Ajalugu

Kaheksasada aastat tagasi öeldi välja kaks lauset, kaks eestluse tüviteksti – üks maailma ühes, teine teises otsas; üks eesti, teine ladina keeles. Ühe lause sõnastasid saarlased, teise Rooma paavst.

Aprillist 1215 peaks pärinema teadaolevalt esimene lause eesti keeles, mis leidnud jäädvustamist kirjasõnas: „Laula, laula, pappi”, kirja pandud Liivimaa krooniku Henriku käega kümmekond aastat hiljem.

Laula, laula, pappi

Kroonik Henrik kirjutab, et kui tsistertslaste ordu…

Rooma, november 1215, Lateraani 4. kirikukogu. Sõnab paavst: „Nagu Poja maad, nõnda püüame ka Ema maad alati oma isaliku hoolitsemise innuga edendada.” See katoliku kiriku kõrgeima ülempreestri tõdemus ei kuulu üksnes ajalukku, vaid on aktuaalne ka tänapäeval.

Ülehomme, s.o 6. septembril kell 12 toimub Tallinnas Pühade Apostlite Peetruse ja Pauluse katedraalis Maarjamaa uuestipühitsemine, mille viib vastavalt Rooma-Katoliku Kiriku traditsioonile läbi…

Püha Graal öeldakse olevat inimajaloo üks kõige mõistatuslikumaid fenomene. Graal on mähitud salapärasse senini. Tema saladusse olid pühendatud vähesed, sealhulgas väidetavalt templirüütlid, nemad olid poolmüütilise Graali vardjad, kaitsjad, varjajad. Graal on nagu mingi tabamata ime. Igaüks otsib oma Graali ega leia teda. Sest Graal ilmutab ennast üksnes väärilistele, aga väärilisi on üldiselt väga vähe. Palju oleneb sellest, mida Graali all mõista. Selles…

Indoeuroopalike arusaamade kohaselt peeti/peetakse inimeseks eelkõige meest. Mees tähendab tänase päevani mitmes keeles inimest. Oleme meiegi selle mõtteviisi omaks võtnud. Ütleb juba eesti vanasõnagi, et naisterahvas on inimene ainult värske lume peal: kui lumel on jälgi näha, öeldakse: „Siit on inimene läind.”

Meie maailmas on algselt pigem nõnda olnud, et inimene on naine. Sellest leidub jälgi lähimates sugulaskeeltes: lüüdi inahmoi, inehmine ‘naine’; Aunuse karjala…

Aastal 1945 anti ühele edukale Eesti koolipoisile kiituskiri, mida ilustasid Stalini-Lenini portreed. Kui sama noormees sai paar-kolm aastat hiljem uue kiituskirja, olid sellelt suured juhid ja õpetajad juba ära koristatud. Kiituskiri Staliniga ja Stalinita … Kuidas see võimalik oli? Kuhu kadus Eestis väljaantud koolilaste kiituskirjadelt Stalini pilt?

Eesti NSV hariduse rahvakomissariaadi tolleaegsetel kiituskirjadel on kasutatud täpselt sama kujundust, ainult vapi värve ja teostust…

Päikesevarjutused on ka meie idanaabrite juures tähelepanuväärset rolli mänginud (nn Theoderici päikesevarjutuse kohta Eestis aastal 1191 vt ÕpL 02.04). 1. mail 1185 kell 16.48 toimus päikese täisvarjutus Lõuna-Venemaal, mis sai nähtavasti peamiseks põhjuseks vanavene tähtsaima kirjandusmälestise, lugulaulu vürst Igori sõjaretkest sünniloos. Novgorod-Severski vürst Igor Svjatoslavitš otsustas võita kuulsust ja sõitis välja polje peale võitlema oma veresugulaste polovetsidega (Igori vanaema pärines polovetsi…

Ussikuningapäev on tähtis päev. Homme kutsub ussikuningas oma alamad n-ö üldkoosolekule. Maduussid on praeguseks kõik kenasti talveunest üles ärganud – eile pidid viimasedki maa seest välja tulema.

Maa sisse võetakse ussid kas pärtlipäeval (24. august) või ussimaarjapäeval (8. september): „Pärtlipäeva aeg võetakse ussid maa sisse, aga need, kes paha on teinud, nagu loomi või inimesi nõõlanud, need jäävad talveks pääle…

Et Jeesuse emakeeles tä­hen­­­­­­­das mar, mary naist (vt ÕpL 27.03), avaneb seoses Maarjamaa nimetusega veel üks intrigeeriv võimalus: Terra Mariana, Terra Mariae (ld keeles), Māras zeme (läti keeles) paralleeltõlgendus võib olla ka lihtsalt Nais(t)e maa. Ja kuivõrd nii mar/mary kui ka kali on tähendanud naist, võivad ka Maarjamaa ja Kalevala sobituda ühtsesse poolmüütilisse konteksti. Soome ajalooprofessor Matti Klinge peabki muide Kalevala ainestiku…

Kaheksasada aastat tagasi toimus olulist – isegi nii olulist, et Eesti kirikute nõukogu on kuulutanud käesoleva aasta teema-aastaks „Kaheksa sajandit Maarjamaad”. Lätis tähistatakse katoliku piiskoppide eestvõttel 2015. aastat Terra Mariana juubeliaastana. Maarjamaa on Eesti poeetiline sünonüüm. Ema Maa (Terra Matris või Terra Mariae, Terra Mariana) tähendas kohalikus kontekstis algselt Vana-Liivimaad, s.o Läti-Eestimaad, ning on säilinud Latgale ja eelkõige Läti katoliikliku osa nimetusena. Nõnda…

Jaaniõhtul 2014 joonistas läti noorema põlve kunstnik ja kunstiõppejõud Reinis Liepa tunni-poolteise jooksul Saaremaal vihmahoogude vaheajal ja vahetult enne tule süütamist pildi omaaegsel mere kaldal asunud kivilaevast. Meri on sest paigast taandunud juba aastatuhandeid tagasi. Paadi- või laevakujulisi kivistruktuure leidub Ojamaal ja Lõuna-Skandinaavias, samuti Läänemere lõunarannikul, sh väga üksikuid ka Lätis ja Eestis. Peetakse neid laevkalmeteks (= surnute laevadeks), mis rajatud…

Kakskümmend viis tuhat aastat tagasi toimus Euroopas olulist. Jääaeg saavutas oma maksimumi. Tulevase Eesti-Läti-Leedu alad, rääkimata Soomest-Rootsist, olid kaetud Skandinaavia liustikuga. Jääseina taga (või õigemini küll ees) elavad inimesed jahtisid mammuteid ja põhjapõtru ja kes teab, ehk ka koopakarusid.

Need mammuti- ja koopakarukütid olid karmid mehed. Ometi vormis just siis kellegi andekas käsi valmis unikaalse kunstiteose, mida praegu…

Juuni lõpus külastab Saaremaad roomlane Felice Vinci, kes tutvustab Kuressaare raekojas 27.06 oma ülimalt intrigeerivat teost „Homerose eeposte Läänemere päritolu. „Ilias”, „Odüsseia” ja müüdiränne”. Eesti keeles ilmus see raamat juba aastal 2008. Autor esitab seal põneva pildi Mükeene kultuuri Läänemere juurtest ja seega ka Kreeka tsivilisatsiooni enese algupärast.

Hellas Eesti rannikul

Felice Vinci ütleb, et Trooja sõda peeti Päris-Soomes, et kenanaisene…

Eesti eepose mõtte algataja Friedrich Robert Faehlmann pidas 175 aastat tagasi Õpetatud Eesti Seltsis ettekande „Die Sage vom Kallewi poeg” (1839), kus visandas eesti kohamuistenditest lähtuvalt suure osa „Kalevipoja” põhisündmustikust. ÕES oli asutatud eelmisel aastal peamiselt tema enda õhutusel. Faehlmanni eeltööd kasutas F. R. Kreutzwald oma lugulaulu loomisel.

Juba Faehlmanni ajal tunnistati meie vanad pärimused vanaks loriks. Faehlmann tõstis esile eesti…

Olid ajad, mil haridusasju ajas ka põllumajandusminister. 33 aastat tagasi sai Ranna broilerikasvatussovhoosi direktor Vello Lind ENSV ministriks ja ühe esimese asjana asus ta päästma maakoole. Oli selge, et kui kaob kool, kaob ka küla.

Ääremaastumisest

Lind ongi mõiste „ääremaastumine” üks kasutuselevõtjatest. Oma üsna esimeses intervjuus ministrina (EPA ajalehele, 25.06.1981) on ta öelnud: „Need koolid, mis suure rutuga ära kaotati, tuleb uuesti avada. Mõned…