Päevakorral

  • Kooli läbi aabitsa

    Üle 27 aasta avati Harku vallas uus kool – Vääna-Jõesuu algkool –, mille õpilased astusid esimesel septembril aktuselt klassidesse läbi hiigelsuure kukeaabitsa. Piduliku päeva lõpus istutasid lapsed kooli ümbrusesse aga kevadlillede sibulaid.

    Koolimaja asukohast keset männimetsa, mere lähedal on tuletatud kooli juhtmõte: „Märkan ja olen märgatud!” „Selles lauses peitub inimesi ja loodust ühendav mõte: kui märgata enda ümber olevat loodust, inimesi, esemeid ja…

    Victoria Parmas
    2 minutit

  • Kannapöördega kooli

    Anna Lihodedova, Reijo Väljak ja Mari-Liis Nummert olid veel aasta tagasi ametis väljaspool kooli. Esmaspäeval astusid nad aga Eestimaa eri paigus õpetajaina klassi ette, moraalseks toeks programm „Noored kooli”.

    Kunstnik murrab keelebarjääre

    Tallinna Pae gümnaasiumi uus eesti keele ja kunstiõpetaja Anna Lihodedova on varasemas elus teinud põnevaid kunstiprojekte. Näiteks on vabakutselise kunstniku ja illustraatorina töötanud naine löönud kaasa rahvusvahelise kehamaalingute võistluse korraldamisel. Verivärskel õpetajal…

    Sirje Pärismaa
    12 minutit

  • Kuressaares kuulutati välja tänavune koolirahu

    Kuressaare keskväljakul kuulutati pühapäeval välja traditsiooniline koolirahu. Sümboolsele lepingule kirjutasid alla haridus- ja teadusministeeriumi kantsler Janar Holm, Kuressaare linnapea Mati Mäetalu, Eesti Lastekaitse Liidu president Loone Ots, Eesti Õpilasesinduste Liidu juhatuse esimees Britt Järvet ning Kuressaare õpilaste esindajad ja direktorid, kes saabusid keskväljakule oma koolide juurest rongkäikudega.

    „Oleme üks 13 Eesti linnast, kus on koolirahu välja kuulutatud. Meie…

    3 minutit

  • Viimase hetke pakkumised koolides

    Direktorid teevad viimaseid pingutusi, et leida puuduvaid õpetajaid. Portaalis koolielu.ee pakutakse tööd 70-le, EHIS-es 54 õpetajale.

    Esimest korda on meil augusti lõpus osa õpetajaid puudu, ohkab Tallinna Arte gümnaasiumi direktor Sirje Ebral. Arte gümnaasium otsib kogunisti kolme pedagoogi: eesti keele ja kirjanduse, matemaatika- ning klassiõpetajat. Kõigile on pakkuda täiskoht. Juunis toimunud bioloogiaõpetaja konkursil osales 14 kandidaati, kuid nüüd on vaikus, kuigi…

    Sirje Pärismaa
    8 minutit
    4 kommentaari

  • Õpetajaks õppijad saavad kohe koolis tuleristsed

    Tänavu lähevad Tartu ülikooli õpetajakoolituse esmakursuslased juba 6. septembril koolipraktikale. Vanade praktikakoolide kõrval ootavad tudengeid ka uudsed innovatsioonikoolid.

    Esimesel kohtumisel tutvuvad tudengid kooli, kolleegide ning oma mentori-õpetajaga, kellest saab sõber ning teejuht järgnevaks kaheks praktika-aastaks ning loodetavasti edaspidisekski. Igal mentoril-õpetajal on 2–3-liikmeline üliõpilasgrupp, kes jääb koos tegutsema kogu õpetaja kutseõpingute ajal.

    Edaspidi võtavad tudengid koolitee jalge alla üle nädala…

    Sirje Pärismaa
    8 minutit

  • Tahame muuta Eesti kooli maailma parimaks!

    Millised on Tartu ülikooli ootused innovatsioonikoolidele?

    TÜ Pedagogicumi juhataja professor Margus Pedaste:

    Esiteks ootan, et õpetajad hakkaksid senisest rohkem uurima, kuidas nad ise õpetavad ja õpivad – kuidas toimub nende professionaalne areng, kuidas nende õpilased õpivad ja millised on õpitulemused. Mitte ainult teadmistes, vaid pigem oskustes ja hoiakutes.

    Minu teine ootus on, et õpetajad hakkaksid omavahel rohkem suhtlema – heade eesmärkide…

    Sirje Pärismaa
    4 minutit
    1 kommentaar

  • Kooli alguseni on jäänud nädal

    Kata Mai Kruusist saab sügisel koolilaps. Ta hakkab õppima Tallinna Mustamäe gümnaasiumis, samas koolis, kus käib tema õde, kes läheb kolmandasse klassi.

    Kata Mai ootab esimest koolipäeva juba väga. Ta paneb selga valge pluusi ja musta seeliku ning pärast aktust lähevad nad kogu perega – ema, isa, õde, väike vend ja tema – restorani sööma ja kooli algust tähistama.

    Kata Mai tahab…

    Tiina Vapper
    2 minutit

  • Autoriõiguse seadus seab teose kasutamisele kindlad reeglid

    Mida peab õpetaja teadma autoriõiguste kaitsmisest nt seoses õpilas- ja uurimistöödega?

    Vastab haridus- ja teadusministeeriumi jurist Indrek Kilk

    Teose autoriks saab Eestis autoriõiguse seaduse § 28 kohaselt olla ainult füüsiline isik või füüsilised isikud, kes on teose loonud. Autoriõigustel on Eestis põhiseaduslik alus, kuna Eesti vabariigi põhiseaduse § 39 sätestab: „Autoril on võõrandamatu õigus oma loomingule….

    4 minutit

  • Mida teete suvel?

    Kersti Aan

    aasta muusikaõpetaja (Tartu Tamme gümnaasium)

    Suvi – puhkust ja rahu, lihtsalt olla, mõelda, tegutseda aias. Ei mingit planeerimist! Ei mingit plaanimajandust! Teha seda, mis hommikul pähe tuleb. Reisida koos oma väikese perega mööda Eestimaad. Surnuaiapüha Lüganuse kalmistul – puudutus oma kadunud lähedastega. Kodukohas Kohtla-Järvel tuleb Käva algkooli kokkutulek. Esimesse klassi läksime 1959. aastal – ootan põnevusega kohtumisi.

    Laulupeorepertuaar ootab tõsisemat läbivaatamist – tulemas on…

    Sirje Pärismaa
    2 minutit

  • Igal maal isemoodi koolilõpukombed

    Kreeka abituriendid pidutsevad mõõdukalt Kreeka koolide lõpupeod on väga erinevad, sõltudes sellest, kas lõpetatakse riigi- või erakooli.

    Kui riigikoolis käiakse kreeklaste sõnul ainult õppimas, siis erakooli õpilased tegelevad koolis ka huvitegevuse ja spordiga ning nende õpilaste ühtekuuluvustunne on tugevam. Riigikoolis lõpeb abiturientide kooliaasta ilma suurema peota. Küllap on väikseid koole, kus toimub ka pidulik lõpupidu, kuid levinud see komme siin ei…

    12 minutit

  • Kuidas eksamid läksid?

    Marek Goldman

    Tartu Karlova gümnaasiumi abiturient

    Mina valisin riigieksamiteks inglise keele, ühiskonnaõpetuse, ajaloo ning kohustuslikus korras tegin eesti keele. Lisaks sooritasin koolieksami politoloogias. Eksamiperiood tundus alguses hirmutav, kuna esimesed eksamid olid küllaltki lühikeste vahedega. Sain siiski aru, et suurem osa tööst on aastate jooksul juba tehtud ning eelkõige peab enne eksamit puhkama ja võib-olla mõningaid teemasid kergelt kordama. Seepärast ei mõjunud ka lühikesed ajavahed…

    2 minutit

  • Forseliuse gümnaasiumis tehti viimast korda riigieksameid

    1962. aastal tegi selles koolis oma lõpueksameid Mati Unt, 1971. aastal Mihkel Mutt, 1976. aastal Aarne Rannamäe. Tänavune lend jääb viimaseks − Tartu Forseliuse gümnaasiumist, kunagisest kuulsast Vello Saage koolist saab põhikool.

    Viimases lennus on lõpetamas 30 noort. Mati Undi kombel juba kooliajal oma esimest romaani kirjutanud pole keegi, kuid elunovelli esimesed kaalukad read on kirja pandud….

    Sirje Pärismaa
    6 minutit

  • Valikkursuste õpetamine hõlbustub

    12. juunil tutvustati Tallinna Reaalkoolis gümnaasiumi matemaatika ja loodusainete valikkursuste uusi õppematerjale. Osalejad tõdesid, et õpetamine-õppimine läheb nüüd hõlpsamaks, sest pole enam vaja kõiki õppematerjale ise välja töötada.

    Komplekti kuuluvad õpik, töölehtede kogumik , e-kursus Moodle’is, õpetajaraamat ning teised vajalikud lisamaterjalid. Uued õppematerjalid on valminud Eesti Teadusagentuuri programmi TeaMe raames ja Euroopa Sotsiaalfondi toel ning on 1. juulist tasuta kättesaadavad nii…

    Sirje Pärismaa
    3 minutit

  • Tulemuste ootamine ajab vihale

    26. aprilli Õpetajate Lehes andis intervjuu Värska gümnaasiumi abiturient Georg Sonne, kes hoolimata raskest liikumispuudest koos kaaslastega riigieksamitele vastu läks. Georg lubas anda endast parima. Uurisime, kuidas tal läks.

    „Koolieksamid möödusid edukalt,” teatab Georg. „Ajaloo koolieksami sain 5 ja bioloogia 4. Ühiskonnaõpetuse riigieksam õnnestus täita CD-plaadil, see tähendab, et eksamiküsimused olid juba arvutisse sisestatud. Nii oli eksamit väga mugav täita. Kripeldama…

    Sirje Pärismaa
    2 minutit
    1 kommentaar

  • Kes katab erakooli tegevuskulud?

    Kuidas katavad omavalitsused erakoolide tegevuskulud?

    Vastab haridus- ja teadusministeeriumi jurist Indrek Kilk

    Erakooliseaduse § 222 lõike 1 kohaselt osaleb vald või linn eraüldhariduskooli tegevuskulude katmises proportsionaalselt koolis õppivate õpilaste arvuga, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht asub valla või linna haldusterritooriumil. Seega näeb nimetatud säte valdadele ja linnadele ette arvlemiskohustuse erakoolipidajaga. Sama paragrahvi teine lõige sätestab, et tegevuskulude katmisel lähtutakse käesolevast seadusest, kui vallad või linnad…

    3 minutit

  • Ülikoolides tuleb esimene maksuprii aasta

    Tartu kahes ülikoolis võetakse tasuta õppesse kokku üle 4000 esmakursuslase. Vähenenud on avatud ülikooli (kaugõppe) õppekavade arv.

    Eesti Maaülikoolis võetakse tänavu kaugõppesse vastu vaid kahele õppekavale – maamajanduslik ettevõtlus ja finantsjuhtimine ning tehnika ja tehnoloogia. Tartu ülikooli avatud ülikoolis saab valida 29 õppekava vahel.

    „Avatud ülikooli õppekavade vähenemist on teenimatult palju lükatud kõrgharidusreformi kaela,” sõnab Tartu Ülikooli vastuvõtu peaspetsialist Kaja…

    Sirje Pärismaa
    6 minutit

  • Kui paljusid vene noori puudutab asjaolu, et tasuta õpe kehtib üldjuhul eestikeelsetel õppekavadel?

    Seoses kõrgharidusreformiga on väidetavalt tekkinud kummaline haridusstrateegiline nüanss: tasuta on ainult eestikeelne õpe. Seega tekkivat teatud mõttes konfliktne olukord: ühelt poolt siin elavad teist keelt kõnelevad inimesed kõrgharidust tasuta omandada ei saa, samal ajal otsustavad aga need, kes hariduse tasuta saavad, tihtilugu Eestist lahkuda, kusjuures küllaltki arvukalt, kui…

    Karl Kello
    4 minutit

  • Rannahooaeg algas padupalavusega

    „Tänavune rannahooaeg algas väga ägedalt,” hindab kogenud vetelpäästja ja G4S-i rannavalve meedik Aleksander Suits, kes Pirita rannas inimestel silma peal hoiab. „Oli nädalavahetus ja kuumalaine. Mitte ainult Pirita, vaid kõik Tallinna rannad olid ülekoormatud. Olin siis valves ja tellisime nii palju abiväge kui võimalik.” Kümme aastat rannavalves töötanud Aleksandrile on nii hoogne hooaja algus esmakordne. Tavaliselt algab rannavalves aktiivne töö…

    Meeli Parijõgi
    2 minutit

  • Aeg läheb, mured jäävad

    Tallinna Ülikooli teadlaste uuringu „Muukeelne laps Eesti koolis” kaks peamist järeldust on samad, mis nelja aasta eest lõppenud Eesti põhikooli efektiivsuse uuringul − põhikooli õppekava pole paljudele jõukohane ning märgatav osa õpetajatest võiks tegutseda praegusest efektiivsemalt.

    Tallinna ülikooli psühholoogia instituudi teadlased võtsid 2009. aastal vaatluse alla ligi tuhat 3. klassi õpilast kümnest eestikeelsest koolist, kus õpib keskmisest rohkem muukeelseid lapsi, ning kõrvutuseks…

    Sirje Pärismaa
    7 minutit
    2 kommentaari

  • Kodune keel pole takistuseks

    Viimasel ajal on muukeelsete perede huvi eesti koolis õppimise vastu tunduvalt suurenenud. Kindlasti oleks see veel suurem, kuid vene koolid ja lasteaiad pakuvad juba päris suures mahus keelekümblust. Samas on igal aastal õpilasi, kes tulevad keelekümbluse lasteaedadest ja koolidest üle Järve gümnaasiumi. 2012. a veebruaris läbi viidud uuring näitas, et ainult eestikeelsetest peredest on meie koolis 60% õpilasi, segaperedest 19% ja…

    Anne Endjärv
    2 minutit
Õpetajate Leht