- ja töökogemuse arvestamine) abil. Kolme aasta pärast võib aga juhtuda, et töö­kogemusega inimene saab hüpata järgmisele haridustasemele eelmise taseme diplomita. Kui koos­kõlastus­­ringil olev haridus­seaduse eelnõu vastu võetakse, võib põhi­kooli­tunnistuseta kandideerida gümnaasiumi, bakalaureuse­diplomita magistrantuuri ja ehk gümnaasiumi­tunnistuseta ülikooligi.

    Haridus- ja teadusministeeriumi haridusseadustiku juhi Sille Uusna sõnul on…

    Sirje Pärismaa
    12 minutit
    1 kommentaar
  • Kas läheme lumele või jääme võimlasse?
    Nõmme lumepark. Kuna suusk on libe, siis tehakse esimesi samme ühe suusaga. FOTO: RAIVO JUURAK

    Kas läheme lumele või jääme võimlasse?

    Paari aasta taguse uuringu andmeil on suusavarustus 60% ja uisud 30% koolidest, kusjuures piisavalt on suuski vaid 24…

    Sirje Pärismaa
    8 minutit
    1 kommentaar

  • Värskes Õpetajate Lehes lastekirjanduse eri

    Lastekirjanduse uurija Mari Niitra arutleb artiklis „Lugemise jagatud mõnu”, mida on õpetajal teha meie pealtnäha lootusetutes oludes, kus lugemisest oleks saanud justkui intellektuaalse eliidi eksklusiivne meelelahutus.

    Kirjanduskriitik ja toimetaja Johanna Ross kirjutab Aino Perviku raamatust „Jääpurikas, murelik piim ja teised tüübid”, kus tegutsevad asjad, kes ei ole oma kohaga maailmas rahul, kuid muuta seda ka ei saa. Raamatus seatakse…

    2 minutit
  • 2016. aasta olulisemad haridussündmused

    2016. aasta olulisemad haridussündmused

    Muudatused ja uuendused Õpetajate palk tõuseb vähemalt 6,4%.

    Prognoositav keskmine töötasu kasvab vähemalt 1149 euroni. Miinimumpalk kasvab 900 eurolt 958-ni….

    Allikad: HTM, Innove, ETAG, EÕL, Noored Kooli, EHL.
    10 minutit
  • ,

    Head uut aastat!

    Õpetajate Leht soovib kõigile oma lugejatele, sõpradele ja kaasautoritele head uut ja koostöörikast aastat!

    2016. aasta esimene Õpetajate Leht ilmub 15. jaanuaril.

    Kohtumiseni!

    1 minut
    1 kommentaar

  • Sündmusterohke haridusaasta 2015

    5. jaanuar. Vähem projektipõhisust. Haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski selgitab infotunnis, missugused on teaduse rahastamise töörühma ettepanekud teaduse rahastamise projektipõhisuse vähendamiseks.

    19. jaanuar. Nuhvel ja värkvõrk. Tallinnas Euroopa Liidu majas tehakse kokkuvõte sõnavõistlusest, mis andis uudissõnad „nuhvel” (tahvelarvuti), „värkvõrk” (asjade internet), „kõnejuht” (moderaator), „sujundama” (ingl streamline), „kolmekogu” (kolmepoolsed läbirääkimised), „aasristmik” (mitmel tasandil ristmik), „huvipool” (ingl stakeholder) jt.

    26. jaanuar. Koolijuhid Euroo­passe õppima….

    Raivo Juurak
    6 minutit

  • Kas pagulaskriis laiendab keelekümbluse kandepinda?

    Välispäritolu laste tulek meie kooli näitab kõige selgemalt, et keeleõpetuses ja õpetuses üldse on vaja tõsist pööret.

    Sellised lapsed vajavad palju piltlikku materjali, emotsionaalset õhkkonda, klassikaaslaste toetust – ja seda kõike pakub keelekümbluse metoodika. Mõttevahetuses pagulaslaste õpetamise teemal osalesid Innove juhatuse liige Birgit Lao-Peetersoo, keelekümbluskeskuse juhataja Natalja Mjalitsina ja hariduse tugiteenuste agentuuri juhataja Margus Tõnissaar.

    Välispäritolu laste õpetamisega seotud…

    Raivo Juurak
    12 minutit

  • Hariduse mõõdupuu pikeneb

    Koolide hindamise mõõdupuu on läinud pikemaks. Riigieksamite põhjal koostatud pingeridadele on lisandunud haridussilm.ee-s näitajad, mis mõõdavad õppeasutuste tulemuslikkust, tõhusust, eeldusi, rahulolu. Esialgu tundub, et pilti on keerukas kokku panna, leiavad koolijuhid.

    Koolimõõdikuid on nelja liiki. Tulemusnäitajate abil saab selgeks, kui edukalt haridust omandatakse – kui palju on katkestamisi või nominaalajaga lõpetajaid. Näha saab koolide õpitulemusi ja edasiõppijate hulka, kutseõppurite puhul lõpetanute palgaandmeid.Õppeasutuste…

    Sirje Pärismaa
    8 minutit
    1 kommentaar

  • Millest kirjutab 4. detsembri Õpetajate Leht

    Kahe TTG soolaleivapidu

    Kolm kuud pärast õppeaasta algust pidasid viimaks soolaleivapidu ühe katuse all asuvad Tartu Tamme gümnaasium ja Tartu täiskasvanute gümnaasium.

    Hariduse mõõdupuu pikeneb

    Koolide hindamise mõõdupuu on läinud pikemaks. Riigieksamite põhjal koostatud pingeridadele on lisandunud haridussilm.ee-s näitajad, mis mõõdavad õppeasutuste tulemuslikkust, tõhusust, eeldusi, rahulolu. Esialgu tundub, et pilti on keerukas kokku panna, leiavad koolijuhid.

    Nutipööre – mäng või midagi enamat?

    Pärnu…

    4 minutit
    1 kommentaar

  • Kuidas edasi – kas eraldi või koos?

    Lõuna-Eesti linnades tegutsevad veel vaid mõned venekeelsed koolid, vene kodukeelega lapsed sulanduvad eesti keele- ja kultuuriruumi. Pika keelekümblus­traditsiooniga Tartu Annelinna gümnaasium on valmis pakkuma võimalust ka vastupidises suunas liikuda ja kutsuks heal meelel oma perre ka eesti noori, kes tahavad vene keele kerge vaevaga suhu saada.

    Tartu Annelinna gümnaasium on Eesti kõige lõunapoolsem vene õppekeelega keskkool. Emajõelinnas tegutseb ka üks…

    Sirje Pärismaa
    8 minutit

  • Mõisakool on tugev Eesti kaubamärk

    Muinsuskaitseameti andmetel tegutsevad pea kolmandikus mõisahoonetest haridusasutused. Eestis on säilinud pool tuhat mõisa pea­hoonet, millest 69-s tegutsevad koolid. Norra riik on toetanud viimase kümne aasta jooksul siinseid mõisakoole ligi 12 miljoni euroga, mille abil on saanud uue näo ja sisu üle kümne mõisas tegutseva kooli.

    Vääna mõisakoolis leidis 13. novembril aset Euroopa majanduspiirkonna (EMP) mõisakoolide programmi lõpukonverents ja mõisakooli taasavamine….

    Heiki Raudla
    10 minutit

  • President andis üle hariduspreemiad

    President Toomas Hendrik Ilves andis neljapäeval, 19. novembril üle tänavused hariduspreemiad, mille laureaatideks valiti Viljandi kutseõppekeskuse füüsikaõpetaja ja Taibukate teaduskooli juht Lilian Tambek, Hugo Treffneri gümnaasiumi kauaaegne matemaatikaõpetaja Hele Kiisel ja Gustav Adolfi gümnaasiumi direktor Hendrik Agur. Reaalteaduste eripreemia pälvis Miina Härma gümnaasiumi keemia- ja füüsikaõpetaja Erkki Tempel.

    „Te pole lihtsalt õpetajad. Te olete eestvedajad ja innustajad, kes teevad matemaatika, keemia,…

    4 minutit

  • Põltsamaa ühis­gümnaasium hakkab küberkaitset õpetama

    9. novembril kirjutati alla dokumentidele, mille alusel hakatakse Põltsamaal esimesena Eestis juba gümnaasiumiastmes küberkaitset õpetama.

    Küberohud on meid kummitanud juba mõnda aega. Aprillimäruli päevadest on kõigil veel meeles häkkerite massiivsed rünnakud Eesti riigiasutuste serveritele. Ukraina sündmuste keerises segavad häkkerid telekanalite ja teenuseid osutavate firmade tööd, interneti kaudu lõhutakse isegi satelliite. Kusjuures seda kõike pole raske teha….

    Raivo Juurak
    11 minutit

  • Kogukonnakoolis on kodu lõhn

    Erinevalt laialt levinud arvamusest, justkui õpiksid erakoolides vaid varakate vanemate lapsed, on suurema osa erakoolide pidaja hoopis MTÜ. Vanemad on palju andnud oma laste ja kogukonna heaks ning küsivad, miks riik ei mõista nende panust kogu Eesti tervemasse elukeskkonda.

    Päike juba ammu loojund, õu pimedana näib. Ja uus valgus taevas, laulavad Peedu kooli lapsed. „Kuidas me jätkame? Teeme natuke nalja ka,” sõnab…

    Sirje Pärismaa
    15 minutit

  • Koolijuhid valmistusid pagulaslaste vastuvõtuks

    Kümme Eesti koolijuhti käis 15.–17. oktoobrini Berliinis õppereisil, et tutvuda sealsete hariduskogemustega pagulaslaste lõimimisel. Külastati koole ja kohtuti haridusekspertidega.

    Osalesid Alatskivi keskkooli, Jüri gümnaasiumi, Miina Härma gümnaasiumi, Narva Soldino gümnaasiumi, Narva Vanalinna riigikooli,Tallinna Mustamäe reaalgümnaasiumi, Tal­linna Pae gümnaasiumi, Ülenurme gümnaasiumi ja Viimsi keskkooli esindajad. Kõik nimetatud koolid kuuluvad UNESCO ühendkoolide võrgustikku, mille üks olulisi tegevusvaldkondi on maailmaharidus.

    „Õppereisi eesmärk…

    Meeli Parijõgi
    10 minutit

  • Erakoolid tegid ministeeriumis avaliku pöördumise

    Kehtiva erakooliseaduse plaanitava muudatusega, millega valitsus taganeb oma kohustusest osaleda erakoolide tegevuskulude katmises, võetakse turvatunne kõigilt erakoolis õppivatelt lastelt ja nende peredelt ning see toob kaasa laste ebavõrdse kohtlemise, seisab esmaspäeval, 26. oktoobril Tartus haridusministeeriumi saalis tehtud erakoolide esindajate avalikus pöördumises.

    „Selleks, et üles ehitada avatud ühiskonda, kus kodanikuinitsiatiiv on toetatud, peab riik tunnustama lapsevanemaid aktiivse algena oma laste haridusvõimaluste…

    6 minutit

  • Teaduskoostööfestival: õigel ajal õiges kohas

    TTÜ ja TÜ korraldasid 14. oktoobril Mektory keskuses ettevõtete ja ülikoolide koostööfestivali „Õigel ajal õiges kohas”. Ettevõtjad saabusid kohale uusi arendusideid saama. Osales üle 500 inimese, rohkem kui 330 ettevõtte ja organisatsiooni esindajad, 170 teadlast Tartust ja Tallinnast.

    Festival toimus esimest korda, järgmisel aastal saa­dak­se kokku Tartus. Loo­de­ta­vasti on siis maaülikoolgi oma lipuga väljas ja osaleb ka Tallinna…

    Karl Kello
    8 minutit

  • Kelle asi on eesti keel?

    Kas eesti keel on ainult eesti filoloogide asi või oleme kaasvastutajad, küsiti 8. oktoobril seitsmendal keele­foorumil. Vastuseid otsisid riigikogu konverentsisaali kogunenud keeleerksad inimesed.

    Keelefoorumi kokkukutsumise ajend oli äsjavalminud „Eesti keele arengukava 2011–2017” elluviimise vahearuanne, mis trükisoojana ka välja jagati.

    „Võib pidada edasiminekuks, et oleme üleilmastumises senised positsioonid säilitanud,” sõnas keelenõukogu esimees TÜ professor Birute Klaas-Lang, kes andis ülevaate kahel viimasel aastal eesti keele…

    Sirje Pärismaa
    10 minutit
    1 kommentaar
Õpetajate Leht