$menuu_nimi: Telli_menuu
$submenu_hover: 
$submenu_direction: vertical

$menuu_nimi: Ulemine_menuu
$submenu_hover: 1
$submenu_direction: vertical

Päevakorral

  • ,

    Eesti osales õpetajakutse tippkohtumisel

    Eesti delegatsioon osales 28. ja 29. märtsil Uus-Meremaal rahvusvahelisel õpetajakutse tippkohtumisel, kuhu olid kutsutud maailma 20 parema haridusega riigi esindajad. OECD ja rahvusvahelise õpetajate ametiühingu korraldataval nõupidamisel osalejad selguvad eelkõige PISA testide põhjal.

    Et ürituse statuudi järgi peab iga riigi delegatsiooni kuuluma haridusminister ja õpetajate ametiühingu juht, esindasidki Eestit eelmine minister Jaak Aaviksoo ja haridustöötajate liidu juhatuse esimees Reemo Voltri…

    Sirje Pärismaa
    2 minutit

  • Lastel on sündides sada keelt suus

    Tallinna ülikoolis peeti läinud laupäeval rahvusvahelist alushariduse konverentsi „Lapsest lähtuv kasvatus ja tegevuskultuur”.

    Konverentsi ligi 400 osaleja seas olid lasteaiaõpetajad, lasteaedade juhid ja õppealajuhatajad, teisedki alushariduse edendamisest huvitatud. Teist 400 osaleda soovijat jäänud aga kohtade puudusel kõrvale.

    Rohke osavõtu üks põhjus oli konverentsi toimumine nädalavahetusel. Mullu augustis Tallinna ülikoolis peetud rahvusvahelisel alushariduse uurijate konverentsil osales Eesti lasteaiajuhte ja -õpetajaid vähe, põhjuseks toodi,…

    Meeli Parijõgi
    9 minutit
    1 kommentaar
  • ,

    Ükski laps ei tohiks kannatada koolikiusamise tõttu

    Evelin Ilves ja Taani kroonprintsess Mary rõhutasid täna lastekaitse liidu ja õiguskantsleri kantselei konverentsi „Kiusamisvaba haridustee” avakõnes, et ennetades või vähendades koolikiusamist, kaitseme kogu ühiskonda, sest kiusamine mõjutab lapse ülejäänud elu, tema suhteid ja hakkamasaamist täiskasvanuna, teatas presidendi kantselei pressitalitus.

    „Emana, kelle tütar õpib 4. klassis, on mul väga valus lugeda uuringut, et Eesti koolides on iga viiendat…

    2 minutit
    1 kommentaar

  • Loodame luua pingevaba ja konstruktiivse õhkkonna

    26. märtsist alates on Eesti Vabariigi haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski. Konservatiivsesse erakonda kuulunud ministri vahetas välja sotsiaaldemokraat. Õpetajate Leht uuris ministrilt, kui suuri muutusi ja missuguseid toob Eesti haridus­poliitikasse tema ametisse astumine.

    Jevgeni Ossinovski, mida peate ministrina oma kõige tähtsamaks ülesandeks?

    Uue valitsuse tööaeg kestab ainult üksteist kuud ja seepärast ei ole põhjust Eesti hariduses väga suuri muutusi…

    Raivo Juurak
    8 minutit
    1 kommentaar

  • Mida arvate uue valitsuse koalitsioonileppest?

    Enn Kirsman

    Audentese erakooli õpetaja

    Üldiselt paljulubava koalitsioonileppe taustal tunduvad hariduse lubadused tagasihoidlikud. Näiteks riigigümnaasiumide rajamisega minnakse edasi, kuid midagi ei märgita selle uut tüüpi kooli õppekava kohta. Kui kaotame Nõukogude-aegse koolitüübi, peame kaotama ka Nõukogude-aegse põhimõtte, et kõik õpilased peavad õppima võrdselt pealiskaudselt väga palju õppeaineid. Riigigümnaasiumis peaks õpilasel olema ikkagi oluliselt vähem õppeaineid, näiteks kolm ainet süva- ja…

    4 minutit

  • Pooled noored pole kordagi teatris käinud

    Vanemuise teater kutsus esmakordselt paarsada kooli- ja teatriinimest hariduskonverentsile, et arutleda koos võimaluste üle pakkuda kooliprogrammile veelgi sisukamat täiendust.

    Teatri rolli üle hariduses ja hariduse rolli üle teatris mõtisklemiseks on õige aeg, selgus ka konverentsi peaesineja, TÜ professori Marju Lauristini (pildil) jutust. 2012. aasta uuringu andmeil on inimeste hulk, kes on käinud aasta jooksul üle kolme korra teatris,…

    Sirje Pärismaa
    2 minutit

  • Mikkeli muuseumis avati näitus „Kuldaja värvid”

    Kevade alguse päeval, 20. märtsil avati Kadriorus Mikkeli muuseumis näitus „Kuldaja värvid. Eesti klassikaline maalikunst Enn Kunila kollektsioonist”. Eesti ühe märkimis­väärsema era­kunstikogu näitusel saab näha maale aastatest 1910–1945. Esindatud on sellised vanema maali­kunsti autorid nagu Konrad Mägi, Ants Laikmaa, Nikolai Triik, Ado Vabbe, Endel Kõks, Richard Uutmaa jpt. Muljetavaldavalt palju kaasneb näitusega haridusprogramme ja lisamaterjale.

     

    Enn Kunila, kelle…

    Tiina Vapper, Eero Epner
    10 minutit
    1 kommentaar

  • Räägi, kuidas tahad, aga kirjuta õigesti ehk Kuidas tappa lohe juba munas

    Kristjan Jaagu sünnipäeval austame head ja kaunist eesti keelt. Heiskame lipu, teeme ERR-i järjekordse etteütluse ja oleme uhked, et nii väike rahvas oma riigis oma keelt räägib ja kirjutab. Siis on pidu läbi ja võime oma keele aastaks õnnelikult unustada.

    Rääkides emakeelest, keskendume sõna teisele, mitte esimesele poolele. Mida ütleb ema lapsele? „Ma armastan…

    Loone Ots
    5 minutit
    2 kommentaari

  • Slängis on moes lühendid

    Ma ei pane pahaks, kui õpilased kasutavad vahel slängi − kui pole just sõnastusõpetuse tund. Kõnekeelena on see täiesti sobiv, kui jutt on viisakas. Kindlasti ei tohi släng kedagi halvustada ega solvata. Kui õpilane ütleb mõne väljendi slängis, tekib mul filoloogina pigem huvi, mida see tähendab, mitte küsimus, miks ta nii ütles.

    Õpilased peavad aga mõistma, et släng on ikkagi kõnekeel ja…

    Urve Parveots
    2 minutit

  • Õpilaste mõtteid slängist

    Oma mõtteid slängist avaldavad Tartu Kivilinna gümnaasiumi 10. klassi õpilased Sander Kamenik ja Rainis Sikk ning 8. klassi õpilased Marke Mark, Arle-Martin Kuura ja Agnes Annilo.

    • Eakaaslastega räägin rohkem slängis, emaga kodus püüan ikka kirjakeeles rääkida, muidu ta ei saa aru. Üritasin ka emaga slängis rääkida, küsisin, „mis mähis on”, aga ta ei saanud aru. Aga nüüd on juba niimoodi läinud,…

    Sirje Pärismaa
    4 minutit
    2 kommentaari

  • Släng on keele rikkus

    Släng on kahtlemata keele rikkus. Just slängis on kõige rohkem keelemängu ja vaba keelelist loovust. Vanemates kirjakeeltes on praegu ja on olnud ka varem rohkem slängikihistusi. Näiteks on inglise keeles tunduvalt rohkem eri ühiskonnakihtidele omast iseloomulikku keelekasutust, selle kohta leiab ju hulganisti näiteid vanemast inglise ilukirjandusest.

    Ma ei julge öelda, et eesti keeles oleks praegu väga rikkalikult eri tüüpi eri inimrühmadele omast slängi….

    Reili Argus
    3 minutit
    3 kommentaari
  • ,

    Emakeelepäeva peetakse etteütluse ja konverentsiga

    Reedel, 14. märtsil peetakse Eestis emakeelepäeva. Vikerraadios toimub sel puhul juba seitsmendat korda emakeelepäeva etteütlus, mille puhul saab auhinna ka parima osalenud õpilase õpetaja. Rahvusraamatukogus peetakse kümnendat korda emakeelepäevakonverentsi. Tartus ja Narvas esitletakse raamatuid. Lisaks toimub hulk muid temaatilisi ettevõtmisi nii koolides, muuseumides kui ka raamatukogudes, samuti välismaal eesti kogukondades.

    Vikerraadio e-etteütlus algab raadioeetris reedel, 14. märtsil kell…

    5 minutit
    1 kommentaar
  • ,

    Suri reaalkooli juht Gunnar Polma

    Pühapäeval suri 53-aastasena Tallinna reaalkooli direktor Gunnar Polma.

    Alates 1998. aastast reaalkooli juhtinud Polma oli aastatel 1996-1998 Haapsalu vene gümnaasiumi direktor ning aastal 1989. aastal taasavas koos abikaasa ja kohalike elanikega Metsküla algkooli, kus töötas nii õpetaja kui koolijuhina. Aastatel 1982–1984 pidas ta õpetajaametit Annikvere koolis.

    Polma sündis 26. augustil 1960 Raasikul ning lõpetas 1982. aastal Tartu ülikoolis bioloogi ning bioloogia…

    1 minut
  • ,

    Suri etiketiõpetaja Maaja Kallast

    Pühapäeval suri 75-aastasena etiketiõpetaja Maaja Kallast.

    Meie ühingu auliige, ajatu elegantsi ja karmi ütlemisega teekaaslane Maaja Kallast lahkus 9. märtsi 2014 varahommikul, seisab Eesti Juhi Abi Ühingu kodulehel.

    „Aga võime olla üsna kindlad, et ta jälgib meie tegemisi sealt, kus ta nüüd on, tõstab vahel hoiatavalt sõrme, kui kipume ära unustama tema õpetusi, ja kiidab heaks, kui oleme, nagu tema meid olema…

    1 minut

  • Lehekrabinat jääb klassitoas vähemaks

    Tartu erakooli 1., 4. ja 7. klassi õpilased on juba pool aastat ammutanud tarkust digiõpikutest. Igaühe lauaserval ongi isiklik iPad. Sügisest saavad teisedki klassid oma „tahvlid”.

    Tartu erakooli 1. klassi viimane tund algab vaibal vestlusringis istudes. Koos arutatakse läbi eelmise päeva retk Vapramäele. Õpetaja Karen Kärtmann laseb ringi käima metsast kaasa toodud käbid ja puukoored. Kui jutt jõuab loomadeni, palub…

    Sirje Pärismaa
    12 minutit
    5 kommentaari

  • Maakondade PISA tulemuste vahel haigutab auk

    Kui Eesti maakonnad esinenuks PISA testis iseseisvalt, oleksid Põlvamaa lapsed loodusteadustes maailmas teisel, Hiiumaa lapsed matemaatikas kuuendal ja Saaremaa lapsed lugemises seitsmendal kohal.

    Detsembri algul avalikustatud PISA tulemused tõid Eesti haridusrahvale rõõmusõnumi ja tõestasid meie põhikoolilõpetajate teadmiste maailmaklassi. Olgu meeldetuletuseks öeldud, et loodusteadustes jagame Soomega Euroopas 1.−2. kohta ja maailmas oleme kuuendad, matemaatikas ja funktsionaalses lugemises oleme Euroopas neljandad…

    Sirje Pärismaa
    8 minutit
    3 kommentaari

  • Kuidas tähistavad iseseisvuspäeva eesti koolid välismaal?

    Riigi 96. sünnipäeva eel uuris Õpetajate Leht, kuidas märgivad tähtsündmust ära eesti koolid Rootsis, Soomes, Ameerikas ja Venemaal. Oma mõtteid Eesti riigist jagasid ka õpilased. Sõltumata kirjutajate asupaigast, kumab läbi suur igatsus.

    „Eesti tähendab mulle kõike. Eesti on mu kodumaa, seal ma sündisin ja see jääb mulle alati südamesse. Eesti on nii ilus sõna, et kui…

    Sirje Pärismaa
    14 minutit

  • Aastad pole kustutanud uudishimu elu vastu

    „Mul on teist kahju, paluge rikastelt vilistlastelt endale parem töökoht!” vangutas Tartu ülikooli väärikate ülikooli õppur pead, nähes üleriideid vastu võtmas Helve Raiki, kauaaegset Tartu Tamme gümnaasiumi juhti ja NSV Liidu ülemnõukogu kahe koosseisu saadikut.

    „Riidehoidja” Raik vaid muheles ega hakanud selgitama oma tegelikku missiooni. Et tema ülesanne on teha kaadritagust tööd – kaubelda väärikatele lektoreid ning projektijuhile igati…

    Sirje Pärismaa
    7 minutit
    3 kommentaari

  • Kuldaväärt õpetaja Kullamaalt

    Kullamaa keskkooli terviseõpetuse õpetaja Mai Jõevee on tõeline maa sool – lisaks koolitundidele on ta vallavalitsuse liige, ajab külaelu asju, korraldab maakonna spordiüritusi ja jõuab ka ise nii tantsima kui võrkpalli mängima. Just kohaliku elu edendamise eest pälvis Jõevee tänavu presidendilt Valgetähe teenetemärgi.

    „Kes tahab väljas käia, sellel on elu aktiivne ja lõbus, kes tahab kodus tukkuda, sellel on igav,” ütleb…

    Sirje Pärismaa
    2 minutit

  • Autism on minu lahinguratsu

    Kui Mai Suuder 1973. aastal Tartu ülikooli esimese eripedagoogide lennu lõpetas, polnud ta autismist veel kuulnudki. Kakskümmend aastat hiljem sai just Suuderist üks Eesti autismipedagoogika teerajajaid ja tänavu tunnustas tema tööd Valgetähe ordeniga ka president.

    Varem lastehaiglas töötanud Suuderi kutsus Tartu Masingu kooli tööle kursusekaaslasest direktor Krista Eller, kelle idee oligi hakata õpetama autistlikke lapsi.

    „Oli ikka väga läbimõtlemata samm võtta väljakutse vastu,…

    Sirje Pärismaa
    3 minutit
    1 kommentaar

  • Keelekümblus tõi Tallinna Läänemere gümnaasiumi endisele direktorile ordeni

    Tallinna Läänemere gümnaasiumi endine direktor Valeri Novikov (pildil) pälvis keelekümbluse edendamise eest Valgetähe IV klassi teenetemärgi.

    Läänemere gümnaasium oli nelja esimese kooli seas, kes 1999. aastal asus õhinal keelekümblusprogrammiks valmistuma. „Tutvusime materjalidega, käisime Soomes ja Kanadas, valisime kaadrit,” meenutab Valeri Novikov. Korraks tekkis ka väike kahtlus, kui keegi küsis direktorilt, kas ta ikka…

    Sirje Pärismaa
    2 minutit

  • Aumärgid haridusrahvale

    Vabariigi 96. aastapäeva eel tänas ja tunnustas vabariigi president Toomas Hendrik Ilves teenetemärkidega eri elualade inimesi. 99 riikliku autasu saaja seas on tänavu mullusest rohkem haridusinimesi: õpetajaid, koolijuhte, treenereid, ülikoolide õppejõude. Kokku veerandsada.

    Valgetähe III klassi teenetemärgi pälvisid TÜ Viljandi kultuuriakadeemia direktor Anzori Barkalaja, EBS-i asutaja Madis Habakuk, mereteadlane ja matemaatik, TTÜ küberneetika instituudi laborijuhataja akadeemik Tarmo Soomere, Eesti kunstiakadeemia emeriitprofessor Mait…

    Sirje Pärismaa
    2 minutit

  • Kes ütleks vähemalt hea sõna tehtud töö eest?

    Tallinnas kütab kirgi kuue pooltühja kooli liitmine suuremate koolidega.

    Tallinn on aastaid suuri ja tuntud koole soosinud ning seepärast on täiesti loomulik, et väiksemad koolid on tasapisi kokku kuivanud ja kätte on jõudnud aeg nad suurematega liita, ütleb Sikupilli keskkooli direktor Villu Mengel. Temaga jääb üle ainult nõustuda. Paljud suured koolid on võtnud end õpilastest lõhki – kõik…

    Raivo Juurak
    12 minutit
  • ,

    Minister Aaviksoo: kiirendame erivajadustega laste hariduskorralduse kaasajastamist

    Täna Tapa erikooli külastanud haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo sõnul tuleb erivajadustega laste haridus- ja koolikorralduse kaasajastamise tempot kiirendada, teatas haridus- ja teadusministeeriumi pressiesindaja.

    Kooli igapäevaelust ning paari nädala tagustest korrarikkumistest ülevaate saanud minister rõhutas, et korra hoidmine käitumuslike ja psüühiliste erivajadustega noorte õppeasutuses on oluline nii õpilaste eneste heaoluks kui ka kooli…

    2 minutit
    2 kommentaari
Õpetajate Leht