Advertisement

Päevakorral

  • Kas tehnikaülikool „kaaperdab” Eesti arhitektuuriõppe?

    Kümme päeva tagasi otsustas TTÜ nõukogu moodustada alates 1. maist ehitusteaduskonda arhitektuuri- ja urbanistikainstituudi.

    Uue instituudi tegevusvaldkondadeks saavad urbanistika, arhitektuur, visuaalkunst, insenerigraafika ning kunsti- ja arhitektuuriajalugu. Aasta tagasi kiitis tehnikaülikooli nõukogu heaks arhitektuuri magistriõppekava, esimesed magistrandid alustasid eelmisel sügisel. Omal ajal väideti, et TTÜ-l on plaanis arhitektuuriõpe kunstiakadeemiast kaaperdada ja nüüdki võib kuulda räägitavat arhitektuurihariduse usurpeerimisest….

    Karl Kello
    8 minutit
    7 kommentaari

  • Arhitektuuriõpe tehnikaülikoolis – miks ja milleks?

    Roode Liias, TTÜ ehitusteaduskonna dekaan, professor

    Meie arusaamise järgi on eelkõige eesmärk parandada koostööd kogu ehitussektoris. Kui jälgida meediat, ilmneb ju põhiline vastasseis just projekteerimise ja ehitamise valdkonnas. Selle üks põhjusi võib olla see, et need kaks gruppi − arhitektid ja ehitajad − ei ole saanud n-ö ühes auditooriumis, ühes majas õppida.

    Arhitektuuriõpe on halduslepinguga jäetud EKA ja…

    4 minutit

  • Väike-Maarjas anti üle Wiedemanni keeleauhind

    Väike-Maarjas tähistati 24. ja 25. aprillil F. J. Wiedemanni keeleauhinna asutamise 25. aastapäeva rahvusvahelise keelekonverentsiga ja anti üle keeleauhind 2013. Konverentsi avas president Toomas Hendrik Ilves, toonitades ühe mõttena seda, et tänapäeval oleneb eesti keele elujõud ja tulevik paljuski tehnoloogilistest tugisüsteemidest, sest suur osa keelekasutusest on läinud internetti.

    Ettekannetega esines konverentsil tunnustatud keeleteadlasi Helsingist, Oulust, Iževskist, Joškar-Olast, Riiast ja…

    Raivo Juurak
    1 minut

  • Mida peab kool gümnaasiumi lõpueksamite läbiviimisel silmas pidama?

    Vastab haridus- ja teadus­ministeeriumi jurist Indrek Kilk

    Sel kevadel tuleb gümnaasiumi lõpetamiseks viimast korda sooritada vähemalt viis gümnaasiumi lõpueksamit, millest vähemalt kolm on riigieksamid. Seaduses on piirang, et ühes õppeaines võib teha kas riigieksami või koolieksami, mitte mõlemat. Kõigile õpilastele on kohustuslik eesti keele riigieksam. Riiklikus õppekavas sätestatud tingimustel võib õpilane eesti keele riigieksami asemel…

    3 minutit

  • Kuhu kadus 1,9 miljonit õpetajate palgaraha?

    Haridus- ja teadusministeeriumi andmeil maksis 121 omavalitsust jaanuaris-veebruaris õpetajaile 1 949 192 euro võrra vähem palka, kui lubanuks riigi antud palgatoetus. Õpetajate Leht küsis „pingerea” esimestelt, kuhu osa raha kadus.

    Õru vald

    (arvestuslik keskmine palk 1156, tegelik palk 718 eurot)

    „Õru vald on statistiliselt vabariigi võimetuim vald, nüüd oleme statistiliselt ka kõige haridusvaenulikum vald!” hüüatab vallavanem Andres Palloson. HTM-i statistikast nähtub,…

    Sirje Pärismaa
    7 minutit

  • Palgastatistika tugevus on selle lihtsus

    Kaks kuud õpetajate palgastatistika avaldamist on olnud tulemuslikum, kui olnuks kaks aastat riigi ja omavalitsuste bürokraatlikku pingpongi. See näitab, kuidas eri omavalitsustes peegeldavad sõnad end tegudes, kuid kahe kuu andmete alusel ei maksa teha veel põhjapanevaid järeldusi kogu aasta kohta.

    Palgastatistika annab kodanikule – õpetajale, lapsevanemale ja koolijuhile – võimaluse mõista, kuidas riigi vereringe hariduses töötab. Kui kusagil on tekkinud…

    Argo Kerb
    2 minutit
    4 kommentaari

  • Kes hoiab ilmaränduri lapse emakeelt?

    Oleme Euroopa „rännuhimulisemaid” rahvaid – ligikaudu paarsada tuhat eestlast (15%) elab võõrsil. Emakeelt õppivaid lapsi on välismaal aga kõigest 2700.

    Optimist ütleks, et juba 2700 last, sest eelmisel õppeaastal oli õppureid tuhande jagu vähem. 2700 haridus- ja teadusministeeriumi kokkuloetud last on koondunud üle ilma 53 kooli-seltsi-lasteaia juurde. Valdavalt on tegu pühapäevakoolidega, kus eesti keelt ja kultuuri õpitakse mõni kord kuus….

    Sirje Pärismaa
    7 minutit
    4 kommentaari

  • Kodu, kas võtad mind vastu?

    Eesti koolisüsteem peab muutuma paindlikumaks võõrsilt tagasi tulnud laste suhtes.

    Tallinna Vanalinna hariduskolleegiumi 11. klassi õpilane Hanna Anderson on sündinud-kasvanud Rootsis. Stockholmi eesti kooli lõpetamise järel otsustas neiu astuda gümnaasiumi Eestis.

    „Olen alati iseseisev olnud, aga üksi Eestisse tulek on mind väga palju arendanud,” lausub Anderson. „Kuna olen lapsest saati vaheaegadel siin käinud, teadsin ju enam-vähem, kuhu tulen.”

    Ta arvab, et on valinud väga…

    Sirje Pärismaa
    6 minutit

  • Kuidas saab omandada õpetajakutset

    Millistel tingimustel saab õppida õpetajaks, kui: a) üks kõrgharidus on juba omandatud; b) juba töötad koolis õpetajana; c) oled „inimene tänavalt”?

    Vastab HTM-i jurist Indrek Kilk

    Alates 2013. aastast jõustuvad muudatused kõrgkoolide rahastamisel ja õppeteenustasuta õppimisel puudutavad avalik-õiguslikke ülikoole, riigi rakenduskõrgkoole ja Eesti infotehnoloogia kolledžit ning neis alates 2013/14. õppeaastal õpinguid alustavaid üliõpilasi.

    Tasuta või tasu eest

    Samal kõrgharidusastmel õppimine ei ole piiratud…

    3 minutit
    1 kommentaar

  • Õpetaja kutsestandard kütab kirgi

    15. märtsil arutati Eesti haridusfoorumi eestvedamisel õpetaja kutsestandardi projekti (vt http://kutsekoda.ee/fwk/contenthelper/10456617).

    Peakõnelejad olid Kutse­koja juhatuse liige aka­deemik Olav Aarna ja Tar­tu ülikooli Pedagogicumi juhataja, kutsestandardi töörühma juht professor Margus Pedaste. Mõttevahetus oli pingeline ja kaasakiskuv, aeg-ajalt kippusid ka emotsioonid võimust võtma.

    Kas kutsetunnistus tõstab palka?

    Miks on kutsestandardit vaja, küsiti Margus Pedastelt mitu korda ning ta ka selgitas asja korduvalt. Ennekõike peaks standardist…

    Raivo Juurak
    7 minutit
    7 kommentaari

  • Mis mõtteid tekitab õpetaja kutsestandardi projekt?

    Kerli Prass, SA Noored Kooli tuutor ja õpetajakoolituse koordinaator

    Standard võiks olla selgemalt suunatud neile, kes pole ülikoolis õpetajaks õppinud. Mitmel pool maailmas (nt Hollandis, Prantsusmaal) antakse standardi abil õpetajakutse inimestele, kes pole õpetajaks õppinud, kuid kellel on kõik õpetamiseks vajalikud omadused. Ka „Noored kooli” programmi kogemus näitab, et muutust klassis ja koolis võib edukalt luua inimene, kes…

    4 minutit
    1 kommentaar

  • Mari-Liis Lille kõne loomeliitude pleenumi 25. aastapäeval

    Täna peeti Riigikogus loomeliitude pleenumi 25. aastapäeva puhul kõnekoosolekut, millel osales hulk kultuuritegelasi. Koosolekut juhtis Toomas Kiho. Sõnavõttudega esinesid Rein Veidemann, Arvo Valton, Aili Aarelaid-Tart, Heinz Valk, Andres Langemets, Jüri Arrak, Jürgen Rooste, Gregor Taul, Irina Raud, Tõnu Tepandi.

    Suurima tähelepanu vääris näitleja Mari-Liis Lille kõne, mida saab originaalis vaadata-kuulata siin:

    .

    Rahvusringhäälingu veebilehelt leiab kõne ka…

    1 minut

  • Mis tingimustel tohib jätta õpilase koduõppele?

    Mis tingimustel tohib jätta õpilase koduõppele? Kas seadusega on lubatud, et õpilane ei käi mõne aine tundides, vaid õpib kodus ning käib ainult vastamas või kontrolltöid tegemas?

    Vastab HTM-i jurist Indrek Kilk

    Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 23 lõike 1 kohaselt võib põhiharidust omandavat õpilast vanema taotlusel õpetada koduõppes. Sel juhul korraldab ja rahastab väljaspool kooli toimuva õppe osa vanem….

    5 minutit

  • Kes tohib mind filmida?

    Inimest tohib filmida ja pildistada ainult tema enda loal, toonitab andmekaitse inspektsiooni kaamerate kasutamise juhend, mis oli 13. märtsini avalikul kommenteerimisel portaalis Osale.ee.

    Filmida soovitab see juhend nii vähe kui võimalik. Näiteks turvakaamera tohib üles panna ainult juhul, kui paremast valgustusest, turvauksest, anduritega alarmist, seifist või turvamehest ei ole abi. Isegi kui turvakaamera on kõigist abinõudest odavaim, ei soovitata seda eelistada, sest inimese…

    Raivo Juurak
    4 minutit
    4 kommentaari

  • Koolide kodulehed jäävad pildituks

    Õpilaste nimekirjade ja fotode kooli kodulehel avalikustamise turvarisk on mikroskoopiline, võrreldes suhtlusvõrgustikes peituvate ohtudega.

    Tõstamaa keskkooli kodulehel algas digipildiajastu kümne aasta eest. Selle aja jooksul on sinna kooli sündmustest palju fotosid-videoklippe üles laetud. Ka vanemad ja vanavanemad on ühendust võtnud ning rõõmustanud, et laste tegemistest piltide vahendusel osa saavad. Mõnigi lapsevanem on kurtnud, et lapse teise kooli minnes ei saa…

    Sirje Pärismaa
    7 minutit

  • Millal tuleb Eestisse Soome lütseum?

    Ehkki üldharidus­koolides on kolme aastaga lisandunud kolmsada soome keele õppijat, omandab meie hõimurahva keelt alla 1% õppuritest.

    Uus riiklik õppekava tõi lastele võimaluse õppida „suurte” keelte kõrval teise võõrkeelena ka soome keelt. Õppega alustas mullu kolm kooli: Viljandi Kesklinna kool, Tartu Mart Reiniku kool ja Jõgeva ühisgümnaasium, tänavu lisandus Pärnu Ülejõe gümnaasium. Kokku sadakond last. Et soetada õppematerjali ja koolitada…

    Sirje Pärismaa
    8 minutit
    1 kommentaar

  • Aasta parim soome keele õpetaja

    Soome Instituut ja Soome suur­saatkond valisid tänavu parimaks soome keele õpetajaks Jõgeva­maal noori õpetava Margit Alliksaare. Jõgeva on Eestis üks neljast maakonnast, kus põhikooliõpilased saavad teise keelena õppida soome keelt.

    Olete õppinud soome keele õpetajaks Tallinna pedagoogika­ülikoolis põhierialana. Kas sellele erialale astumine oli juhus või teadlik valik?

    Kuna olen humanitaarinimene, siis teadsin, et tahan minna õppima keeli. Tol ajal oli sisseastumisel võimalik…

    Victoria Parmas
    4 minutit

  • Mida peaks teadma uuest kaitseväeteenistuse seadusest?

    Millised olulised muudatused toob kutsealuste jaoks kaasa 1. aprillist kehtima hakkav uus kaitseväeteenistuse seadus?

    Vastab kaitseressursside ameti peadirektor Kairi Rikko

    Kaitseväeteenistuse seadus on nüüdseks kehtinud juba 12 aastat ja seda on vahepeal palju kordi muudetud. Uue seaduse järele oli vajadus, see korrastab ja ajakohastab teenistust kaitseväes ja viib selle kooskõlla uue avaliku teenistuse seadusega. Seaduse alusel täidetakse kaitseväeteenistuskohustust.

    Kõik Eesti…

    3 minutit

  • Kaagvere ootab peagi ka poisse

    Kui Maire Reest oli teist nädalat Kaagvere erikooli direktor, mõistis kohus kahele vägivaldsele neiule vanglakaristuse. „See oli šokeeriv,” lausub Reest. „Mõistsin, et meil tuleb teha kõik, et mõjutada õpilasi nende seinte vahel.”

    Õhkkond oli poolteist aastat tagasi kurjakuulutav: majas võimutsenud teismelised olid rünnanud ka personali ja kümme töötajat oli puudu. Ent haridus- ja teadusministeeriumi ametniku kohalt ministri palvel Kaagverre korda looma…

    Sirje Pärismaa, Raivo Juurak
    12 minutit
    2 kommentaari
  • ,

    Aasta keeletegu on eesti keele sõnaperede sõnaraamat

    Kadrina Keskkoolis tunnistati täna 2012. aasta parimaks keeleteoks Silvi Vare sõnaraamat „Eesti keele sõnapered“, I–II, teatas haridus- ja teadusministeeriumi pressiesindaja

    Pärast Emakeele Seltsi juhatuse sõela jäi silmapaistvaima tiitlile kandideerima viisteist mullust keeletegu. Laureaadi välja valinud taasiseseisvumisjärgsed haridus- ja teadusministrid tõstsid esile ka Kaisa Laose, Külli Laose, Mark Soosaare (toimetaja) ja Raigo Tšetšini tegu „Kihnukielsed uudisõd Vikerraadios“.

    Rahvaauhinna vääriliseks…

    3 minutit
    1 kommentaar
Õpetajate Leht