Päevakorral
-
Veeriku kooli kolmas klass jälgib rööviku arenemist liblikaks. Kordamööda mõõdetakse klaastopsis elutsevat tegelast ja täidetakse kontroll-lehte. „Püüame tuua loodust klassi. Laps ei märka, kui teda ei suunata, vanematel pole aega endalgi näha. Lapsi huvitab, nad on õhinas,” ütleb õpetaja Saima Alliksaar. Foto: Sirje PärismaaKui loodus enam ei kutsu
Kuidas õpetada algklassides loodusõpetust ajal, mil üha vähematel lastel on kodust kaasas harjumus looduses käia ja ainuüksi herilase nägemine ajab nutma?…
11 minutit -
Paneeldiskussiooni „Omad ja võõrad” küsimuste-vastuste aeg. Foto: Raivo JuurakUrmas Dresen.Kristlike väärtustega moraalse paanika vastu
Rändekriisiga tekkinud vastasseisudes aitavad inimlikku suunda hoida kristlikud väärtused.
Nii tõdeti Eesti kirikute nõukogu ja siseministeeriumi ühisel hariduskonverentsil „Voorused…
12 minutit2 kommentaari -
Tartu noor bioloog Fred Väärtnõu (paremalt esimene) Taimaal Mindful Farmis koos vabatahtlike rahvusvahelise seltskonnaga maapähklipõldu harimas. Foto: Miléna BerndtÜks katse, millega rottide õppimisvõimet hinnatakse, on labürindi läbimine. Foto: http://www.viewzone.com/morphogeneticMidagi enamat kui vaid tasuta töö
Noored löövad koolitöö kõrvalt üha enam kaasa vabatahtlikus tegevuses, sest peavad seda ägedaks võimaluseks teha midagi kasulikku. Vabatahtliku töö kogemus…
12 minutit -

Koolide pillipargid korda!
Eesti sajanda sünnipäeva eel toetab riik nelja aasta vältel koolide-muusikakoolide pilliostu 1,3 miljoni euroga. Projekt „Igal lapsel oma pill” tõigi mullu…
9 minutit -
Jelena Ustavil algas lasteaia juhina 46. tööaasta, Sireli lasteaed ongi tema elutöö. Foto: Tiina VapperMeie klassid on väiksed nagu lasteaia sõimerühmad
Klasside alatäitumus on meie õpetajate madala palga üks peamisi põhjusi, tõdeb rahandusministeeriumi nõunik Andrus Jõgi.
Linnade ja valdade…
10 minutit -

Kas lugeda või e-lugeda?
Noored on nutiseadmete kasutamisel osavnäpud, kuid ilukirjandust lugedes eelistavad nad „päris raamatuid”. E-raamatute maailm on nii õpetajaile kui ka õpilastele veel…
11 minutit -

Missuguseks kujuneb eesti keele tulevik Soomes?
Kui palju õpivad Soomes elavad eesti lapsed eesti keelt? Selgub, et mitte just palju. Mida siis ette võtta?
Esmaspäeval,…
10 minutit -
KÜSIMUS JA VASTUS
Kuidas laste emakeelt välismaal alles hoida?
MART LAANPERE
TLÜ vanemteadur
Algatada tuleks virtuaalsete klassikaaslaste programm, nii et iga Eesti kool saaks lisada oma klassi nimekirja paar võõrsil elavat eakaaslast, kes oleks kaasatud klassi virtuaalkeskkonna tegevusse. Võõrsil õppivaid noori tuleks kaasata ka Eesti koolide internetipõhistesse õpiprojektidesse, nt noorte endi loodava romaani või videopõneviku tegemisse. Nooremate õpilaste puhul sobib „Kaisukaru” projekt, mille puhul saadavad Eesti õpilased…
3 minutit -
Miks pole linnakool maakoolist parem?
Eesti maakool ei jää linnakoolist peaaegu millegi poolest maha, selgus OECD uuringust. Meil on Euroopa kõige ühtlasem haridustase. Minister Ligi on soovitanud meil selle üle uhkust tunda ja jõudnud Facebookis neid, kes selle üle piisavalt uhked ei ole, juba mõnevõrra nahutadagi.
Muidugi oleme uhked! Kiitus õpetajatele! Sellised asjad ei sünni ju iseenesest, vaid ikka visa tööga. Kuid samas on käes…
2 minutit -
Tippjuhid propageerivad koolides reaalaineid
9. MÄRTSIL SAI PIRITA MAJANDUSGÜMNAASIUMIS AVALÖÖGI PROGRAMM „REAALAINETEGA EDUKAKS”. KOHAL OLID IT-FIRMADE TIPPJUHID, KES ANDSID KA KÕIGIS KLASSIDES TUNDE.
Rain Laane Microsoft Estoniast märkis, et koolides on vägagi vaja infotehnoloogiat propageerida, sest juba praegu on nõudlus kvalifitseeritud IT-spetsialistide järele ettevõtetes suurem, kui kõrgkoolid suudavad neid ette valmistada. Praxise uuringu andmetel on Eestis aastaks 2020 puudu kuni 8000 IKT-pädevusega töötajat.
Rain…
2 minutit -

Riiklik ringiraha tuleb siiski
Märtsis jõuab viimaks valitsuse töölauale noorte huvitegevuse täiendava toetuse kontseptsioon. Uus riiklik toetussüsteem hõlmab kolme valdkonna: kultuuri, spordi ning loodus-…
6 minutit -
Tuleb tuttav ette
Eesti Päevalehes ilmus 1. märtsil huvitav lugu noorelt õpetajalt: „35 tundi nädalas. Kuidas selle ajaga kõike jõuab?” Autor Kristjan Lukk küsib, kuidas õpetajate koormust ja tööaega mõistlikult reguleerida, ning pakub välja liberaalse võimaluse lubada õpetajatel oma kohustuslikku 35-tunnist nädala tööaega ise planeerida.
Õpetajaametit armastatakse sageli võrrelda näitleja omaga. Näiteks peavad õpetajad suutma hoida noore publiku tähelepanu, kes kõik ei pruugi tunni ainest sugugi vaimustuda….
2 minutit -

AVALIK PÖÖRDUMINE
Huvitegevused noortest lähtuma!
Eestis paikneb ligikaudu 240 noortekeskust, milles on loodud noortele keskkond iseenda annete ja huvide avastamiseks. Esimesed noortekeskused alustasid tööd 15…
4 minutit -
Kelle vanem koolile ei anneta, selle nimi klassitahvlile …
29. veebruaril tutvustati HTM-i Tallinna esinduses lapsevanemate annetusi käsitlevat juhendmaterjali. Dokumendist andsid ülevaate üldharidusosakonna peaekspert Mariann Rikka ja välishindamisosakonna juhataja Kristin Hollo.
Mariann Rikka rõhutas, et oma koolile annetamine on teretulnud ja väärib tunnustust. Paraku on ette tulnud juhtumeid, kus annetused pole olnud vabatahtlikud, vaid lapsevanemaid on survestatud. Näiteks on saadetud lastevanematele annetamise kohta korduvaid meeldetuletusi,…
3 minutit -

Kuidas kasvatada koolis ettevõtlikku meelt?
„Nii nagu inglise keele selgeks saamine juba kooliajal on saanud standardiks, võiks gümnaasiumis olla kohustuslik ka ettevõtlikkuse õpe….
8 minutit -
Ettevõtlik laps kutsub õpetaja mugavustsoonist välja
Ettevõtlik laps on õpetajale tihtilugu ebamugav. Ta suudab planeeritud tunnid oma küsimuste või tegevusega pea peale keerata. Ta vastab enne, kui küsimus on kõlanud, ja esitab küsimuse enne, kui on teooria lõpuni kuulanud. Tema nutiseade kubiseb äppidest, millest õpetajal aimugi ei ole. Ta valib, millal tunnis käib. Ta ei lepi rutiini ja ootamisega. Halvemal juhul ei…
4 minutit -
Kõpla eelistest
Nüüd siis väidetakse, et hea õpetaja on palju tähtsam kui õppematerjalid. Spontaanselt mõeldes tundub, et nii see ongi. Sest õpetaja saab ju ise ka materjale teha. Aga mõne aja pärast hakkab närima kahtluseussike, kuni lõpuks tundub selline õpetaja ja õppematerjalide vastandamine üha veidram.
Meenuvad lapsepõlve esimesed rohimistööd sovhoosipõllul. Algul oli see käsitsitöö – pidime küürakil liikudes pikemad maltsad ja ohakad välja tõmbama. Edenesime muidugi…
2 minutit -
Kuidas matemaatikat õpilasele kergemaks ja põnevamaks õppeaineks muuta?
Õpetajate Lehe vestlusringis jäi mulje, et ilmselt hakkab arvuti toel õppimise (pranglimine, nutisport, GeoGebra jt) tõhusus varsti küündima keelekümbluse omani. Kuni selleni tuleb aga pakkuda õpilasele praegusest põnevamaid ülesandeid ja õpetajale õpetajaraamatut uue õpikäsituse metoodilise materjaliga. Ning endiselt pole kahtlust, et sõbralikus õhkkonnas tundub matemaatika õpilasele palju kergem.
Seekordses vestlusringis osalesid matemaatikaõpetajad Hele Kiisel…
12 minutit -
Eesti suurim koolihoone valmis
Eesti Rahva Muuseumi uhiuues peahoones on üllatavalt palju õpperuume.
Jaanuaris jõudsid Eesti Rahva Muuseumi (ERM) uue hoone ehitustööd lõpule. Alanud on ekspositsioonide ülespanek ja muud sisetööd. Aprillist saab hakata registreerima grupikülastusi, oktoobrist on uksed külastajatele lahti.
Uus muuseum lööb suurusega. Näiteks hoone linnapoolses otsas on avar varjualune – see olevat suurem kui Tartu laululava katusealune pind, mis aga ei tähenda, et kõlapilt…
9 minutit -
Särab, kiirgab ja nakatab
Programm „Noored kooli” on loomisest saati magnetina meelitanud kõrgharitud noori oma elus suurt muutust tegema ja ametit vahetama. Uustulnukatest on huvitatud ka koolid – mullu saadeti 18 noorele 88 koolist 160 pakkumist. Koolijuhtide hinnangul on tegu kindla kvaliteedimärgiga.
Kiviõli 1. keskkooli saabus eelmisel õppeaastal korraga neli noort õpetajat: Alice Aaviksoo, Kathriin Karus, Kristjan Lepp ja Karin Pohla. Neile lisandus sel õppeaastal Jüri…
13 minutit
