$menuu_nimi: Telli_menuu
$submenu_hover: 
$submenu_direction: vertical

$menuu_nimi: Ulemine_menuu
$submenu_hover: 1
$submenu_direction: vertical

Teadus

  • Viimsi kooli lapsed jooksevad teadusringidele tormi

    Teaduse populariseerimise konkursil suutsid kõrgkoolidega rinda pista ja saada tegevustoetuse ka kuus üldhariduskooli. Suurima noosi (6400 eurot) napsas Viimsi kool.

    Maailma suurim eestikeelne kool Viimsi kool pälvis konkursil tähelepanu ja toetuse juba kolmandat korda süsteemsuse ja laia haardega. Õpilasteadus ja huviringid on koondunud teadmiskeskuse Viimsi Collegium Eruditionise alla ja ringitegevusse on haaratud ligi 300 last. Teaduse radadele meelitatakse…

    Sirje Pärismaa
    6 minutit

  • Riigihalduse reformist pääsu pole

    Kuni haldusreformi all mõistetakse üksnes kitsalt valdade liitmist/lahutamist, kohtab see omavalitsusametnike tõsist vastuseisu – neid ähvardab oht kaotada töö, poliitikud aga võivad seega vastutusest edukalt kõrvale nihverdada.

    Et termin „haldusreform” ei kajasta kujunenud olukorda adekvaatselt, tuleks välja mõelda uus ja täpsem nimetus, mis oleks valdadele vastuvõetav. Üks korrektne võimalus on ka välja pakutud – riigihalduse reform.

    Tsaaririigi ja sotsialismi pärand

    Eesti vallad on…

    Karl Kello
    8 minutit

  • Teadus teaduse pärast

    Eesti kasvatusteadus ei aita lahendada meie hariduselu praktilisi probleeme, nenditi 19. aprillil toimunud kasvatusteaduste konverentsil Tallinnas.

    Konverents kandis pealkirja „Kasvatusteadus – nähtav või nähtamatu”. Ettekannetes kinnitati, et Eesti kasvatusteadus on kindlasti nähtav – ainuüksi nende tuhandete artiklitega, mis on ilmunud rahvusvahelistes teadusajakirjades. Samas mööndi, et kasvatusteadus ei ole aidanud Eesti hariduselu edasi viia. Eesti kasvatusteadus on asi iseeneses, teadus teaduse pärast.

    Soola haavadele raputas…

    Raivo Juurak
    6 minutit
    3 kommentaari

  • Balansseerides tõese info piiril

    Et interneti infomassi hulgast iva üles leida, peab teadma, mida otsid. Goethe on öelnud, et inimene näeb seda, mida teab – seega ka seda, mida ta valesti teab.

    Oma tohutust infoedastuspotentsiaalist hoolimata suudab internet teadust tõhusalt devalveerida. Meid ümbritsev infoväli on muutunud atraktiivseks ja agressiivseks, sedastab Tartu ülikooli arendusprorektor Erik Puura. Meedia huvi ei ole mitte lugeja/vaataja huve teenida, vaid tema…

    Karl Kello
    6 minutit
    1 kommentaar

  • Saaremaa sai lukku pandud

    Ivar Leimuse piltliku väljenduse kohaselt kulgesid läbi Eesti alade maailmakaubanduse tuiksooned. Hinnanguliselt sattus viikingiaegse läbikäimise tõttu Kesk-Aasia ja Mesopotaamiaga 9.–10. sajandil Eestisse 15 tonni hõbedat. Võrreldes Taani, Norra, Soome, Läti ja Leeduga, on meilt leitud araabia hõbemünte tunduvalt rohkem. Paari-kolme sajandi jooksul enne Jüriöö ülestõusu toodeti Eesti suurimas muistses rauasulatuskeskuses Tuius Saaremaal tuhandeid tonne rauda. Mis omakasutusest üle jäi, müüdi maha…

    Karl Kello
    7 minutit
    1 kommentaar

  • Vihmaussi osast Eesti kultuuriloos

    Tsivilisatsioon saab tekkida ainult viljakal pinnasel. Just põllunduskultuur on kultuur selle sõna kõige algsemas tähenduses (vrd ld cultura ‘viljelus, harimine’), mis annab nii leiva lauale kui ka riided selga.

    Nii võib vahest tõesti öelda, et kultuur sünnib seal, kus vihmauss maa all inimese heaks vaikselt ja omaette oma tähtsat tööd teeb. Kaugel vene ajal tehti Tallinnfilmis dokumentaalfilm väga piltliku pealkirjaga „Ärge…

    Karl Kello
    7 minutit

  • Enn Mellikov: elutöö päikeseenergeetikas

    Eelmisel suvel mõjutas päikeseenergeetika Saksamaal esmakordselt maailmas elektrihindu positiivselt.

    TTÜ materjaliteaduse instituudi direktor akadeemik Enn Mellikov istub esimest pärastlõunat oma uue, äsja kokku pandud töölaua taga. Käimas on suur kolimine uude laborihoonesse. Kabineti kummastki aknast avaneb haruldaselt puhas vaade Mustamäe männimetsale ja kevadiselt ere päike paistab otse sisse – Eesti päikeseenergeetika ajukeskusse. „Öeldakse, et Eestis ei ole päikest,” ütleb…

    8 minutit
    1 kommentaar
  • ,

    Teaduse populariseerimise konkursi tähtaeg läheneb

    2013. aasta teaduse populariseerimise projektikonkurss on avatud, taotluste esitamise tähtaeg on 18. märts 2013. Taotlusi konkursil osalemiseks võivad esitada kõik Eesti teaduse populariseerijad, sh ka koolid, teatasid konkursi korraldajad.

    Konkursi eelarve 2013. aastal on 152 000 eurot. Projekte rahastab HTM.

    Tegevus võib olla suunatud nii laiemale avalikkusele kui ka väiksematele sihtgruppidele. Rahastamist võib küsida ürituste, konkursside, näituste, teaduspäevade, töötubade…

    2 minutit

  • Vundamendita püramiid ei püsi püsti

    Teaduse juhtimisest ja korraldamisest rääkides: igasugune teadusreform peab kindlustama teadus- ja tehnoloogiapüramiidi vundamendi, muidu kukub ehitis kokku.

    Eesti teadus on teinud taasiseseisvumisajal läbi silmapaistva arengu, eriti võrreldes teiste postsotsialistlike riikide ja endiste NL-i liiduvabariikidega. Eesti teaduskorraldus on olnud uute EL-i riikide parim: oluliselt on paranenud kõik teaduse hindamise kriteeriumid, Eesti muutus arvestatavaks rahvusvaheliseks teaduspartneriks. Eesti teaduse edusamme on võrreldud isegi…

    Margus Lopp
    8 minutit

  • Projektiteadus ja liikide tekkimine

    Kui Darwin oleks pidanud nn projektiteadust tegema, võinuks ta vaevalt pühendada 20 aastat oma elust liikide tekkimise idee lihvimisele.

    Projektiteadustegu on jõudnud loomulikult ka loodusteadustesse. Akadeemik Urmas Kõljalg sedastab, et kogu teadus, ka töökohad ülikoolides on projektipõhised. Tartu ülikoolis valitakse professoreid viieks aastaks ja leping muutub n-ö eluaegseks pärast kolmandat korda valimist, mis tuleneb samuti projektipõhisusest. Professoriamet ei ole enam see,…

    Karl Kello
    8 minutit

  • Küll hõbedat, kulda leidub me maal

    Geoloogiaprofessor Alvar Soesoo, töötanud küll kauemat aega Islandil, Austraalias ja Newfoundlandil, on oma sõnul siiski pigem n-ö Fennoskandia fänn.

    Ülikoolipäevil käis Alvar Soesoo Koola poolsaarel ligi paarkümmend korda ja sama palju on ta väisanud ka Soome, Norra ja Rootsi Lapimaad. Geoloogilises mõttes on kogu see kant talle hästi tuntud. Need kivimid, mis Fennoskandias paljanduvad, kaovad meres Eesti alla ega ilmugi…

    Karl Kello
    8 minutit

  • Suuremeelsus eristab suurt teadlast väikesest

    Professor Ülo Niinemets on meie loodusteadlaste noorema põlvkonna säravamaid esindajaid, kelle nime teadvustasid eelmise aasta lõpul ka teaduskauged inimesed. Esimese eestlase (ja idaeurooplasena) pälvis ta prestiižse toetuse: Euroopa teadusnõukogu kogenud teadlase grandi aukartust äratavas summas – 2,259 mln eurot. Tipptegijaile mõeldud toetust taotles 2304 teadlast, välja valiti 296 projekti. Niinemets oma uurimisrühmaga testib hüpoteesi, et taimede rolli maakera…

    7 minutit
    1 kommentaar
  • ,

    President andis Jaak Kalsile üle noore teadlase preemia

    President Toomas Hendrik Ilves andis neljapäeval Tartu Ülikooli meditsiinilise biokeemia vanemteadurile ja veresoontekirurgile Jaak Kalsile üle Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu noore teadlase preemia.

    Noore teadlase preemia laureaat Jaak Kals on veresoontekirurgia eriala arst-õppejõud ning Tartu Ülikooli meditsiinilise biokeemia vanemteadur. Tema teadustöö temaatika on seotud südame- ja veresoonkonna haiguste sõlmküsimusega – arterite haiguseelsete muutuste hindamisega, teatas presidendi kantselei avalike…

    2 minutit

  • Kuidas uurida kivistunud tormide ajalugu

    Euroopa merekomitee aseesimees akadeemik Tarmo Soomere plaanis juba paar aastat tagasi asuda tapjalike omadustega merelainete kõrval uurima n-ö kivistunud laineid.

    Karl Kello
    9 minutit
Õpetajate Leht