Teadus
-
Leiukohtade kaart. Kiviaegsete esemete leiukoht Omedu paadisadamas (1) ja Omedu jõesuus (2), tulekivi leiukoht Kasepää külas (3), vraki leiukoht Omedu jões (4), võrguraskuse leiukoht Kaasiku külas (5), kiviaegsete esemete leiukoht (6) ja lubjaahju asukoht (7) Jõekääru katastriüksusel Kaasiku külas, nooleotsa leiukoht Metsavahi talu maadelt Omedu külas (8), kammkeraamika leiukoht Halliku metskonnas Perametsa külas (9). Joonis M. Roio 2016. Aluskaart: Maa-amet. Omedu jõe kaudu suubuvad Peipsi järve ka Kalevipoja mõõgajõe, Kääpa jõe veed.Leiukohtade kaart. Kiviaegsete esemete leiukoht Omedu paadisadamas (1) ja Omedu jõesuus (2), tulekivi leiukoht Kasepää külas (3), vraki leiukoht Omedu jões (4), võrguraskuse leiukoht Kaasiku külas (5), kiviaegsete esemete leiukoht (6) ja lubjaahju asukoht (7) Jõekääru katastriüksusel Kaasiku külas, nooleotsa leiukoht Metsavahi talu maadelt Omedu külas (8), kammkeraamika leiukoht Halliku metskonnas Perametsa külas (9). Joonis M. Roio 2016. Aluskaart: Maa-amet. Omedu jõe kaudu suubuvad Peipsi järve ka Kalevipoja mõõgajõe, Kääpa jõe veed.Otsekui kadunud Atlantise jälil: Peipsi-äärset esiajaloolist asustust uurides
Peipsi järve piirkonna varasemat asustust on uuritud võrdlemisi kesiselt. Mahukamaid väljakaevamisi on…
7 minutit -
Peeter LorentsPeeter LorentsKui keeruline on keerukus?
Tänavuses ÕTÜ teaduslaagris Viitnal oli diskussiooniteema „keerukus”. Kolmel päeval kuulati tippteadlaste ja eri elualade spetsialistide teadusfilosoofilisi ettekandeid.
Küllap said õpilasteadurid Viitna suveseminaril…
7 minutit1 kommentaar -
Tarmo Soomere: „Sisemise muutlikkuse olemasolu – nimetagem seda akadeemiliseks vabaduseks – on orgaaniline osa meie tulevikupildist. Kasvatusteaduslikus kontekstis: kui läheme üle ühte kindlat tüüpi õppele, võime seista silmitsi riskiga, et see ei sobi kümne aasta pärast üldse.” Foto: Raivo JuurakTarmo Soomere: „Sisemise muutlikkuse olemasolu – nimetagem seda akadeemiliseks vabaduseks – on orgaaniline osa meie tulevikupildist. Kasvatusteaduslikus kontekstis: kui läheme üle ühte kindlat tüüpi õppele, võime seista silmitsi riskiga, et see ei sobi kümne aasta pärast üldse.” Foto: Raivo JuurakGlobaalprobleemid – need on eelkõige suure tähega Maa terviseprobleemid
Rääkides aktuaalsetest probleemidest Eesti teaduses, tuleks ilmselt meilgi keskenduda eeskätt globaalprobleemidele, s.o suure…
8 minutit10 kommentaari -
Jan Gulliksen. Foto: TTÜDigitaalse arengu eestvedaja Rootsis – digitšempion professor Jan Gulliksen
Tallinna tehnikaülikoolis pidas 22. aprillil avaliku loengu Rootsi digitšempion ja kuningliku tehnikaülikooli…
6 minutit1 kommentaar -
Vanad mängud jälle au sees. Antsla gümnaasiumis õpetasid T.O.R.E. õpilased veebruaris noorematele kummikeksu. Märtsis toimunud keksuturniiril osales 26 õpilast esimesest neljanda klassini. Foto: Kristina SiskaKuidas luua lastele koolides liikumisvõimalusi?
Eelmisel aastal läbi viidud uuringute põhjal pani Tartu ülikooli kehakultuuriteaduskond Eesti laste liikumisaktiivsusele hinde F ehk mitterahuldav….
8 minutit1 kommentaar -
Kasvatada džentelmeni
Konservatiivsed ringkonnad nimetasid Johannes Käisi punaseks professoriks. Aga võib-olla oli ta hoopis anglofiil, küsib kooliajaloolane Ilmar Kopso.
Tsaariaeg
Johannes Käis oli juba noore mehena kooliuuendaja, märgib Ilmar Kopso. Enne esimest maailmasõda Riias Aleksandri gümnaasiumis looduslugu õpetades hakkas ta seal õpilastega õppekäike ja loodusvaatlusi tegema, seadis sisse loodusloo kabineti ja väidetavalt oli esimene Tsaari-Venemaal, kes võttis koolis õppevahendina kasutusel kinofilmi.
Esimese maailmasõja rinde eest evakueeriti Aleksandri…
15 minutit -
Meenutame kaht koolimeest – maateaduse õpetajat
Tänapäeval koostavad gümnaasiumi ja põhikooli õpikuid ülikoolide dotsendid või professorid. Tavaliselt on nende haridustee kulgenud gümnaasiumist kohe ülikooli. Nad ei ole varem pedagoogina töötanud. Seetõttu puudub neil õpikut koostades isiklik pedagoogiline kogemus. See kajastub ka väljaantava õpiku sisus ja laadis. Enne Teist maailmasõda oli olukord teistsugune. Tunnustatud dotsendiks või professoriks said need, kes olid aastaid töötanud üldhariduskoolis…
2 minutit -
Tartu ülikooli riigiteadlased said Balti Assamblee teaduspreemia
Balti Assamblee teaduspreemia pälvisid tänavu Tartu ülikooli vanemteadur Eva-Clarita Pettai ning võrdleva poliitika professor Vello Pettai ühise monograafia „Ülemineku- ja retrospektiivne õigus Balti riikides” eest.
Riigiteaduste instituudi vanemteaduri Eva-Clarita Pettai sõnul on hea meel saada tunnustus uurimuse eest, mis on Balti riikide ülene ja käsitleb põhjalikult kõiki kolme riiki – Eestit, Lätit ja Leedut. „See…
2 minutit -
Tartu ülikooli professor pälvis maineka auhinna
Tartu ülikooli emeriitprofessor Heidi-Ingrid Maaroos pälvis esimese eestlasena maineka Marshall&Warreni medali, millega tunnustati tema rahvusvahelist uurimustööd gastroenterolooga ja helikobakteri valdkonnas.
„Autasu on ülimaks tunnustuseks Eestis läbiviidud uuringutele ja publikatsioonidele seedetraktihaiguste valdkonnas ning väärtustab kõiki, kes selle valdkonnaga Eestis on tegelenud,” ütles Maaroos, lisades, et kroonilise gastriidi ja peptilise haavandi uuringud Eestis algasid juba 50 aastat tagasi ning jätkusid…
2 minutit -
Viljandi noored esindavad Eestit teadlaste ööl Poolas
Teadusteater Teeme Keemiat alustab kolmapäeval, 23. septembril viieliikmelise meeskonnaga reisi Poola Szczecini, et esineda seal 25. septembril toimuval Euroopa Teadlaste Ööl. Kella 10–22 toimuva sündmuse kavas on sadu töötubasid ning teadust populariseerivaid tegevusi kümnetes tegevuspaikades. Eelmise aasta andmete põhjal ootavad korraldajad tänavu üle 20 000 külastaja.
Teeme Keemiat läheneb huvilistele läbi mitme meele, kasutades nii visuaalselt efektseid…
1 minut -
Eesti keele instituut: jah või ei?
Tallinna teadlaste maja organiseerimisel toimus eelmisel nädalal eesti keele instituudi tuleviku teemal tõsine mõttevahetus. Mis saab EKI-st, kas ta jääb teaduste akadeemia presiidiumi, Tartu või Tallinna ülikooli juurde? Tallinna teadlaste maja asutajaliikme Elsa Pajumaa kindel seisukoht on: kuivõrd EKI on ainukene eesti keele instituut terves maailmas, peab tema jaoks riigi eelarves olema eraldi rida.
Kujundada ümber ja konsolideerida Eesti ülikoolide, kõrgkoolide…
6 minutit1 kommentaar -
Ekspertkomisjon: teaduse projektipõhine rahastamine ohustab ülikooli konkurentsivõimet
Rahvusvahelise ekspertkomisjoni hinnangul on Tartu ülikooli akadeemilisele kestlikkusele ohuks teaduse projektipõhine rahastamine. Kõige suuremas ohus on ekspertide sõnul interdistsiplinaarsed ja väiksemahulisemad uurimissuunad, teatas Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuur (EKKA), kes viis TÜ-s kevadel läbi esmakordselt institutsionaalse akrediteerimise.
„Väliseksperdid tõstsid küll esile Tartu ülikooli arukat finantsjuhtimist ja EL-i tõukefondide vahendite tõhusat kasutamist, kuid samas nähakse…
3 minutit5 kommentaari
