Päevakorral

  • Irene Käosaar

    Haridus- ja teadusministeeriumi üldharidusosakonna juhataja Irene Käosaar on suur sõber ja oma inimene Eestimaa 35 koolis ja 45 lasteaias, kes liitunud keelekümblusprogrammiga.

    „Irene on oma töös põhjalik ja asjalik, positiivne ja heatahtlik, oskab kuulata ja vajadusel head nõu anda,” lausuvad Tallinna Vindi lasteaia juhataja Nonna Meltsas ja õpetaja Hedi Minlibajeva, kes tunnevad Käosaart ajast, kui ta juhtis keelekümbluskeskust. Vindi lasteaiapere kutsubki Käosaart naljatledes keelekümbluse…

    1 minut

  • Kas kool saab õpilaselt suuski nõuda?

    Ajakirjanduses on viimasel ajal olnud juttu, et paljudes koolides peavad kehalise kasvatuse õpetajad nägema ränka vaeva, et lapsi suusatundidesse saada. Tihti tuuakse põhjenduseks, et suuski lihtsalt ei ole, ning esineb ka olukordi, kus õpilasel on suusad, kuid tundi ta sellegipoolest ei ilmu. Kas kool saab õpilaselt suuski nõuda? Mis tingimustel võib õpilase suusatundidest vabastada? Mida selle olukorraga teha?

    Vastab haridus-…

    3 minutit
    3 kommentaari

  • Kuidas hindate Tallinna koolivõrgu arengukava?

    Andra Veidemann, sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsioon

    Praegune koolivõrgu korrastamine sarnaneb vägagi haldusreformiga, kus valdasid innustatakse liituma, kuid samal ajal puudub selge ettekujutus, kuidas kogu riigi haldusstruktuur hakkab välja nägema. Niisamuti puudub terviklik ettekujutus riigi koolivõrgust.

    Kujunenud olukorras on meil Tallinna haridus, Tartu haridus, Iisaku haridus, aga ei ole Eesti haridust. Tallinnast on ennatlik sellises olukorras radikaalseid samme astuda. Praeguseni pole selge…

    2 minutit

  • Võõrsile läinud vanem röövib lapselt hingerahu

    Kui Birgit Pillmann kolme aasta eest Tartu Karlova gümnaasiumi psühholoogiks läks, arvas ta, et tema juurde tulevad põhiliselt armuvalus noored. Probleemid on aga märksa keerukamad. Üha enam satub koolipsühholoogi jutule lapsi, kelle murede algpõhjus on võõrsil töötav vanem.

    See on meeletu igatsus, mis nendes lastes peitub, ütleb Pillmann. „Eriti mõjub ema äraolek. Üks laps tahab sel päeval, kui…

    Sirje Pärismaa
    7 minutit

  • Läbi raskuste parema tuleviku poole

    atuke rohkem kui kaks aastat tagasi lahkus minu ema, kohver pakitud ja ratastel käe kõrval veeremas, Soome poole, kus ees ootamas võõras keel ja kultuur. Läks ta põhjusel, mis tõmmanud sinna tuhandeid eestlaste hulgast – paremad töötingimused, suuremad palgad. Eks see minek raske oli, nii meile kui ka temale endale, kes ta siin Eestimaa pinnal kogu oma senise elu…

    Jaanika Soom
    2 minutit

  • Õigusrikkumine on üksi jäetud lapse appihüüd

    Mis põhjustel satuvad politsei huviorbiiti lapsed, kelle vanemad on välismaal?

    Lõuna prefektuuri ennetusteenistuse vanem, Tartu alaealiste komisjoni esimees Marina Paddar:

    „Kui laps paneb toime süüteo, peame andma ta üle seaduslikule esindajale. Tahame vanematega ühendust võtta, aga ei saa, sest neid pole Eestis. Laps on jäetud sugulase või tuttava hoole alla.

    Üha rohkem ongi olukordi, kus peame kutsuma järele kellegi,…

    Sirje Pärismaa
    3 minutit

  • Väga raske on hüvasti jätta

    Töötan Eesti ehitusfirma Soome filiaalis. Välismaal tööl käia pole esialgu hull. Minu töö iseloom on selline, et kus on objektid, seal olen ka ise. Lõunaeestlasel pole vahet, kas oled lahe taga või Tallinnas. Mured tulevad siis, kui laps kasvab suuremaks. Praegu on ta kaheaastane. Otsib küll nädala sees isa taga, aga tal pole ajataju. Kui vanemaks saab, hakkab rohkem otsima….

    Kermo Kärtmann
    2 minutit

  • Kas direktoril on õigus vähendada õppeaasta keskel õpetaja tunnikoormust?

    Kas kooli direktoril on õigus vähendada õppeaasta keskel (1. jaanuarist) õpetaja tunnikoormust (27 tunnilt 24 tunnile)? Kas sellega seoses väheneb ka õpetaja palk?

    Vastab haridus- ja teadus­ministeeriumi jurist Indrek Kilk

    Töölepinguseaduse § 12 kohaselt saab töölepingut muuta vaid poolte kokkuleppel. Üldjuhul on õpetaja ja koolijuhi vahel sõlmitavas töölepingus lisaks üldtööajale kokkulepe ka õppe- ja kasvatustöö…

    2 minutit
    2 kommentaari

  • Kultuurikomisjon soovitab radikaalset õpetajahariduse reformi

    17. jaanuaril arutas riigikogu riiklikult tähtsa küsimusena meie õpetajahariduse hetkeseisu, probleeme ja ootusi.

    Kultuurikomisjoni esimees Urmas Klaas rõhutas oma avaettekandes, et Eesti õpetajad on eakamad kui mõneski teises riigis, kuid noort järelkasvu on napilt, ülikoolides konkurents õpetajahariduse erialadele puudub, mis välistab parimate abiturientide õpetajaks võtmise, ja on ka muid hädasid. Ühe väljapääsuna pakkus ta välja õpetajahariduse…

    9 minutit
    5 kommentaari

  • Mida teha, et noored tahaksid õpetajaks õppida?

    ENN KIRSMAN

    Audentese erakooli õpetaja

    See on miljoni euro küsimus! Arvan, et kõige rohkem motiveeriks noori õpetajaks õppima see, kui lõpeks see lõputu hädaldamine, et õpetajatöö on raske, vähemotiveeriv ja alatasustatud. Õpetajad ise peavad olema oma ameti kõige jõulisemad „müügimehed”. Kuni me õpetajatena maname madalat palka, pikki ja raskeid tööpäevi, sõnakuulmatuid õpilasi ning iseteadlikke lapsevanemaid, kaevame omaenese kätega auku…

    4 minutit
    2 kommentaari

  • Stopp 50 punkti künnisele riigieksamil!

    Viimane aeg on päästa 2014. aasta riigieksamid võimalikust katastroofist, hoiatavad Loo keskkooli õpetaja Allar Veelmaa, Gustav Adolfi gümnaasiumi õpetaja Agu Ojasoo ning tehnikaülikooli õppejõud Mati Väljas.

    Järgmisel aastal on õpilane riigieksami sooritanud ja gümnaasiumi lõpetanud siis, kui ta saab eksamil vähemalt 50 punkti sajast. Esmapilgul loogiline nõue, ent pärast matemaatika uue riigieksami katseeksamit, kus ligi kolmandik õpilastest kukkus läbi ja…

    8 minutit
    8 kommentaari

  • Matemaatika riigieksam ja 50 punkti

    Möödunud kevadel toimunud kitsa matemaatika katsetöö tulemused viitavad, et valitud ülesanded olid paljude õpilaste jaoks liiga rasked. Sama aasta veebiküsitlus tõi välja, et matemaatikas ei saa piirduda paari näiteülesandega – ülesannete lahendama õppimine nõuab aega, mida õppekavas ei ole. Ja miks kerkis arutelu eksami raskuse üle teravalt üles alles siis, kui eksam muutus kõigile õpilastele kohustuslikuks – kas enne seda…

    Ain Tõnisson
    2 minutit

  • On üleminekuperiood

    Ilmselt ei ole 50-punktise lävendi puhul lihtsaid lahendusi. Samas ei tohi teha äärmuslikke järeldusi 16. mail 2012 toimunud katsetööst. Sellega taheti välja selgitada, kui palju aega kulub kitsa matemaatika eksamile, mitte saada ülevaadet õpilaste matemaatikateadmistest ja -oskustest. Õpilasi ei saanudki objektiivselt hinnata, sest osa koole oli õppinud riiklikust õppekavast erineva kava järgi, mistõttu nad polnud kogu katsetöö materjali veel õppinud. Teiseks ei…

    Deivi Taal
    2 minutit

  • Kuidas suhtute 50-punktisesse eksamilävendisse?

    TIIT LEPMAN

    Tartu Ülikooli matemaatika didaktika dotsent

    Riigieksami künnise tõstmine või alandamine on poliitiline otsus ja võiks selleks ka jääda. Mul poleks midagi selle vastu, kui künnis oleks 20%. Elu on võimalik nii 50- kui ka 20-punktise künnise puhul, vaid eksamitöö raskusaste tuleb leida sobiv. Ise olen soovitanud korduvalt sigmareeglile ja õpilaste paremusjärjestusele toetuvat hindamissüsteemi. Selle järgi katab praktiliselt…

    4 minutit

  • Uuel aastal uues kuues

    Õpetajate Leht on tänavu punasem kui kunagi varem. Seda muidugi mitte sisu, vaid trükivärvi poolest, sest oleme päris põhjalikult värskendanud lehe väljanägemist. Ehkki senine kujundus polnud sugugi muldvana, vaid pärines aastast 2006, muutuvad tänapäeval moed ja kombed nii kiiresti, et lehe üldilme tundus meile juba üsna väsinud.

    Iga uus asi nõuab harjumist ja nõnda on ka ajalehega. Seepärast võib nii mõnigi uus kujunduselement…

    Kalle Muuli
    2 minutit

  • Millest kirjutab Õpetajate Leht 18. jaanuaril 2013?

    Riigieksamid, pruudiprobleem, Korea lapsed, PISA-uuring ning uus põhikooli- ja gümnaasiumiseadus – see on vaid väike valik põnevaid teemasid uhiuue kujundusega Õpetajate Lehest.

    2 minutit
  • ,

    Riigikogu arutas õpetajahariduse probleeme

    Riigikogu arutas neljapäeval kultuurikomisjoni ettepanekul olulise tähtsusega riiklikku küsimust „Õpetajahariduse hetkeseis, probleemid ja ootused“. Ettekannetega esinesid kultuurikomisjoni esimees Urmas Klaas, Tartu Ülikooli rektor Volli Kalm, Tallinna Ülikooli rektor Tiit Land ning haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo, teatas Riigikogu pressitalitus.

    Klaas rõhutas, et kultuurikomisjon peab tähtsaks arutada Riigikogu täiskogus riiklikult olulise küsimusena õpetajahariduse teemat juhtides sellele suuremat tähelepanu. „Leiame, et…

    5 minutit

  • Maaraamatukogud ei poolda paberraamatute asendamist e-raamatutega

    Kuigi maaraamatukogudel pole veel e-raamatute laenutamise tehnikat, pole neil midagi e-raamatute vastu. Samas ei tohiks paberraamatuid raamatukogu töötajate hinnangul e-raamatutega asendada, kirjutab ERR Uudised.

    Lelle raamatukogu saab pool uute raamatute rahast riigilt, ülejäänu vallalt. Juhataja Mariina Madisson kardab, et kui riik hakkab panustama e-raamatutesse, jääb paberraamatute valik, mida maaraamatukogu endale lubada saab, väga väikeseks, vahendab portaal…

    1 minut

  • Sinijärv: raamatute sisu toetamine on vormist tähtsam

    Kirjanike Liidu esimees Karl-Martin Sinijärve hinnangul on raamatute sisu toetamine tähtsam kui nende vorm ning oluline on, et kirjandus oleks toetatud võrdväärselt teiste valdkondadega, kirjutab ERR Uudised.

    “Ma arvan, et kui võetakse suund üldse millegi toetamisele – mis puudutab kultuuri ja eriti kirjandust – on väga tore, aga tuleks selgelt aru saada, et oluline on raamat ja…

    1 minut

  • Krista Kaer: raamatukogude toetuseta jätmine oleks lühinägelik

    Kirjastaja ja tõlkija Krista Kaer avaldas “Aktuaalses Kaameras” arvamust, et e-raamat ja paberraamat ei saa teineteist välistada ning jäävad kõrvuti eksisteerima ka tulevikus, kirjutab Postimees ERR Uudiste põhjal.

    Kirjastaja ja tõlkija Krista Kaer arvab, et kultuuriminister Rein Langi plaan edaspidi toetada just e-raamatute väljaandmist ning jätta tulevikus raamatukogud paberraamatute ostmiseks mõeldud toetusest ilma on lühinägelik, sest…

    1 minut
Õpetajate Leht