$menuu_nimi: Telli_menuu
$submenu_hover: 
$submenu_direction: vertical

$menuu_nimi: Ulemine_menuu
$submenu_hover: 1
$submenu_direction: vertical

Päevakorral

  • Forseliuse gümnaasiumis tehti viimast korda riigieksameid

    1962. aastal tegi selles koolis oma lõpueksameid Mati Unt, 1971. aastal Mihkel Mutt, 1976. aastal Aarne Rannamäe. Tänavune lend jääb viimaseks − Tartu Forseliuse gümnaasiumist, kunagisest kuulsast Vello Saage koolist saab põhikool.

    Viimases lennus on lõpetamas 30 noort. Mati Undi kombel juba kooliajal oma esimest romaani kirjutanud pole keegi, kuid elunovelli esimesed kaalukad read on kirja pandud….

    Sirje Pärismaa
    6 minutit

  • Valikkursuste õpetamine hõlbustub

    12. juunil tutvustati Tallinna Reaalkoolis gümnaasiumi matemaatika ja loodusainete valikkursuste uusi õppematerjale. Osalejad tõdesid, et õpetamine-õppimine läheb nüüd hõlpsamaks, sest pole enam vaja kõiki õppematerjale ise välja töötada.

    Komplekti kuuluvad õpik, töölehtede kogumik , e-kursus Moodle’is, õpetajaraamat ning teised vajalikud lisamaterjalid. Uued õppematerjalid on valminud Eesti Teadusagentuuri programmi TeaMe raames ja Euroopa Sotsiaalfondi toel ning on 1. juulist tasuta kättesaadavad nii…

    Sirje Pärismaa
    3 minutit

  • Tulemuste ootamine ajab vihale

    26. aprilli Õpetajate Lehes andis intervjuu Värska gümnaasiumi abiturient Georg Sonne, kes hoolimata raskest liikumispuudest koos kaaslastega riigieksamitele vastu läks. Georg lubas anda endast parima. Uurisime, kuidas tal läks.

    „Koolieksamid möödusid edukalt,” teatab Georg. „Ajaloo koolieksami sain 5 ja bioloogia 4. Ühiskonnaõpetuse riigieksam õnnestus täita CD-plaadil, see tähendab, et eksamiküsimused olid juba arvutisse sisestatud. Nii oli eksamit väga mugav täita. Kripeldama…

    Sirje Pärismaa
    2 minutit
    1 kommentaar

  • Kes katab erakooli tegevuskulud?

    Kuidas katavad omavalitsused erakoolide tegevuskulud?

    Vastab haridus- ja teadusministeeriumi jurist Indrek Kilk

    Erakooliseaduse § 222 lõike 1 kohaselt osaleb vald või linn eraüldhariduskooli tegevuskulude katmises proportsionaalselt koolis õppivate õpilaste arvuga, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht asub valla või linna haldusterritooriumil. Seega näeb nimetatud säte valdadele ja linnadele ette arvlemiskohustuse erakoolipidajaga. Sama paragrahvi teine lõige sätestab, et tegevuskulude katmisel lähtutakse käesolevast seadusest, kui vallad või linnad…

    3 minutit

  • Ülikoolides tuleb esimene maksuprii aasta

    Tartu kahes ülikoolis võetakse tasuta õppesse kokku üle 4000 esmakursuslase. Vähenenud on avatud ülikooli (kaugõppe) õppekavade arv.

    Eesti Maaülikoolis võetakse tänavu kaugõppesse vastu vaid kahele õppekavale – maamajanduslik ettevõtlus ja finantsjuhtimine ning tehnika ja tehnoloogia. Tartu ülikooli avatud ülikoolis saab valida 29 õppekava vahel.

    „Avatud ülikooli õppekavade vähenemist on teenimatult palju lükatud kõrgharidusreformi kaela,” sõnab Tartu Ülikooli vastuvõtu peaspetsialist Kaja…

    Sirje Pärismaa
    6 minutit

  • Kui paljusid vene noori puudutab asjaolu, et tasuta õpe kehtib üldjuhul eestikeelsetel õppekavadel?

    Seoses kõrgharidusreformiga on väidetavalt tekkinud kummaline haridusstrateegiline nüanss: tasuta on ainult eestikeelne õpe. Seega tekkivat teatud mõttes konfliktne olukord: ühelt poolt siin elavad teist keelt kõnelevad inimesed kõrgharidust tasuta omandada ei saa, samal ajal otsustavad aga need, kes hariduse tasuta saavad, tihtilugu Eestist lahkuda, kusjuures küllaltki arvukalt, kui…

    Karl Kello
    4 minutit

  • Rannahooaeg algas padupalavusega

    „Tänavune rannahooaeg algas väga ägedalt,” hindab kogenud vetelpäästja ja G4S-i rannavalve meedik Aleksander Suits, kes Pirita rannas inimestel silma peal hoiab. „Oli nädalavahetus ja kuumalaine. Mitte ainult Pirita, vaid kõik Tallinna rannad olid ülekoormatud. Olin siis valves ja tellisime nii palju abiväge kui võimalik.” Kümme aastat rannavalves töötanud Aleksandrile on nii hoogne hooaja algus esmakordne. Tavaliselt algab rannavalves aktiivne töö…

    Meeli Parijõgi
    2 minutit

  • Aeg läheb, mured jäävad

    Tallinna Ülikooli teadlaste uuringu „Muukeelne laps Eesti koolis” kaks peamist järeldust on samad, mis nelja aasta eest lõppenud Eesti põhikooli efektiivsuse uuringul − põhikooli õppekava pole paljudele jõukohane ning märgatav osa õpetajatest võiks tegutseda praegusest efektiivsemalt.

    Tallinna ülikooli psühholoogia instituudi teadlased võtsid 2009. aastal vaatluse alla ligi tuhat 3. klassi õpilast kümnest eestikeelsest koolist, kus õpib keskmisest rohkem muukeelseid lapsi, ning kõrvutuseks…

    Sirje Pärismaa
    7 minutit
    2 kommentaari

  • Kodune keel pole takistuseks

    Viimasel ajal on muukeelsete perede huvi eesti koolis õppimise vastu tunduvalt suurenenud. Kindlasti oleks see veel suurem, kuid vene koolid ja lasteaiad pakuvad juba päris suures mahus keelekümblust. Samas on igal aastal õpilasi, kes tulevad keelekümbluse lasteaedadest ja koolidest üle Järve gümnaasiumi. 2012. a veebruaris läbi viidud uuring näitas, et ainult eestikeelsetest peredest on meie koolis 60% õpilasi, segaperedest 19% ja…

    Anne Endjärv
    2 minutit

  • Töötamine kahes koolis: tööalane koolitus ja õppepuhkus

    Õpetaja töötab kahes koolis. Põhitöökoht saadab õpetaja koolitusele. Samal ajal jäävad teises koolis, kus ta mittepõhikohaga töötab, tunnid andmata ja neid ei tehta ka tagantjärele. Kas on õige vormistada õpetajale tema taotluse alusel tasustamata puhkus? Või peab teine töökoht samuti vormistama koolituse keskmise töötasuga? Või panema õpetaja tunnid hoopis tööpäevana kirja?

    Õpetajal on õppepuhkus. Põhitöökoht vormistab…

    3 minutit

  • Taandarengut pole, aga esirinnas silma ei paista

    Eesti hariduse hea skoor rahvusvahelistes pingeridades on tõstnud meid maailma arenenuimate riikide sekka, selgub Eesti inimarengu aruandest. Kuid meie õpilased on pigem tugevad keskmised – vähe on kõige nutikamaid ja ka kõige nõrgemaid.

    PISA uuringute põhjal on meie koolilapsed võrdselt tublid nii matemaatikas, loodusteadustes kui ka lugemises. Inimarengu aruande hariduspeatüki ühe autori, Tallinna ülikooli võrdleva halduspoliitika professori Anu…

    Sirje Pärismaa
    6 minutit
    3 kommentaari

  • Arstiabist Euroopa Liidus

    Plaanides reisi Euroopa Liidu liikmesriiki, tasub aegsasti mõelda, mida on vaja teada ja kaasa võtta, et vähendada ootamatu terviserikkega kaasneda võivaid kulusid.

    Euroopa ravikindlustuskaart

    Kõige olulisem abimees, mis peab rahakoti vahel olema, on Euroopa ravikindlustuskaart. Selle alusel saavad Eesti haigekassas kindlustatud ajutiselt teises liikmesriigis viibimise ajal vajaminevat arstiabi võrdsetel tingimustel selles riigis elavate kindlustatud inimestega. Selleks peab arstiabi vajadus olema tekkinud teises riigis…

    Evelin Koppel
    4 minutit

  • Palgastatistika nörritab valdu

    HTM-i statistika järgi on kümnes vallas õpetaja keskmine palk alla riikliku miinimumi, 715 euro. Õpetajate Leht uuris, kas tõesti rikutakse seadust.

    „Piinlik ja häbi on meediast lugeda sõnumit, et Kõpu vald eirab keskvalitsuse kokkulepitud pedagoogide palgamäära,” sõnab ärritunult Viljandimaa Kõpu vallavanem Tõnu Kiviloo. „Kui palgaandmed võetakse ühest andmebaasist (saldoandmikust) ja töökoormuse kohad teisest (EHIS), siis on raske tõsiseltvõetavat tulemust saada. Seda…

    Sirje Pärismaa
    5 minutit
    2 kommentaari

  • Õpetajate palk suurenes kolme kuuga 22 euro võrra

    Aasta kolme esimese kuuga jäi õpetajate keskmine palk haridusministeeriumi andmeil 74 eurot väiksemaks, kui riigi palgatoetus võimaldanuks, kuid üle poole omavalitsustest maksis märtsis õpetajatele enam palka kui jaanuaris, mistõttu on töötasu jaanuariga võrreldes keskmiselt 22 euro võrra kasvanud.

    Riik eraldas aasta alguses omavalitsustele keskmiselt 915 eurot õpetaja ametikoha kohta. Aasta esimese kolme kuu jooksul oli õpetajate keskmine palk…

    2 minutit

  • Tuleb uus haridusraha jagamise mudel

    Küsimustele vastab haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo

    Kuidas riik survestab omavalitsusi õpetajaile palka välja maksma?

    Alla riikliku alampalga maksmine on seaduserikkumine. Raske on uskuda, et ükski omavalitsus seda sihilikult teeb. Loodame, et dialoogi käigus asi laheneb ning äärmuslikke meetmeid pole vaja. Esmalt peab omavalitsus ise palganumbrites selgusele jõudma, kolm kuud on selleks olnud piisav aeg. Palgainfo on avalik, ka koolidirektorid ja…

    Sirje Pärismaa
    2 minutit

  • Palgaeeskirju pole kuskil

    Äsja lõppes meie küsitlus õpetajate palga alammääradest. Igal pool makstakse miinimum – 715eurot – välja, kuid enamikus haridusasutustes jäid kõrgema ametijärguga õpetajad sellest aastast muutunud riikliku palgapoliitika tõttu vaeslapse ossa – palga alammäär ei tõusnud või kui tõusis, siis praktiliselt igal pool vähem kui õpetaja ametijärguga õpetajal. Mitte protsent vähem, vaid ka arvuliselt vähem.

    Meie küsitlus käsitles alammäärasid, sest mitmes omavalitsuses kollektiivlepinguid…

    Reemo Voltri
    2 minutit
    1 kommentaar

  • Erakoolid murravad endale teed

    HTM-ile on laekunud uue kooli loomiseks 15 taotlust. Koolitusloa on kätte saanud alles kaks riigigümnaasiumi. Ülejäänud, sealhulgas kaheksa erakooli, ajavad usinasti pabereid.

    Koolikaardile pürgijatest on tänavu enim kõneainet tekitanud Tallinna reaalkooli naabrusse endisse politseimajja plaanitav reaali põhikool. Ehkki kooli asutaja RK Hariduse MTÜ esitas juba eelmise aasta lõpul haridus- ja teadusministeeriumile poole tuhande leheküljelise dokumentatsiooni, pole koolitusluba senini käes.

    „Seoses hoone järk-järgulise…

    Sirje Pärismaa
    7 minutit

  • Noored mängisid Tallinna volikogu istungit

    3.−5. maini toimus Tallinna linna noortevolikogu ja MTÜ Tegusad Eesti Noored eestvedamisel Tallinna linnavolikogu istungi simulatsioon.

    Esimesed kaks päeva kulusid istungi ettevalmistusele Tallinna ühisgümnaasiumis, kus jaguneti transpordi-, keskkonna-, noorsootöö-, sotsiaal-, kultuuri- ja hariduskomisjoniks. Tallinna õpilased läksid õhtuks koju, Jõgevalt, Mahtrast, Tartust, Nõost, Käinast ja teistest kaugematest kohtadest tulnud magasid aga ühisgümnaasiumi klassiruumides oma kodust kaasa võetud kummimadratsitel, nii et…

    Raivo Juurak
    2 minutit
    2 kommentaari

  • Koolitusraha kärbe ahistab aineühendusi

    Kui seni said õpetajad aineliitude suvekoolides ja sügispäevadel kokku, siis nüüd kostab mitmelt poolt kurtmist, et koolitusraha kärpimise tõttu ei saa koolid enam maksta õpetajate osalustasu ega transpordi eest ning ainealane täienduskoolitus võib soiku jääda.

    Suvised koolituspäevad Saaremaal on löögi all, sest ei tea, kas koolid suudavad osalustasusid maksta, muretseb Eesti matemaatika seltsi koolimatemaatika ühenduse esimees, Tartu Hugo Treffneri gümnaasiumi…

    Sirje Pärismaa
    7 minutit

  • Kuidas mõjub koolituskulude kärpimine?

    Ene Säinast, Orava põhikooli direktor

    Paar aastat oli meie koolituse eelarve real kitsaste olude tõttu lausa null, tänavu tuleb inimese kohta 30−40 eurot. Nüüd saame teha sisekoolitusi, mida varem ei saanud. Otsime teemasid, mis puudutaksid kõiki meie õpetajaid: liitklass, väärtuskasvatus. Ainekoolitustele oleme ikka õpetajaid saatnud ja pigistanud selleks raha muu arvelt. Käidud on ka tasuta koolitustel. Uurisime nüüd kõrgkoolide pakutavaid…

    2 minutit

  • Millal võib tööandja töölepingu lõpetada erakorraliselt?

    Vastab haridus- ja teadus­ministeeriumi jurist Indrek Kilk

    Töölepingu võib erakorraliselt üles öelda üksnes töölepinguseaduses ettenähtud mõjuvatel põhjustel, järgides etteteatamistähtaegu.

    Kumbki lepingupool võib mõjuval põhjusel lepingu üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt poolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlema poole huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist. Sellist lepingu ülesütlemist loetaksegi erakorraliseks. Töölepinguseaduse § 87 sätestab, et töölepingu võib erakorraliselt…

    4 minutit

  • Kas tehnikaülikool „kaaperdab” Eesti arhitektuuriõppe?

    Kümme päeva tagasi otsustas TTÜ nõukogu moodustada alates 1. maist ehitusteaduskonda arhitektuuri- ja urbanistikainstituudi.

    Uue instituudi tegevusvaldkondadeks saavad urbanistika, arhitektuur, visuaalkunst, insenerigraafika ning kunsti- ja arhitektuuriajalugu. Aasta tagasi kiitis tehnikaülikooli nõukogu heaks arhitektuuri magistriõppekava, esimesed magistrandid alustasid eelmisel sügisel. Omal ajal väideti, et TTÜ-l on plaanis arhitektuuriõpe kunstiakadeemiast kaaperdada ja nüüdki võib kuulda räägitavat arhitektuurihariduse usurpeerimisest….

    Karl Kello
    8 minutit
    7 kommentaari

  • Arhitektuuriõpe tehnikaülikoolis – miks ja milleks?

    Roode Liias, TTÜ ehitusteaduskonna dekaan, professor

    Meie arusaamise järgi on eelkõige eesmärk parandada koostööd kogu ehitussektoris. Kui jälgida meediat, ilmneb ju põhiline vastasseis just projekteerimise ja ehitamise valdkonnas. Selle üks põhjusi võib olla see, et need kaks gruppi − arhitektid ja ehitajad − ei ole saanud n-ö ühes auditooriumis, ühes majas õppida.

    Arhitektuuriõpe on halduslepinguga jäetud EKA ja…

    4 minutit

  • Väike-Maarjas anti üle Wiedemanni keeleauhind

    Väike-Maarjas tähistati 24. ja 25. aprillil F. J. Wiedemanni keeleauhinna asutamise 25. aastapäeva rahvusvahelise keelekonverentsiga ja anti üle keeleauhind 2013. Konverentsi avas president Toomas Hendrik Ilves, toonitades ühe mõttena seda, et tänapäeval oleneb eesti keele elujõud ja tulevik paljuski tehnoloogilistest tugisüsteemidest, sest suur osa keelekasutusest on läinud internetti.

    Ettekannetega esines konverentsil tunnustatud keeleteadlasi Helsingist, Oulust, Iževskist, Joškar-Olast, Riiast ja…

    Raivo Juurak
    1 minut
Õpetajate Leht