Päevakorral

Kas kooli direktoril on õigus vähendada õppeaasta keskel (1. jaanuarist) õpetaja tunnikoormust (27 tunnilt 24 tunnile)? Kas sellega seoses väheneb ka õpetaja palk?

Vastab haridus- ja teadus­ministeeriumi jurist Indrek Kilk

Töölepinguseaduse § 12 kohaselt saab töölepingut muuta vaid poolte kokkuleppel. Üldjuhul on õpetaja ja koolijuhi vahel sõlmitavas töölepingus lisaks üldtööajale kokkulepe ka õppe- ja kasvatustöö…

17. jaanuaril arutas riigikogu riiklikult tähtsa küsimusena meie õpetajahariduse hetkeseisu, probleeme ja ootusi.

Kultuurikomisjoni esimees Urmas Klaas rõhutas oma avaettekandes, et Eesti õpetajad on eakamad kui mõneski teises riigis, kuid noort järelkasvu on napilt, ülikoolides konkurents õpetajahariduse erialadele puudub, mis välistab parimate abiturientide õpetajaks võtmise, ja on ka muid hädasid. Ühe väljapääsuna pakkus ta välja õpetajahariduse…

ENN KIRSMAN

Audentese erakooli õpetaja

See on miljoni euro küsimus! Arvan, et kõige rohkem motiveeriks noori õpetajaks õppima see, kui lõpeks see lõputu hädaldamine, et õpetajatöö on raske, vähemotiveeriv ja alatasustatud. Õpetajad ise peavad olema oma ameti kõige jõulisemad „müügimehed”. Kuni me õpetajatena maname madalat palka, pikki ja raskeid tööpäevi, sõnakuulmatuid õpilasi ning iseteadlikke lapsevanemaid, kaevame omaenese kätega auku…

Viimane aeg on päästa 2014. aasta riigieksamid võimalikust katastroofist, hoiatavad Loo keskkooli õpetaja Allar Veelmaa, Gustav Adolfi gümnaasiumi õpetaja Agu Ojasoo ning tehnikaülikooli õppejõud Mati Väljas.

Järgmisel aastal on õpilane riigieksami sooritanud ja gümnaasiumi lõpetanud siis, kui ta saab eksamil vähemalt 50 punkti sajast. Esmapilgul loogiline nõue, ent pärast matemaatika uue riigieksami katseeksamit, kus ligi kolmandik õpilastest kukkus läbi ja…

TIIT LEPMAN

Tartu Ülikooli matemaatika didaktika dotsent

Riigieksami künnise tõstmine või alandamine on poliitiline otsus ja võiks selleks ka jääda. Mul poleks midagi selle vastu, kui künnis oleks 20%. Elu on võimalik nii 50- kui ka 20-punktise künnise puhul, vaid eksamitöö raskusaste tuleb leida sobiv. Ise olen soovitanud korduvalt sigmareeglile ja õpilaste paremusjärjestusele toetuvat hindamissüsteemi. Selle järgi katab praktiliselt…

Kuigi maaraamatukogudel pole veel e-raamatute laenutamise tehnikat, pole neil midagi e-raamatute vastu. Samas ei tohiks paberraamatuid raamatukogu töötajate hinnangul e-raamatutega asendada, kirjutab ERR Uudised.

Lelle raamatukogu saab pool uute raamatute rahast riigilt, ülejäänu vallalt. Juhataja Mariina Madisson kardab, et kui riik hakkab panustama e-raamatutesse, jääb paberraamatute valik, mida maaraamatukogu endale lubada saab, väga väikeseks, vahendab portaal…

Kirjanike Liidu esimees Karl-Martin Sinijärve hinnangul on raamatute sisu toetamine tähtsam kui nende vorm ning oluline on, et kirjandus oleks toetatud võrdväärselt teiste valdkondadega, kirjutab ERR Uudised.

“Ma arvan, et kui võetakse suund üldse millegi toetamisele – mis puudutab kultuuri ja eriti kirjandust – on väga tore, aga tuleks selgelt aru saada, et oluline on raamat ja…

Kirjastaja ja tõlkija Krista Kaer avaldas “Aktuaalses Kaameras” arvamust, et e-raamat ja paberraamat ei saa teineteist välistada ning jäävad kõrvuti eksisteerima ka tulevikus, kirjutab Postimees ERR Uudiste põhjal.

Kirjastaja ja tõlkija Krista Kaer arvab, et kultuuriminister Rein Langi plaan edaspidi toetada just e-raamatute väljaandmist ning jätta tulevikus raamatukogud paberraamatute ostmiseks mõeldud toetusest ilma on lühinägelik, sest…

Kultuuriminister Rein Lang ütles Postimehele antud intervjuus, et riik hakkab kulutama vähem raamatutele ja ostma enam e-trükiseid ning koos suurema rõhuga e-raamatutele plaanib riik tulevikus loobuda praegusel kujul raamatukogude toetamisest.

Tulevikus kaob ära raamatukogudele mõeldud riigi toetus paberraamatute ostmiseks ning selle asemel hakkab riik ostma õigusi raamatute e-versioonidele, ütles  Lang.

Raamatukogud on soovinud, et nende…

Õpetajate Leht soovib kõigile oma lugejatele ja koostööpartneritele ilusat ja harivat uut aastat! Järgmine Õpetajate Leht ilmub paberkujul 18. jaanuaril.

Eesti hariduselu oli 2012. aastal täis vastuolusid, uusi lahendusi otsiv ja pulbitsev.

Kui üldiselt räägitakse Eesti ühiskonna hangumisest ja stagneerumisest, siis hariduse vallas on lõppeval aastal elu lausa pulbitsenud. Siit ei puudu üliõpilaste protestimeeleavaldused tasuta kõrghariduse kava puuduste vastu, õpetajate kolmepäevane üldstreik palgatõusu nimel, kohalike omavalitsuste teravad küsimused edasise rahastamise kohta. Kõrgkoole liidetakse, väikseid koole suletakse, kunstiakadeemial tekib vastasseis ministeeriumiga jne. Kuid ei…

Oluline on teha vahet, kas koolituse vajaduse algatus tuli töötaja või tööandja poolt.

Töölepinguseaduse § 15 lõike 2 punkti 4 kohaselt on töötaja kohustatud osalema oma tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks koolitusel ehk töötaja on kohustatud täiendama oma teadmisi ja oskusi. Töölepinguseaduse § 28 lõike 2 punkti 5 kohaselt on tööandja kohustatud tagama töötajale tööalaste teadmiste…

Aasta algul üldstreigiga kõrgemat palka nõudnud õpetajad lähevad uuele aastale vastu teadmatuses

Aasta on kohe lõppemas, aga koolidirektoritel pole siiamaani aimugi, kui palju õpetajad uuel aastal palka hakkavad saama. Ammugi ei tea seda õpetajad ise, sest praeguseni pole veel olemas isegi valitsuse määrust, mis kehtestab õpetajate palga alammäära.

Suurem palk eeldab kõrgemat maksu

Õpetajate Lehe peatoimetaja Kalle Muuli kirjutab õpetajate…