Päevakorral

  • Konverents hajutas udu õppimist toetava hindamise kohalt

    Kujundav hindamine ehk uuema nimega õppimist toetav hindamine on juba mõnda aega tekitanud õpetajates nii elevust kui ka ärevust. Seepärast keskendus ka koolivaheaja konverents Tartus just sellele teemale.

    Tartu Ülikooli haridus­uurin­gute ja õppekavaarenduse keskuse teadur Maria Jürimäe on neli aastat olnud „kokk” õppimist toetava hindamise köögis – teinud uuringuid ja koolitanud praegusi ja tulevasi õpetajaid. Podiseva pliidi…

    Sirje Pärismaa
    7 minutit
  • ,

    Kuidas suhtute järelevastamistesse?

    Allar Veelmaa

    Loo Keskkooli matemaatikaõpetaja

    Suhtun halvasti, sest need rikuvad õpilaste moraali. Küllap on iga reaalainete õpetaja puutunud kokku olukorraga, kus suurel osal klassist kontrolltöö ebaõnnestub. Kas jäi harjutamiseks aega väheks või olid ülesanded liiga rasked? Aga on ka kolmas võimalus: klassis lepitakse kokku, et teeme töö kahe peale, siis näeme, mis ülesanded töös on, ja õpetaja on kohustatud tegema kordustöö….

    2 minutit
    1 kommentaar

  • Kuidas suhtute õppimist toetavasse hindamisse?

    Ulvi Vilumets

    Kohtla-Järve Järve Vene Gümnaasiumi eesti keele õpetaja

    Kogu probleem algab sõnast „hindamine”. Õpetajad teevad järelduse, et tuleb hakata hindama. Kujundavat hindamist peaks kirjeldama hoopis õpetamise teema all. See on ju rohkem metoodiline küsimus: kuidas ma õpetan? Õpetaja võtab omaks uue õpetamisviisi, loobub sellest, mida varem tegi. Alates sellest, et püstitame õppimise eesmärgid ja hakkame nende poole liikuma.

    Ei ole…

    6 minutit
  • ,

    Õppekavu tehtigi õhemaks

    Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo üleskutse vaadata kriitilise pilguga üle ainekavad ja kahandada nende mahtu on vilja kandmas. Ministeeriumi üldharidusosakonna asejuhataja Pille Liblik edastas 24. oktoobril Tartus toimunud konverentsil õpetajaile info, et sel nädalal saadetakse põhikooli valdkonnakavadesse esitatud korrigeerimisettepanekud ekspertidele üle vaadata ja kuu aja pärast avalikustatakse veebilehel www.oppekava.ee.

    „Need pole uued, vaid korrigeeritud õppekavad,” lausus Liblik. „Lähiajal selgitavad ministeeriumi esindajad muutusi…

    Sirje Pärismaa
    2 minutit

  • Hariduserakond oli valimistules

    „Eilsel keskmiselt padurohelisel päeval sai Vintske Koolipapa Gunnar Polma 196 toetushäält. Aitäh, head toetajad! Aga meie ei kavatsegi alla anda, vaid rühime edasi. Hea haridus loeb!” postitasid valimisjärgsel päeval Facebooki Tallinna Reaalkooli direktori Gunnar Polma toetajad.

    Esmakordselt kohalikku poliitikasse pürginud Polma jäi volikogu ukse taha, tema valimisliit Vaba Tallinna Kodanik ei suutnud pealinna keerulises poliitmelus ületada valimiskünnist.

    Gunnar Polma ja veel viis…

    Sirje Pärismaa
    2 minutit

  • Tartu koolid harjutavad elu gümnasistideta

    Esimese linnana koolivõrku lammutanud Tartus on kirgede torm vaibumas. Kahes koolis algas esimene gümnasistideta aasta, teised valmistuvad.

    Esimese õppeveerandi kaks viimast päeva olid Tartu Raatuse Koolis täiesti isemoodi – igal õpilasel oli oma tunniplaan. Harjumuspäraste tundide asemel toimusid töötoad, kus sai proovida jäätise ja seebi valmistamist, maamõõtmist, animatsiooni, võitluskunste, loogikamänge jpm. Igaüks valis meelepärase tegevuse, kaaslasteks õpilased, kellega tavaliselt…

    Sirje Pärismaa
    9 minutit

  • Mida arvavad poliitikasse pürgijad haridusasjadest?

    Märksa enam mitmestki muust valdkonnast on linnade-valdade hariduselu suund (või selle puudumine) kohapealsete poliitikute otsustada. Õpetajate Leht testis Tallinnas, Tartus, Narvas ja Pärnus volikokku pürgijate arvamusi-eelistusi tähtsamates haridusküsimustes.

    TALLINN

    1. Tallinna kesklinnas asuvad koolid on üle koormatud, samal ajal töötavad mõnedki teised koolid pooltühjana. Mida teha, et nn äärelinnakoolid oleksid senisest populaarsemad?

    2. Eesti pealinnas on avatud erakoole ja eralasteaedu,…

    Raivo Juurak, Sirje Pärismaa
    28 minutit
    1 kommentaar

  • Südames hariduserakond

    Linnades ja valdades kandideerib kohalikel valimistel ka hulk koolijuhte.

    Viisteist aastat Eesti üht edukamat kooli, Tallinna Reaalkooli juhtinud Gunnar Polma on esmakordselt otsustanud kandideerida kohalikku volikokku. Algajale poliitikule tuli appi sõpruskond, kes tegi internetis kodulehe polma.ee ja Facebookis kommuuni „Vali vintske koolipapa”. Uudiste postitamine käib igal päeval, aeg-ajalt pakutakse võimalust testida oma teadmisi ka kandidaadi isikust. Kuu ajaga on vintske koolipapa kogunud näoraamatus…

    Sirje Pärismaa
    8 minutit

  • Kõva põhiharidus, kehv kõrgharidus

    Põhiharidus annab Eestis tugeva aluse edasiseks, kuid kesk-, kutse- ja eriti kõrgharidus ei lisa piisavalt oskusi, selgub täiskasvanute oskuste rahvusvahelisest uuringust, milles Eesti esimest korda osales.

    Eesti võttis esimest korda osa rahvusvahelisest täiskasvanute oskuste 2011.–2012. aastal tehtud uuringust, milles osales 24 riiki 100 000 uuritavaga vanuses 16–65 aastat. Uuriti täiskasvanute funktsionaalset lugemisoskust, matemaatilist kirjaoskust ning infotöötlusoskust probleemide lahendamisel.

    „Mõnes asjas saime selge…

    2 minutit

  • Õpetajatel tuleb Oscari gala

    Esmakordselt saab parimate õpetajate tunnustamisest osa kogu Eesti – 5. oktoobril Tartus Vanemuise kontserdimajas toimuvast auhinnagalast „Eestimaa õpib ja tänab” teeb Eesti Televisioon otseülekande.

    Sellest tuleb õpetajate Oscari gala, lausub ürituse üks vedajaid, haridus- ja teadusministeeriumi avalike suhete osakonna asejuhataja Tarmu Kurm. „Teatri- ja spordirahval on juba aastaid olnud taoline tunnustamisüritus, mida jälgib huviga suur auditoorium. Haridustöötajate vastuvõtt toimus seni suletud uste…

    Sirje Pärismaa
    10 minutit
    3 kommentaari

  • Õpetaja teeb teledebüüdi

    Tartu Forseliuse kooli pere jälgib homme, 5. oktoobril ETV-s ülekantavat õpetajate auhinnagala „Eestimaa õpib ja tänab” erilise põnevusega – suurejoonelise tunnustamisürituse õhtujuht on nende õpetaja Kristi Mumm, kes astub vaatajate ette koos näitleja Tambet Tuisuga.

    Paari nädala eest said nad esmakordselt kokku, kui ETV võttegrupp filmis õpetaja Mummi koolitunnis. Ootamatult astus sisse Tambet Tuisk, kinkis õpetajale päevalille ning võttis koos õpilastega osa…

    Sirje Pärismaa
    1 minut

  • Koolide menüüd venivad pikemaks

    Üha rohkem koole pöörab lisaks vaimutoidule tähelepanu ka koolitoidu kvaliteedile: õpilastele pakutakse hommikusööki, eraldi taimetoidumenüüd ja iseteenindusvõimalust ning toidud valmistatakse naturaalsetest toor- ja maitseainetest, vältides poolfabrikaate.

    Kuidas saaksid koolid endale maitsva lõunasöögi, nii et lapsed tahaksid sööma minna? Toidu maitset ju hanketingimustesse kirja panna ei saa. Küll saab kirja panna, mitu supi- ja mitu praepäeva on nädalas, kui pika aja tagant…

    Victoria Parmas
    10 minutit
    1 kommentaar

  • Tänane öö on teadushimuliste päralt

    Üleeuroopalise teadlaste öö raames vallutab täna, 27. septembril teadus kogu Eesti. Ülikoolide, teaduskeskuste ja muuseumide kõrval pakuvad põnevaid ja mitmetunniseid programme ka paljud koolid.

    Näiteks Tartu Tamme Gümnaasiumis mängitakse maitsete, helide, lõhnade objektide äratundmise mängu ja luuakse ruumiinstallatsioon „Massipsühhoos”. Viimsi Koolis tehakse koos ülikoolide teadlastega keemiakatseid köögis ja ehitatakse raketimootorit. Saaremaa Ühisgümnaasiumis uuritakse, mis on juustu ja deodorandi sees, ning…

    Sirje Pärismaa, Mari Klein
    4 minutit

  • Mis muutus kooli hoolekogu õigustes ja kohustustes tänavu sügisest?

    Vastab Indrek Kilk, haridus- ja teadusministeeriumi jurist

    Hoolekogu on alaliselt tegutsev organ, kelle ülesanne on kooli õpilaste, õpetajate, koolipidaja, õpilaste vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide ühistegevus õppe ja kasvatuse suunamisel, planeerimisel ja jälgimisel ning õppeks ja kasvatuseks paremate tingimuste loomine. Hoolekogu moodustatakse ja selle töökord kehtestatakse koolipidaja kehtestatud korras.

    Ühtne loetelu kindlas paragrahvis

    Tänavu 1. septembril…

    4 minutit

  • Koolid pandi taas ritta

    Ehkki SA Innove praadis tänavu riigieksamite statistika ootajaid hilisemate korduseksamite tõttu pikemalt kui mullu, on meediaväljaannete koostatud pingeread andnud taas kõne- ja mõtlemisainet.

    Riigieksamite tulemuste põhjal otsustades lõpetasid tänavu gümnaasiumi kõige edukamalt Tallinna Reaalkooli abituriendid, kes saavutasid kõigi eksamite keskmiseks 85,98 punkti. Nagu varasematel aastatel, nii on tänavugi eksamitulemuste pingerea tipus Tallinna ja Tartu eliitkoolid, selgub statistikast. Esikümnesse mahub ka venekeelseid gümnaasiume. Väike…

    Sirje Pärismaa
    11 minutit
    1 kommentaar

  • Tantsuga soome keel selgeks

    Tartu Reiniku koolis teise võõrkeelena soome keelt õppivad lapsed proovisid omandada tegusõna pööramist ning omadussõnu tantsu ja liikumise abil.

    Kinesteetilist keeleõppemeetodit oli Eestisse Soome instituudi kutsel tutvustama tulnud Helsingi uue tantsu keskuse Zodiak õpetaja Riina Hannuksela. Juba esimeste rütmide kaikudes tõestasid Reiniku kooli kaheksanda klassi poisid, et eesti mees on tantsulõvi. Peagi kargles kogu rühm ringis, korrates liigutuste juurde tutvumislauseid: „Moi!”, „Mitä…

    Sirje Pärismaa
    3 minutit
    2 kommentaari

  • Kus on tippkoolide taimelava?

    Õpilaste äravool maakondadest peatub vaid siis, kui loodavad riigigümnaasiumid suudavad palgata väga häid õpetajaid, arvavad Tartu ja Tallinna koolijuhid.

    Ehkki Eestis õpib tänavu gümnaasiumiastmes mullusest 11% vähem noori, oli Tartu koolidesse sama suur tung kui mullu. Ülikoolilinna gümnaasiumide kümnendatesse klassidesse astus 970 noort. Neist kolmveerand on tartlased, 8% Tartumaalt ja ülejäänud 16% teistest maakondadest. Kõige rohkem liikus õppureid Emajõelinna Võrumaalt (37), järgnevad…

    Sirje Pärismaa
    9 minutit

  • Täna avatakse Tallinna ülikooli haridusinnovatsiooni keskus

    Tallinna ülikoolis avatakse täna, 13. septembril nüüdisaegse sisustusega haridusinnovatsiooni keskus. Esialgses tööversioonis nimetati in­novatsioonikeskust didaktika­keskuseks, selgitab innovatsioonikeskuse juhataja professor Mati Heidmets. Põhjus oli asjaolus, et just didaktikas olid probleemid kõige suuremad.

    Nimelt väärtustasid instituudid ainult oma põhitegevust, jättes didaktikud suuremal või vähemal määral saatuse hoolde. Lisaks olid eri õppeainete didaktikud ka eri instituutides ega teinud omavahel…

    Raivo Juurak
    6 minutit

  • Kas lapsed võivad kooli kõrvalt ­töötada?

    Vastab Indrek Kilk, haridus- ja teadusministeeriumi jurist

    Seadus ei keela alaealisel töötada kooli ajal, kuid seda vaid juhul, kui töölkäimine ei takista hariduse omandamist.

    Töölepinguseaduse (edaspidi TLS) § 43 lõige 4 sätestab alaealiste töötajate tööaja piirmäärad lähtuvalt alaealise vanusest ja koolikohustusest. Tööaja kokkuleppimisel on lisaks alaealise vanusele vaja kindlaks teha, kas ta on koolikohustuslik või mitte. Kui tööandja ja töötaja…

    3 minutit
  • ,

    Kuidas kavatsete üle minna õpetaja 35-tunnisele töönädalale ja uuele palgasüsteemile?

    HELMER JÕGI

    Jaan Poska gümnaasiumi direktor

    Oleme õpetajatega uuest palgakorraldusest rääkinud ja jõudnud tõdemuseni, et õpetajaamet on kutsumus ning seda ei saa tükeldada ja iga tüki eest eraldi maksta – see ei looks koolis head akadeemilist õhkkonda. Meil jääb endiselt 20−21 püstijalatundi baasiks ja kes annab üle selle, peab endiselt ka rohkem…

    Raivo Juurak
    4 minutit
    1 kommentaar
Õpetajate Leht