Päevakorral
-
Kõrgeim tunnitasu on 40–49-aastastel doktorikraadiga palgatöötajatel
Ajaleht Postimees avalikustas analüüsi, mis lahkab keskmisi brutotunnitasusid vanuserühma ja haridustaseme järgi.
1 minut -
Sügis 2012. Haridusteadus seab atra vaole
Päevavalguse vähenedes kipume kõvemini muretsema. Ja mitte ainult eetika ja elektrivalguse, ka vaimuvalguse pärast laiemalt.
4 minutit -
Tartu ülikool reformib õpetajakoolitust
Doktorikraadi nõue õpetajakoolituses akadeemilist musta auku küll ei tekita, kinnitab TÜ haridusteaduste instituudi juhataja Jaan Kõrgesaar.
4 minutit -
Sirje Piht tegi terve rehkenduse
Sirje Piht – TLÜ kasvatusteaduste instituudi algõpetuse osakonna juhataja, didaktika aluste ja matemaatikadidaktika lektor on oma instituudi värskeim doktor. Tegi kraadi seitse pikka aastat, aga ei väida, et kõik teised peaksid kaljukindlalt talle järgnema.
„Ülikoolid ootavad enam õppejõududeks inimesi, kes omavad doktorikraadi. Kuid kuivõrd põhjendatud see on, on hoopis teine küsimus. Didaktikaõppejõud peab olema inimene, kes suudab näidata-selgitada-põhjendada, miks ja kuidas…
3 minutit -
Keelekümblusest saab Eesti kooli tulevikumudel
Eestis on kümblusprogrammiga liitunud 35 kooli ja 45 lasteaeda, neis töötab 1000 kümblusõpetajat, õpib 5000 last. Tosin aastat topeltõpet Eesti vene koolides ja lasteaedades on tõestanud, et kakskeelne haridus on meil mitte ainult võimalik, vaid lausa loomulik. Kevadel lõpetas kooli esimene lend gümnasiste, kes kümblusprogrammi järgi 12 aastat õppisid. Neid oli nelja kooli peale kokku 82, kellest 23 said medali.
3 minutit -
Õpetajate liidu konverentsil otsiti uusi koostöövõimalusi
23. ja 24. oktoobril pidas õpetajate liit oma asutamise 95. aastapäevale pühendatud konverentsi, mille peateema oli koostöö.
7 minutit -
Õpilane peab olema keskpunktis – absoluutselt kõiges
Minister Aaviksoo võrdles oma ettekandes õpetajatööd aednikutööga. Õpetajate liidu esimees Margit Timakov märkis, et ega aednikutöögi kerge ole. Õnneks pole õpetaja oma töös aga nii üksinda kui aednik. Järgnevalt mõningaid väljavõtteid õpetaja koostöö teemal tehtud rühmatööde kokkuvõtetest.
3 minutit -
Kuidas edeneb koostöö kutsehariduses?
Kutsehariduses tehakse koostööd võib-olla rohkemgi kui üldhariduses. Näiteks praegu viin ma Tartu kunstikoolis läbi kursust, mille teema on meeskonnatöö kui kutseoskus. Kokkuvõtteid teeme jaanuaris.
Tublit koostööd teevad Lõuna-Eesti kutsekoolid. Alustati kümmekond aastat tagasi kuue kooliga, praeguseks lööb kaasa 11. Nad on arendanud välja oma koostöövõrgustiku Liivimaa Kutseõppeasutused. Selles osalejad on üksteiselt palju õppinud, eriti koolijuhid. Koolide õppebaasid ja õpetajad on…
2 minutit1 kommentaar -
Šokeeriv tõsiasi: Eesti lapsed jäävad esimesse klassi istuma
Nils Niitra kirjutab ajalehes Postimees, et kuigi see tundub uskumatuna, jääb Eestis hulk lapsi kordama esimest klassi. Kas selle põhjuseks on laps, kool või vanemad?
2 minutit -
Hea õpik säästab õpetaja aega
Eelmisel sügisel läksid esimesed, neljandad, seitsmendad ja kümnendad klassid üle uuele õppekavale, õpikud ei saanud õigeks ajaks valmis, segadust oli palju.
3 minutit -
Miks ei ole õpikuid ehk Palgist ja pinnust
Vastuseks küsimusele, miks õpikud õigeks ajaks valmis ei saa, vastab Koolibri kirjastuse peatoimetaja Kadri Haljamaa, et põhjuseks on liiga kiire tempo. „Mitmele klassile tuleb teha kõikide ainete õpikud ühekorraga, õpikuid aga kirjutavad valdavalt ühed ja samad inimesed, kes teevad seda oma põhitöö kõrvalt − eelmise aasta septembris said nad vaevalt ühe õpiku valmis ja kohe hakkasid järgmist tegema.”
Kirjastuse…
4 minutit
