$menuu_nimi: Telli_menuu
$submenu_hover: 
$submenu_direction: vertical

$menuu_nimi: Ulemine_menuu
$submenu_hover: 1
$submenu_direction: vertical

Päevakorral

  • Rahvusriikides õpetatakse emakeeles

    Tudengite enamikule peaks õppetöö olema emakeeles, seega tavaliselt eesti keeles. Rahvusvaheliste õppekavade või välismaiste õppejõudude puhul on soovituslik inglise keel. Mõistlik on pakkuda mõningaid õppekavu ka venekeelsetena, kuna paljud vene tudengid ei oska piisavalt hästi eesti keelt.

    Õpiprotsess kulgeb kõige paremini emakeeles. Erandiks on rahvusvahelised õppekavad, kus ei ole alternatiivi inglise keelele, samuti võõrfiloloogia, kus on mõistlik õppetöö sihtkeeles.

    Lisaks on…

    Dr Olaf Mertelsmann
    1 minut
    1 kommentaar

  • Läti ja Leedu keelepoliitikast kõrghariduses

    Läti ja Leedu keelepoliitika on üsna sarnane Eesti omaga: riigikeelte staatus on fikseeritud ning kaitstud põhiseaduses ja keeleseaduses. Riigikeeled on seadusega kaitstud ka kui kõrghariduse põhikeeled, nende uurimist ja arendamist toetavad riiklikud programmid. Ülikoolid pingutavad, et muuta kõrghariduskeskkond rahvusvaheliselt atraktiivseks. Kuid erinevalt meist ei peeta rahvusvahelistumise kavades vajalikuks rõhutada läti ja leedu keele säilitamist ja arendamist kõrghariduses.

    Sarnaselt meiega…

    Birute Klaas-Lang
    2 minutit

  • Domineerima peab eesti keel

    Kõrgharidus on meie keele ja kultuuri säilimise oluline alustala, mistõttu ülikoolis peaks pakkuma haridust peaasjalikult emakeeles. Selle kaudu on kindlamini tagatud ka hariduse kvaliteet. Samas arvestades, kui oluline on tulla oma erialas toime ka võõrkeeles, ei teeks sugugi paha, kui teatud osa õpingutest oleks võõrkeeles, mis laiendaks õppurite keeleoskust ja silmaringi. Ühtlasi loob see soodsama keskkonna kutsumaks loenguid andma välisõppejõude.

    Ülikoolid hakkavad…

    Liina Hirv
    1 minut

  • Inglise keel on võtmetähtsusega

    Bakalaureuseõpet kui esimese astme haridust peab olema võimalik läbida eestikeelsel õppekaval. On oluline, et noori valmistataks ette erialaselt inglise keelt kasutama, mis teeb magistriõppes ning doktorantuuris hakkamasaamise lihtsamaks. Juba praegu on bakalaureuseõpingutes oluline osa ingliskeelse materjali omandamisel – loengud ja seminarid võivad olla eesti keeles, kuid nendeks valmistumisel on sageli ainus võimalus kasutada ingliskeelset materjali. Kõrgkoolide konkurentsivõimelisuse valguses ei ole…

    Monika Maljukov
    1 minut

  • Digiajastu laps on looja, looja, looja!

    Eesti koolilaps peab olema arvutimaailmas looja, mitte valmiskauba tarbija, toonitati Tiigrihüppe sihtasutuse 21. veebruaril peetud aastakonverentsil.

    Maailm on täis suurepäraseid ingliskeelseid e-õppematerjale ja kas ei oleks kõige odavam õpetada Eesti õpetajatele lihtsalt inglise keel korralikult selgeks, küsis konverentsi vestlusringis koolijuhtide ühenduse esimees Toomas Kruusimägi. Temaga nõustuti ainult pooleldi. „Maailma parimaid materjale tuleb kindlasti kasutada, kuid peame suutma e-õppe ülesandeid ka…

    Raivo Juurak
    4 minutit

  • Vabariigi aastapäev vene koolis

    Vene õppekeelega koolides korraldatakse Eesti vabariigi aastapäeva puhul pidulikke aktusi, viktoriine ja luulevõistlusi ning kohtutakse avaliku elu tegelastega. Isamaa Venemaal, kodu Eestis Tartu vene lütseumis tähistatakse vabariigi aastapäeva tänavu teistmoodi kui varasematel aastatel – kaks abiturienti teevad aulasse pidulikule rivistusele kogunenud koolikaaslastele ettekande Eesti ajaloost.

    „Noormehed on võtnud oma ülesannet väga tõsiselt, mitu korda tegid aulas proovi, sättisid valgustust paika,” räägib…

    Sirje Pärismaa, Raivo Juurak
    9 minutit

  • Kas õpetajaid veel atesteeritakse?

    Mul täitub kevadel vanempedagoogi ametijärgu tähtaeg, direktori sõnade kohaselt ei toimu enam atesteerimist ning mul ei ole mõtet avaldust uueks atesteerimiseks esitada. Kas õpetajaid veel atesteeritakse?

    Vastab Eesti Haridustöötajate Liidu õigusnõunik Vaike Parkel

    Praegu riigikogu menetluses olev „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse” eelnõu ( edaspidi eelnõu) on tekitanud koolide ja koolieelsete lasteasutuste direktorites tõesti pedagoogide atesteerimise küsimusi….

    3 minutit

  • Õpetajate palgatõusul on suured käärid

    Suuremate linnade õpetajad said jaanuari töötasu veel vana mõõdupuu järgi, sest kollektiivlepingu läbirääkimised käivad. Pisteline uue palga saajate küsitlus eri maakondades näitas aga mitmekordset erinevust.

    Minu jaoks on palgatõus tuntav, osutab Ülenurme gümnaasiumi inglise keele õpetaja Helen Altin-Ilves pangakonto väljavõttele. Varem oli tema kuuteenistus 644 eurot, nüüd aga pisut alla 800. Lisaks miinimumpalgale suurenes ka koormus. Siiski ei usu…

    Sirje Pärismaa
    7 minutit
    4 kommentaari

  • Tallinnas kasvab palk 8,6%

    2012. aasta haridustoetuse maht kokku oli 201 115 906 eurot (erakoolid 8 493 408), sellest õpetajate palkadeks ja koolituseks 167 191 508 eurot. 2013. aastaks on haridustoetuse maht 200 939 108 eurot (erakoolid 6 617 386), sh õpetajate palkadeks ja koolituseks 174 398 935 eurot.

    Järelikult kasvab 2013. aasta haridustoetuse maht võrreldes 2012. aastaga 4,3% ja õpetajate palgavahendite kasv on 8,6% (mitte 11,6%, nagu väidab haridus- ja teadusministeerium).

    Tuginedes rahandusministeeriumi andmetele, kinnitan seda…

    Andres Pajula
    2 minutit

  • Kadri Maasik: Õunad ja apelsinid

    Praeguseks on osa omavalitsusi jõudnud riigi palgatoetuse juba koolide eelarvetesse edasi anda ning õpetajate palgad on seal ka tõusnud. Kahjuks võtab mõnes linnas ja vallas see veel aega.

    Nagu õpetajatele on oluline tegelik palganumber, on ka omavalitsustele tähtis tegelik toetussumma. Haridustoetust, sealhulgas õpetajate palgatoetust välja arvestav mudel on küll mõttetult keeruline, kuid õnneks on kõige olulisem – lõpp­tulemus – tunduvalt mõistetavam….

    Kadri Maasik
    3 minutit

  • Kas õpetaja võib võtta õpilaselt tunnis ära mobiiltelefoni?

    Kas õpetajal on õigus võtta tunnis õpilaselt ära isiklikke esemeid, nagu näiteks mobiiltelefoni?

    Vastab haridus- ja teadus­ministeeriumi jurist Indrek Kilk

    Eesti vabariigi põhiseaduse § 32 lõike 1 kohaselt on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud.

    Põhiõiguste piiramine on lubatav, kui see on formaal­selt ja materiaalselt õiguspärane. Kitsendused omandi valdamisele, kasutamisele ja käsutamisele tuleb sätestada seadusega. See tähendab, et…

    2 minutit
    4 kommentaari

  • President jagas teenetemärke

    President Toomas Hendrik Ilves annab Eestile osutatud teenete eest vabariigi 95. aastapäeva eel 99 inimesele riikliku autasu. President autasustab teenetemärgiga ka seitset haridustöötajat. Haridusministeeriumi osakonnajuhataja Irene Käosaar ja tiigrihüppe sihtasutuse juht Enel Mägi saavad Valgetähe IV klassi teenetemärgi. Rõõmutarekese lasteaia õpetaja Naima Mahon, Narva laste loomemaja direktor Galina Moldon, Vastseliina gümnaasiumi õpetaja Geenart Nagel, Rapla muusikaõpetaja Thea Paluoja ja noorte füüsikute…

    1 minut

  • Thea Paluoja – võita on võimalik ka helihargita

    Kes on „Rapla rüblik”, „valla vedur” ja „Rapla redel”? Aga Raplamaa kultuuripärl ja Raplamaa aasta naine? Kõigi nende tiitlite ja preemiatega on, tõsi, eri aastatel, tunnustatud Thea Paluojat.

    Muusikaõpetaja ja dirigent ning Rapla laulustuudio juhataja Thea tundub olevat võitjaks sündinud. Hakatuseks võitis ta Siiri Sisaski ees noorte lauljate konkursi „Kaks takti ette” ja võlus seejärel publikut menuka ansambli…

    Meeli Parijõgi
    4 minutit

  • Rõõmutarekese nutuvabad hommikud Naima Mahoniga

    Usalda, aga kontrolli, ütleb väikest kasvu ja baleriinirühiga daam ning heidab mängivatele mudilastele kõikenägeva pilgu. Kas Mary Poppins? Ei, Naima Mahon. Tädi Naima asus õpingute kõrvalt lasteaias tööle 1954. aastal, Tallinna Rõõmutarekese lasteaias töötab ta 1986. aastast. Nimelt Naima õhutusel said just Rõõmutarekese lasteaiast Eestis alguse liitrühmad. Nii et õpetaja Naima on Eesti innovaatilisemaid pedagooge.

    Väiksemad lapsed magavad…

    Meeli Parijõgi
    5 minutit
    1 kommentaar

  • Geenart Nagel – Töö olgu ilus

    Vastseliina gümnaasiumi töökoja akendest paistab valgus veel hilistel õhtutundidelgi. 35 aastat töö- ja tehnoloogiaõpetuse õpetajana töötanud Geenart Nagel juhendab lisaks õppetundidele ka käsitööringe ja oskab tegevusse rakendada suurimaidki rüblikuid.

    „Õpetaja Nageli kohta kehtib kõige paremal ja ehtsamal moel väljend „maa sool”,” lausub Vastseliina gümnaasiumi direktor Neeme Lumi. „Tema õpetusi ja näpunäiteid on saanud kogeda mitte ainult õpilased, vaid ka täiskasvanud käsitööhuvilised-enesetäiendajad…

    Sirje Pärismaa
    2 minutit

  • Narva laste loomemaja mootor Galina Moldon

    Narva laste loomemajja tulijaid võtab veebruaris vastu kuulutus „Tikkimisfestival – tikkimine läbi põlvkondade”. Uskumatu, et festivali võib korraldada isegi sellisel alal, kuid lähemal uurimisel selgub, et Galina Moldoni juhtimisel on kõik võimalik.

    Galina Moldon on sündinud küll Arhangelskis, kuid tuli Narva juba viiekuusena, kui tema vanemad pärast sõda Eestisse tööle saabusid. Nii on ta olnud ka laste loomemajaga seotud…

    5 minutit

  • Jaan Kalda

    Tallinna Tehnikaülikooli küberneetika instituudi vanemteadur Jaan Kalda on üle 15 aasta olnud riigisiseste füüsikaolümpiaadide korraldaja ning Eesti võistkondade mentor rahvusvahelistel olümpiaadidel. Tänu talle viidi läbi rahvusvahelisele füüsikaolümpiaadile IPhO2012 eelnev rahvusvaheline füüsikavõistlus internetis.

    2003. aastast on Jaan Kalda Euroopa teaduste ja kunstide akadeemia liige. 2007. aastal sai ta Eesti Füüsikaseltsi aastapreemia.

    1 minut

  • Enel Mägi

    Tiigrihüppe SA kauaaegne juht ja haridusuuenduste eestvedaja Enel Mägi on Tiigrihüppe SA vedaja selle loomisest alates, enam kui 15 aastat. Algul koolidele arvutite soetamise ja internetiühenduse loomise eest seisnud SA tegevus on olnud alati ühiskondlikest muutustest ees. Enel Mägi esindab seisukohta, et uus info- ja sidetehnoloogia ei muuda üksnes elukorraldust, vaid kogu haridusmõtet. Tehnoloogia omab iseseisvalt vähe väärtust, kui seda ei suudeta koolitöös põneval…

    1 minut

  • Irene Käosaar

    Haridus- ja teadusministeeriumi üldharidusosakonna juhataja Irene Käosaar on suur sõber ja oma inimene Eestimaa 35 koolis ja 45 lasteaias, kes liitunud keelekümblusprogrammiga.

    „Irene on oma töös põhjalik ja asjalik, positiivne ja heatahtlik, oskab kuulata ja vajadusel head nõu anda,” lausuvad Tallinna Vindi lasteaia juhataja Nonna Meltsas ja õpetaja Hedi Minlibajeva, kes tunnevad Käosaart ajast, kui ta juhtis keelekümbluskeskust. Vindi lasteaiapere kutsubki Käosaart naljatledes keelekümbluse…

    1 minut

  • Kas kool saab õpilaselt suuski nõuda?

    Ajakirjanduses on viimasel ajal olnud juttu, et paljudes koolides peavad kehalise kasvatuse õpetajad nägema ränka vaeva, et lapsi suusatundidesse saada. Tihti tuuakse põhjenduseks, et suuski lihtsalt ei ole, ning esineb ka olukordi, kus õpilasel on suusad, kuid tundi ta sellegipoolest ei ilmu. Kas kool saab õpilaselt suuski nõuda? Mis tingimustel võib õpilase suusatundidest vabastada? Mida selle olukorraga teha?

    Vastab haridus-…

    3 minutit
    3 kommentaari

  • Kuidas hindate Tallinna koolivõrgu arengukava?

    Andra Veidemann, sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsioon

    Praegune koolivõrgu korrastamine sarnaneb vägagi haldusreformiga, kus valdasid innustatakse liituma, kuid samal ajal puudub selge ettekujutus, kuidas kogu riigi haldusstruktuur hakkab välja nägema. Niisamuti puudub terviklik ettekujutus riigi koolivõrgust.

    Kujunenud olukorras on meil Tallinna haridus, Tartu haridus, Iisaku haridus, aga ei ole Eesti haridust. Tallinnast on ennatlik sellises olukorras radikaalseid samme astuda. Praeguseni pole selge…

    2 minutit

  • Võõrsile läinud vanem röövib lapselt hingerahu

    Kui Birgit Pillmann kolme aasta eest Tartu Karlova gümnaasiumi psühholoogiks läks, arvas ta, et tema juurde tulevad põhiliselt armuvalus noored. Probleemid on aga märksa keerukamad. Üha enam satub koolipsühholoogi jutule lapsi, kelle murede algpõhjus on võõrsil töötav vanem.

    See on meeletu igatsus, mis nendes lastes peitub, ütleb Pillmann. „Eriti mõjub ema äraolek. Üks laps tahab sel päeval, kui…

    Sirje Pärismaa
    7 minutit

  • Läbi raskuste parema tuleviku poole

    atuke rohkem kui kaks aastat tagasi lahkus minu ema, kohver pakitud ja ratastel käe kõrval veeremas, Soome poole, kus ees ootamas võõras keel ja kultuur. Läks ta põhjusel, mis tõmmanud sinna tuhandeid eestlaste hulgast – paremad töötingimused, suuremad palgad. Eks see minek raske oli, nii meile kui ka temale endale, kes ta siin Eestimaa pinnal kogu oma senise elu…

    Jaanika Soom
    2 minutit

  • Õigusrikkumine on üksi jäetud lapse appihüüd

    Mis põhjustel satuvad politsei huviorbiiti lapsed, kelle vanemad on välismaal?

    Lõuna prefektuuri ennetusteenistuse vanem, Tartu alaealiste komisjoni esimees Marina Paddar:

    „Kui laps paneb toime süüteo, peame andma ta üle seaduslikule esindajale. Tahame vanematega ühendust võtta, aga ei saa, sest neid pole Eestis. Laps on jäetud sugulase või tuttava hoole alla.

    Üha rohkem ongi olukordi, kus peame kutsuma järele kellegi,…

    Sirje Pärismaa
    3 minutit
Õpetajate Leht