$menuu_nimi: Telli_menuu
$submenu_hover: 
$submenu_direction: vertical

$menuu_nimi: Ulemine_menuu
$submenu_hover: 1
$submenu_direction: vertical

Päevakorral

  • 10 hea kooli kriteeriumi

        Õpilaste individuaalse arengu toetamine Igaühe eripärasse suhtutakse kui rikkusse, iga last innustatakse tegelema valdkonnaga, mis talle sobib.

        Koolimeeldivus. Õpilastele ja õpetajatele meeldib koolis käia, õppimine on stressivaba, huvitav ja mõttekas ning õpitav seostatud eluga.

        Head sotsiaalsed suhted. Konfliktide lahendamist peetakse oluliseks, osapooled püüavad mõista üksteise väärtusi ja käitumismotiive.

        Innustav ja avatud juhtimine. Juht ja juhtkond inspireerib ja toetab kollektiivi, teades,…

    2 minutit
    2 kommentaari

  • Hea kool – kas vein või jäätis?

    INTERVJUU

    „Kui asotsiaal lööb kirvega kellegi maha, ei pea sellepärast veel kirvest ära keelama!” ütles väärtuskasvatuse konverentsi kõnepuldist haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo, avaldades kahtlust kavatsuse üle leida riigieksamite pingeridade kõrvale uus mõõdupuu. Aaviksoo arvas, et kui see on üksnes rahulolematus riigieksamitega ja tahe ikkagi kedagi ritta seada, siis ei tasu uut tunnustussüsteemi teha. Minister möönis siiski, et heal koolil…

    4 minutit

  • Kas koolijuhil on õigus keelata õpetajal teises koolis tunde anda?

    Vastab Haridus- ja teadusministeeriumi jurist Indrek Kilk

    Kui mitmes koolis töötamisel tööaeg kattub (olgugi et ei kattu nt õppetunni andmise aeg) ning eri tööandjatega sõlmitud töölepingutes on töö tegemise koht väga täpselt fikseeritud ja puudub tööandja luba tööülesandeid mujal täita, siis eksib õpetaja mitmes koolis töötades töölepingus kokkulepitu vastu.

    Töölepinguseaduses, erinevalt avaliku teenistuse seadusest, ei…

    3 minutit
  • ,

    Millest kirjutab Õpetajate Leht homme, 14. detsembril?

    Kas riigieksamite pingerea asemel tuleb hea kooli märk?

    Miina Härma gümnaasium on läinud kaasa Tartu ülikooli eetikakeskuse algatusega luua hea kooli kvaliteedimärk, kirjutab Õpetajate Leht. Eetikakeskuse juhataja professor Margit Sutropi sõnul on mitu põhjust luua uus hindamis- ja tunnustussüsteem. Esiteks, riigieksamite pingeread süvendavad vaid edukultust ja soodustavad koostöö asemel võistlemist. Tähelepanuta jääb gümnaasiumide taimelava – põhikoolid. Lastelt,…

    3 minutit
    1 kommentaar

  • Kuidas seadus reguleerib õpetaja töölähetusse saatmist?

    Vastab Haridus- ja teadusministeeriumi jurist Indrek Kilk

      Töötaja nõusolekuta on keelatud lähetada rasedat või töötajat, kes kasvatab alla kolmeaastast või puudega last.   Töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamist ja välislähetuse päevaraha. Õpetaja, nagu iga teise töölepingu alusel töötava isiku töölähetusega seonduv on reguleeritud töölepinguseaduse §-des 21 ja 40. Paragrahvi 21 esimese lõike kohaselt…

    4 minutit

  • Kollektiivsest egoismist tuleb üle saada

    Sellest on räägitud juba terve igavik, et eri ainete õpetajad ei tee koostööd, vaid pigem vastanduvad üksteisele, näiteks nõudes endale teiste arvelt tunnimahtu juurde. Olukorra ebanormaalsusest on aru saadud ja kriitikat on jagunud. Nähtust on nimetatud ainepatoloogiaks ja kollektiivseks egoismiks. Samas on takerdutud ikka üksnes probleemi nimetamise juurde, pakkumata välja konstruktiivseid lahendusi.

    Midagi on hakanud siiski liikuma. Õpetajate koolitaja Leelo…

    Raivo Juurak
    10 minutit
    2 kommentaari

  • Kuidas tugevdada õpetajate koostööd?

    Meie õpetajad on liiga vähe õppinud psühholoogiat ja õpetamist. Praegused 45+ õpetajad on õppinud Tartus ainult oma eriala, nad on tugevad oma õppeaines. Paljudes riikides on õpetaja vähem paari aine spetsialist ja rohkem õpetaja. Seetõttu on neil palju kergem näha üle ainetevaheliste barjääride.

    Maido Mändmets
    1 minut

  • Kuidas tugevdada õpetajate koostööd?

    Ühe klassi õpetajate koostöö on küll väga hea mõte, ehkki seda võib võrrelda käsitööliste koostööga enne manufaktuure, seega umbes 500 aastat tagasi. Aaviksool on õigus − meie õppekavamõtlemine eitab viimaste aastakümnete teooriaid ning eelistab Einsteini- ja Newtoni-eelseid. Meie pedagoogiline eliit õppekavateooriaid ei tunne ega tahagi tunda.

    Lahendus oleks lähtumine õpilaste arenemise teooriast ja ainete lõimumisest sellega. Selle teooria rakendamine eeldab,…

    Kaarel Haav
    1 minut
    1 kommentaar

  • Kuidas tugevdada õpetajate koostööd?

    Mina olen matemaatikaõpetajana küll üsna palju teiste ainete õpetajatega koostööd teinud, füüsikast muusika ja kunstiõpetuseni välja. Vahepeale jäävad bioloogia, geograafia, ajalugu, tööõpetus ja nii mõnigi muu aine. Õppimine ja õpetamine on seejuures mõlemale osapoolele loomisrõõmu pakkunud. Iseasi, et kõige selle ettevalmistamine ja teostamine nõuab suurt ajaressurssi. Olen oma lapsed suureks kasvatanud ja võin seda lõbu endale lubada.

     

    Anne Küüsmaa
    1 minut

  • Kas ja millistel tingimustel tohib lapse lasteaia ja õpilase kooli nimekirjast välja arvata?

    Vastab Haridus- ja teadusministeeriumi jurist Indrek Kilk

    Koolieelse lasteasutuse seaduse § 15 lõike 4 kohaselt kehtestab laste koolieelsesse lasteasutusse vastuvõtu ja sealt väljaarvamise korra valla- või linnavalitsus. Mis puudutab aga lasteasutusse vastuvõtmise ja sealt välja­arvamise tingimusi, siis võiks vastuvõtutingimuseks pidada nt koolieelse lasteasutuse seaduse § 10 lõikes 1 sätestatut – on…

    4 minutit

  • Riigigümnaasiumide ideoloogiasse löödi esimesed mõrad

    Omavalitsustele üllatuseks nõuab riik kohamaksu ka riigikoolis õppivate laste pealt.

    „Viljandi supergümnaasiumist sünnib kool, mis on eeskujuks kogu riigile!” hõiskas eelmine haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas, kui Viljandi võimukoalitsioon oli 2010. aasta kevadel langetanud otsuse luua Mulgimaa pealinna Eesti esimese riigigümnaasiumi. Tänavu sügisel alustaski Viljandis uus kool tööd. Kuigi tegutsetakse asenduspindadel − oma kodu alles kerkib −,…

    Sirje Pärismaa
    8 minutit

  • Viljandi vigu püütakse vältida

    Intervjuu haridus- ja teadusministeeriumi asekantsleri Kalle Küttisega

    Millised maakonnad on praeguse seisuga kindlalt otsustanud teha riigigümnaasiumi?

    Riigigümnaasium töötab Viljandis, juriidiliselt on see asutatud ning hooned ehitusjärgus Haapsalus ja Jõgeval. On otsustatud asutada riigigümnaasium Võrru. Varasemast ajast töötavad riigigümnaasiumid Nõos, Noarootsis ja Narvas.

    Riik eeldab, et suuremad linnad, nagu Tallinn, Tartu ja Pärnu, saavad gümnaasiumivõrgu korrastamisega ise hakkama. Küll on kaalutud riigigümnaasium asutada näiteks…

    Sirje Pärismaa
    2 minutit

  • Tartu küsib EAS-ist maksimumi

    Linnadest esimesena oma gümnaasiumivõrku korrastama asunud Tartu taotleb EAS-i gümnaasiumivõrgustiku korrastamise meetmest toetust maksimaalses mahus, mida programm võimaldab, s.o kuus miljonit eurot. Toetust kasutatakse tulevase Tamme gümnaasiumi hoone (Nooruse 9 asuv endine Tartu tervishoiukõrgkooli maja) põhjalikuks renoveerimiseks.

    Tartu linnavalitsuse haridusosakonna juhataja Riho Raave sõnul on järgmise aasta eelarvest kavandatud haridusobjektide investeeringuteks samuti kokku kuus miljonit eurot.

    „See sisaldab muuhulgas ka vajalikku summat…

    Sirje Pärismaa
    2 minutit

  • Kuidas jagunevad kohustused

    Kuidas on seadustes määratud omavalitsuste ja riigi kohustused õpetajate ning tugispetsialistide rahastamisel?

    Vastab haridus- ja teadusministeeriumi õigusosakonna juhataja Heddi Lutterus

    Vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele katab kooli kulud koolipidaja, munitsipaalkoolide puhul seega kohalik omavalitsus (PGS § 82 lõige 2).

    Sama seaduse alusel ja seaduses sätestatud eesmärkideks eraldatakse omavalitsustele haridustoetust. Seadus kohustab riiki toetama omavalitsusi õpetajate, direktorite ja õppealajuhatajate töötasu ning täienduskoolituse, investeeringute ning õppevahenditega…

    2 minutit

  • Õpetaja suudab päästa teismelise ema murdumast

    Kuigi igal aastal saab Eestis üle poole tuhande koolilapse emaks, on nende nõustamine ja abistamine projektipõhine tegevus, .

    Sirje Pärismaa
    11 minutit

  • Ka valus kogemus õpetab

    Minu tütar saab jõulude ajal kolmeseks. Lapseootust aimasin juba enne, kui testi tegema läksin. Tunnen oma keha hästi, seetõttu ei olnud võimalik olukord, mida olen teiste puhul kuulnud, et kuude viisi ei aimata oma rasedust.

    Lapse isa oli alguses väga rõõmus, paari kuu möödudes läksid meie teed aga lahku. Ta ei osanud minuga arvestada. Tema emal oli samuti väga hea meel. Oma…

    Maris
    4 minutit

  • Väikekoolid tõstsid konverentsil pead

    20. ja 21. novembril Tartus toimunud hariduskonverentsil andsid maa- ja väikekoolide juhid haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoole üle ettepanekud koolide rahastamismudeli muutmiseks.

    Koolijuhid tahavad muuta rahastamissüsteemi selgemaks ning vähem sõltuvaks õpilaste arvust. Murel on tõsi taga: Eesti 556 koolist 228 on alla 90 õpilasega ning 182-s õpib alla 70 õpilase. Et väikekoolis tuleb direktoril tegelda ka majandusasjade ja dokumendihaldusega, peaks…

    Sirje Pärismaa
    2 minutit

  • Õpetajate Lehel on internetis uus kuub ja rohkem sisu

    Sellest nädalast on Õpetajate Lehel internetis pisut teistsugune nägu kui enne. „Palju õhku ja valgust,” ütlevad ühed. „Parem ülevaade,” arvavad teised. „Rohkem infot,” täiendavad kolmandad. Õigus on kõigil. Just need on olnud meie eesmärgid uue veebilehe väljatöötamisel. Meie töö pole veel kaugeltki lõppenud – iga päev üha lisame, parandame ja täiendame, seega võib lähiajal oodata veel…

    Mari Klein
    3 minutit
    8 kommentaari

  • Kas õpetaja peab oma haiguse ajal ära jäänud tunnid järele tegema?

    Vastab Haridus- ja teadusministeeriumi jurist Indrek Kilk

    Töötaja põhikohustus on teha tööd. Kui töötaja keeldub töö tegemisest, on see üldjuhul kohustuste rikkumine, mille tõttu tööandja võib töötajaga töölepingu erakorraliselt üles öelda. Seadusandja on töölepingu seaduses sätestanud alused, mille korral töötajal on õigus keelduda töö tegemisest. Töölepingu seaduse § 19 punkti 2 kohaselt on töötajal õigus…

    3 minutit

  • Kui palju läheb maksma õpetaja tervisest hoolimine?

    Raivo Juurak uuris, kui pikk on õpetajate tööpäev tegelikult – võib öelda, et tulemus on siiski omamoodi üllatav.

    Raivo Juurak
    6 minutit
    5 kommentaari

  • Kuhu kaob õpetaja aeg?

    Mõtlesin läbi ühe oma mitte just eriti pingelise töönädala. Tulemus sai niisugune: ainetunnid klassis (25 tundi), üks klassijuhatajatund, kaks konsultatsioonitundi, ettevalmistus tundideks iga päev vähemalt üks tund.

    Katrin Raidma
    1 minut

  • Kuhu kaob õpetaja aeg?

    Õpikute ja töövihikute asemel olen aastaid kasutanud enda koostatud õppematerjali. Täna lugesin arvutis selle failid esimest korda kokku ja sain endalegi üllatuseks ligi 300. Mõni fail sisaldab 200−300 lk, materjali kogumaht on aga mitukümmend tuhat lehekülge. Kuna õpetan inglise keelt, aga ka maailmavaateõpetust ja vanakreeka keelt, olen nüüdseks koostanud ka 3−4 õppesõnastikku, mis koos teiste materjalidega on õpilastegi arvutites. Õpetan normkoormusega (22…

    Heikki Silvet
    1 minut

  • Õpetaja töönädal on siiski 56 tundi pikk

    Ühelt poolt võib ju väita, et õpetaja töönädal on nii pikk, kui pikaks ta selle ise venitab, kuid teisalt kujundavad iga õpetaja tööaja objektiivsed mõjuvad tegurid. Koormus oleneb teatavasti paljudest teguritest: koolist ja õpilaste arvust, tunnimahust, õppeainest, õpetaja aktiivsusest ja lisaülesannetest, professionaalsusest, töö intensiivsusest jne. Aasta tagasi ministeeriumiga koostöös läbiviidud pilootuuring õpetaja ajakasutusest andis eelnevate uuringutega võrreldavaid tulemusi:…

    Margit Timakov, Eesti Õpetajate Liidu juhatuse esimees
    2 minutit

  • Kontakttund varjutab õpetajate tegelikku tööd

    Haridus- ja Teadusministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Argo Kerb kirjutab, et kahe sama suure kontakttundide arvuga õpetaja tegelik töökoormus võib olla väga erinev.

    Argo Kerb, HTM-i avalike suhete osakonna juhataja
    4 minutit
    1 kommentaar
Õpetajate Leht