Advertisement

Päevakorral

  • ,

    Emakeelepäeva tähistatakse ka välismaa koolides ja ülikoolides

    Emakeelepäeval väljendavad ka välismaal elavad eestlased ja eesti keelt oskavad välismaalased uhkust meie keele üle, mida saab õppida kas koolis või kõrgkoolis juba mitmekümnes riigis, teatas Eesti  Instituut.

    Väljaspool Eestit asutatakse üha uusi eesti koole ja seltse. Seltsides ja pühapäevakoolides kogunetakse keelt õppima mõned korrad kuus, aga on ka koole, kus õpitakse eesti keelt ja…

    3 minutit
    1 kommentaar

  • Kas õpetaja võib kirjutada ajalehte artikleid?

    Õpetaja soovib teha ajalehele kaastööd, kuid direktor tahab tema artiklid enne avaldamist üle lugeda ja oma äranägemist mööda parandusi teha. Kas direktoril on selleks õigus?

    Vastab haridus- ja teadusministeeriumi jurist Indrek Kilk

    Selle küsimuse puhul on oluline teha vahet, kas õpetaja (töötaja) esindab ajakirjandusväljaandesse kirjutades oma asutust (kooli või lasteaeda) või mitte. Kas ajakirjandusega suhtlemine ja aeg-ajalt kirjutiste…

    2 minutit
    1 kommentaar

  • Täna möödus täpselt aasta õpetajate üldstreigist

    Majandus-, rahandus- ja peaministri koht tuleks anda Indrek Neivelti taolistele majandusmeestele, siis hakkaks ka õpetaja palk tõusma, leiab TLÜ emeriitprofessor Mati Hint.

    Alljärgnevalt arutamegi professor Hindiga, kust leida võimalusi tõsta õpetajate palka rahuldavalgi määral.

    Kuidas te õpetajate aastatagusele streigile tagasi vaatate?

    Mati Hint: Ma ei näe selles mingit kurja organiseerimist või õõnestustegevust. Liiga kaua uinutati meid ilukõnedega sellest, kui…

    Raivo Juurak
    11 minutit
    5 kommentaari

  • Tiina Kangro: Streik andis palju ühiskonnale

    Sattusin möödunud hilissügisel ühes koolifuajees tunnistajaks järgmisele vestlusele. Ema, kelle kõnetu tütar õppis sealses lihtsustatud õppekavaga esimeses klassis, oli mures lapse edenemise pärast ja otsis infot, kuidas saada logopeedi lisatunde. Kui ema lõpuks läinud oli, avaldas õpetaja mulle oma elukreedo: senikaua, kuni palgapäeval laekub tema arveldusarvele vaid 507 eurot, pole tal võimalik nii rasket last õpetada. „Mina pole…

    Tiina Kangro
    4 minutit

  • Kas osalise tööajaga töötajal on ka puhkus lühem?

    Kuidas antakse puhkust ­töötajale, kes töötab samas asutuses eri ­ametikohtadel?

    Vastab Eesti Haridustöötajate Liidu õigusnõunik Vaike Parkel

    Puhkuse kestus ei olene sellest, kas töötaja töötab täis- või osalise tööajaga, puhkust antakse täies ulatuses ja vähemalt nii mitu kalendripäeva, kui seadus ametikohale ette näeb. Osaline tööaeg ei tähenda osalist puhkust.

    Puhkuste ajakava peab tööandja koostama kalendriaasta kohta esimese kvartali jooksul…

    3 minutit

  • Kui kaua kõlab ülikoolides veel eesti keel?

    Eesti keel on Mandri-Euroopa väikseim teaduse ja kõrghariduse keel. Eesti keelenõukogu muretseb, kuidas suudame seda säilitada.

    Uuest õppeaastast pole kõrgkoolides seoses üleminekuga tasuta kõrgharidusele enam riigieelarveväliseid õppekohti. Seega hakkavad koolid peagi kukru kasvatamiseks uusi allikaid otsima. Eestikeelset riigieelarvevälist õpet pole ette nähtud, küll aga saab arendada võõrkeelset stuudiumi. See samm edendab rahvusvahelistumist, kuid tundlikumalt keeleküsimustesse suhtuv teadlaskond pelgab, et…

    Sirje Pärismaa
    5 minutit
    2 kommentaari

  • Kõrghariduse keeled Soomes

    Soomes käib elav diskussioon, milline peaks olema soome, rootsi ja inglise keele elu ühes ülikoolis. Soome ja rootsi keelt kasutatakse Helsingi ülikoolis ja kunstiülikoolis. Üks ülikool on rootsikeelne, teised on soomekeelsed. Lisaks võib ülikool otsustada ka mõne muu õppekeele kasuks kui soome ja rootsi. Kuid see on lisaks, mitte asemel!

    308 magistri- ja 160 bakalaureuseprogrammi on inglise keeles – rohkem kui varem.

    Helsingi…

    Pirkko Nuolijärvi
    1 minut

  • Rahvusriikides õpetatakse emakeeles

    Tudengite enamikule peaks õppetöö olema emakeeles, seega tavaliselt eesti keeles. Rahvusvaheliste õppekavade või välismaiste õppejõudude puhul on soovituslik inglise keel. Mõistlik on pakkuda mõningaid õppekavu ka venekeelsetena, kuna paljud vene tudengid ei oska piisavalt hästi eesti keelt.

    Õpiprotsess kulgeb kõige paremini emakeeles. Erandiks on rahvusvahelised õppekavad, kus ei ole alternatiivi inglise keelele, samuti võõrfiloloogia, kus on mõistlik õppetöö sihtkeeles.

    Lisaks on…

    Dr Olaf Mertelsmann
    1 minut
    1 kommentaar

  • Läti ja Leedu keelepoliitikast kõrghariduses

    Läti ja Leedu keelepoliitika on üsna sarnane Eesti omaga: riigikeelte staatus on fikseeritud ning kaitstud põhiseaduses ja keeleseaduses. Riigikeeled on seadusega kaitstud ka kui kõrghariduse põhikeeled, nende uurimist ja arendamist toetavad riiklikud programmid. Ülikoolid pingutavad, et muuta kõrghariduskeskkond rahvusvaheliselt atraktiivseks. Kuid erinevalt meist ei peeta rahvusvahelistumise kavades vajalikuks rõhutada läti ja leedu keele säilitamist ja arendamist kõrghariduses.

    Sarnaselt meiega…

    Birute Klaas-Lang
    2 minutit

  • Domineerima peab eesti keel

    Kõrgharidus on meie keele ja kultuuri säilimise oluline alustala, mistõttu ülikoolis peaks pakkuma haridust peaasjalikult emakeeles. Selle kaudu on kindlamini tagatud ka hariduse kvaliteet. Samas arvestades, kui oluline on tulla oma erialas toime ka võõrkeeles, ei teeks sugugi paha, kui teatud osa õpingutest oleks võõrkeeles, mis laiendaks õppurite keeleoskust ja silmaringi. Ühtlasi loob see soodsama keskkonna kutsumaks loenguid andma välisõppejõude.

    Ülikoolid hakkavad…

    Liina Hirv
    1 minut

  • Inglise keel on võtmetähtsusega

    Bakalaureuseõpet kui esimese astme haridust peab olema võimalik läbida eestikeelsel õppekaval. On oluline, et noori valmistataks ette erialaselt inglise keelt kasutama, mis teeb magistriõppes ning doktorantuuris hakkamasaamise lihtsamaks. Juba praegu on bakalaureuseõpingutes oluline osa ingliskeelse materjali omandamisel – loengud ja seminarid võivad olla eesti keeles, kuid nendeks valmistumisel on sageli ainus võimalus kasutada ingliskeelset materjali. Kõrgkoolide konkurentsivõimelisuse valguses ei ole…

    Monika Maljukov
    1 minut

  • Digiajastu laps on looja, looja, looja!

    Eesti koolilaps peab olema arvutimaailmas looja, mitte valmiskauba tarbija, toonitati Tiigrihüppe sihtasutuse 21. veebruaril peetud aastakonverentsil.

    Maailm on täis suurepäraseid ingliskeelseid e-õppematerjale ja kas ei oleks kõige odavam õpetada Eesti õpetajatele lihtsalt inglise keel korralikult selgeks, küsis konverentsi vestlusringis koolijuhtide ühenduse esimees Toomas Kruusimägi. Temaga nõustuti ainult pooleldi. „Maailma parimaid materjale tuleb kindlasti kasutada, kuid peame suutma e-õppe ülesandeid ka…

    Raivo Juurak
    4 minutit

  • Vabariigi aastapäev vene koolis

    Vene õppekeelega koolides korraldatakse Eesti vabariigi aastapäeva puhul pidulikke aktusi, viktoriine ja luulevõistlusi ning kohtutakse avaliku elu tegelastega. Isamaa Venemaal, kodu Eestis Tartu vene lütseumis tähistatakse vabariigi aastapäeva tänavu teistmoodi kui varasematel aastatel – kaks abiturienti teevad aulasse pidulikule rivistusele kogunenud koolikaaslastele ettekande Eesti ajaloost.

    „Noormehed on võtnud oma ülesannet väga tõsiselt, mitu korda tegid aulas proovi, sättisid valgustust paika,” räägib…

    Sirje Pärismaa, Raivo Juurak
    9 minutit

  • Kas õpetajaid veel atesteeritakse?

    Mul täitub kevadel vanempedagoogi ametijärgu tähtaeg, direktori sõnade kohaselt ei toimu enam atesteerimist ning mul ei ole mõtet avaldust uueks atesteerimiseks esitada. Kas õpetajaid veel atesteeritakse?

    Vastab Eesti Haridustöötajate Liidu õigusnõunik Vaike Parkel

    Praegu riigikogu menetluses olev „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse” eelnõu ( edaspidi eelnõu) on tekitanud koolide ja koolieelsete lasteasutuste direktorites tõesti pedagoogide atesteerimise küsimusi….

    3 minutit

  • Õpetajate palgatõusul on suured käärid

    Suuremate linnade õpetajad said jaanuari töötasu veel vana mõõdupuu järgi, sest kollektiivlepingu läbirääkimised käivad. Pisteline uue palga saajate küsitlus eri maakondades näitas aga mitmekordset erinevust.

    Minu jaoks on palgatõus tuntav, osutab Ülenurme gümnaasiumi inglise keele õpetaja Helen Altin-Ilves pangakonto väljavõttele. Varem oli tema kuuteenistus 644 eurot, nüüd aga pisut alla 800. Lisaks miinimumpalgale suurenes ka koormus. Siiski ei usu…

    Sirje Pärismaa
    7 minutit
    4 kommentaari

  • Tallinnas kasvab palk 8,6%

    2012. aasta haridustoetuse maht kokku oli 201 115 906 eurot (erakoolid 8 493 408), sellest õpetajate palkadeks ja koolituseks 167 191 508 eurot. 2013. aastaks on haridustoetuse maht 200 939 108 eurot (erakoolid 6 617 386), sh õpetajate palkadeks ja koolituseks 174 398 935 eurot.

    Järelikult kasvab 2013. aasta haridustoetuse maht võrreldes 2012. aastaga 4,3% ja õpetajate palgavahendite kasv on 8,6% (mitte 11,6%, nagu väidab haridus- ja teadusministeerium).

    Tuginedes rahandusministeeriumi andmetele, kinnitan seda…

    Andres Pajula
    2 minutit

  • Kadri Maasik: Õunad ja apelsinid

    Praeguseks on osa omavalitsusi jõudnud riigi palgatoetuse juba koolide eelarvetesse edasi anda ning õpetajate palgad on seal ka tõusnud. Kahjuks võtab mõnes linnas ja vallas see veel aega.

    Nagu õpetajatele on oluline tegelik palganumber, on ka omavalitsustele tähtis tegelik toetussumma. Haridustoetust, sealhulgas õpetajate palgatoetust välja arvestav mudel on küll mõttetult keeruline, kuid õnneks on kõige olulisem – lõpp­tulemus – tunduvalt mõistetavam….

    Kadri Maasik
    3 minutit

  • Kas õpetaja võib võtta õpilaselt tunnis ära mobiiltelefoni?

    Kas õpetajal on õigus võtta tunnis õpilaselt ära isiklikke esemeid, nagu näiteks mobiiltelefoni?

    Vastab haridus- ja teadus­ministeeriumi jurist Indrek Kilk

    Eesti vabariigi põhiseaduse § 32 lõike 1 kohaselt on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud.

    Põhiõiguste piiramine on lubatav, kui see on formaal­selt ja materiaalselt õiguspärane. Kitsendused omandi valdamisele, kasutamisele ja käsutamisele tuleb sätestada seadusega. See tähendab, et…

    2 minutit
    4 kommentaari

  • President jagas teenetemärke

    President Toomas Hendrik Ilves annab Eestile osutatud teenete eest vabariigi 95. aastapäeva eel 99 inimesele riikliku autasu. President autasustab teenetemärgiga ka seitset haridustöötajat. Haridusministeeriumi osakonnajuhataja Irene Käosaar ja tiigrihüppe sihtasutuse juht Enel Mägi saavad Valgetähe IV klassi teenetemärgi. Rõõmutarekese lasteaia õpetaja Naima Mahon, Narva laste loomemaja direktor Galina Moldon, Vastseliina gümnaasiumi õpetaja Geenart Nagel, Rapla muusikaõpetaja Thea Paluoja ja noorte füüsikute…

    1 minut

  • Thea Paluoja – võita on võimalik ka helihargita

    Kes on „Rapla rüblik”, „valla vedur” ja „Rapla redel”? Aga Raplamaa kultuuripärl ja Raplamaa aasta naine? Kõigi nende tiitlite ja preemiatega on, tõsi, eri aastatel, tunnustatud Thea Paluojat.

    Muusikaõpetaja ja dirigent ning Rapla laulustuudio juhataja Thea tundub olevat võitjaks sündinud. Hakatuseks võitis ta Siiri Sisaski ees noorte lauljate konkursi „Kaks takti ette” ja võlus seejärel publikut menuka ansambli…

    Meeli Parijõgi
    4 minutit
Õpetajate Leht