Päevakorral

29. veebruaril tutvustati HTM-i Tallinna esinduses lapsevanemate annetusi käsitlevat juhendmaterjali. Dokumendist andsid ülevaate üldharidusosakonna peaekspert Mariann Rikka ja välishindamisosakonna juhataja Kristin Hollo.

Mariann Rikka rõhutas, et oma koolile annetamine on teretulnud ja väärib tunnustust. Paraku on ette tulnud juhtumeid, kus annetused pole olnud vabatahtlikud, vaid lapsevanemaid on survestatud. Näiteks on saadetud lastevanematele annetamise kohta korduvaid meeldetuletusi,…

Nüüd siis väidetakse, et hea õpetaja on palju tähtsam kui õppematerjalid. Spontaanselt mõeldes tundub, et nii see ongi. Sest õpetaja saab ju ise ka materjale teha. Aga mõne aja pärast hakkab närima kahtluse­ussike, kuni lõpuks tundub selline õpetaja ja õppematerjalide vastandamine üha veidram.

Meenuvad lapsepõlve esimesed rohimistööd sovhoosipõllul. Algul oli see käsitsitöö – pidime küürakil liikudes pikemad maltsad ja ohakad välja tõmbama. Edenesime muidugi…

Eesti Rahva Muuseumi uhiuues peahoones on üllatavalt palju õpperuume.

Jaanuaris jõudsid Eesti Rahva Muuseumi (ERM) uue hoone ehitustööd lõpule. Alanud on ekspositsioonide ülespanek ja muud sisetööd. Aprillist saab hakata registreerima grupikülastusi, oktoobrist on uksed külastajatele lahti.

Uus muuseum lööb suurusega. Näiteks hoone linnapoolses otsas on avar varjualune – see olevat suurem kui Tartu laululava katusealune pind, mis aga ei tähenda, et kõlapilt…

5. jaanuar. Vähem projektipõhisust. Haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski selgitab infotunnis, missugused on teaduse rahastamise töörühma ettepanekud teaduse rahastamise projektipõhisuse vähendamiseks.

19. jaanuar. Nuhvel ja värkvõrk. Tallinnas Euroopa Liidu majas tehakse kokkuvõte sõnavõistlusest, mis andis uudissõnad „nuhvel” (tahvelarvuti), „värkvõrk” (asjade internet), „kõnejuht” (moderaator), „sujundama” (ingl streamline), „kolmekogu” (kolmepoolsed läbirääkimised), „aasristmik” (mitmel tasandil ristmik), „huvipool” (ingl stakeholder) jt.

26. jaanuar. Koolijuhid Euroo­passe õppima….

Välispäritolu laste tulek meie kooli näitab kõige selgemalt, et keeleõpetuses ja õpetuses üldse on vaja tõsist pööret.

Sellised lapsed vajavad palju piltlikku materjali, emotsionaalset õhkkonda, klassikaaslaste toetust – ja seda kõike pakub keelekümbluse metoodika. Mõttevahetuses pagulaslaste õpetamise teemal osalesid Innove juhatuse liige Birgit Lao-Peetersoo, keelekümbluskeskuse juhataja Natalja Mjalitsina ja hariduse tugiteenuste agentuuri juhataja Margus Tõnissaar.

Välispäritolu laste õpetamisega seotud…