Ajalugu
-
Eesti soost feldmarssalid (?)
Varemarvatust palju suurem osa siinsest põlisaadlist oli algselt etnilist eesti päritolu ja lihtsalt saksastus aja jooksul, kuid täiesti veekindlalt pole seda enamasti võimalik tõestada, on võimalik vaid tõenäosusele osutada.
Esitlesin läinud nädalal Tallinna raamatumessil oma äsjailmunud raamatut „Eesti feldmarssalid”. Selline pealkiri on muidugi tahtlikult veidi provokatiivne või vähemalt küsimusi tekitav, ja kerkiski teema esitlusel üles. Et kuidas siis ikkagi Eesti feldmarssalid, kui…
8 minutit -
Kolmas tee: Seto kristlus
Tuhat aastat tagasi Kesk-Aasias vermitud ja kaugesse Eestisse jõudnud hõbemüntidel oleks rääkida üht koma teist, kui nad seda vaid suudaksid. Käsitledes Eesti muinaskristluse temaatikat, oleme ka Õpetajate Lehes sedastanud, et ristiusk võis jõuda / pidi jõudma Eestisse enne n-ö ametlikku kristianiseerimist Iiri misjoni kaudu ja/või viikingite vahendusel otseteed Bütsantsist.
Aga on ka kolmas otsetee ristiusu n-ö maaletoomiseks: nimelt jätkasid setod aastatuhandevahetusel läbikäimist…
7 minutit2 kommentaari -
Templirüütlite jälg Eesti ajaloos
Otsides/leides templirüütlite võimalikke jälgi Eestis (vt ka ÕpL 08.11; 15.11.2013), jääb üle sedastada, et neile iseloomulikke otsast laienevate haaradega võrdhaarseid riste on Eesti kirikud ja kirikuaiad täis. Templirüütlite rist oli, tõsi küll, ka Saksa ordu rist, kuid kohalikus kontekstis siiski eelkõige Kristuse sõjateenistuse vendade rist. Kõige intrigeerivamana tundub üks hauaplaat Karja kirikuaias. Kuniks pole selgust käes, jääb avatuks mitmeid…
6 minutit -
Tõru: kolm korda kolmteist
Diskussiooniklubi Tõru on saanud 39 aastat vanaks. Tõrule pandi alus 30. detsembril 1974 tolleaegse Sirbi ja Vasara ruumides. 13 aasta pärast sündis Eesti muinsuskaitse selts. Veel 13 aasta pärast paotusid Eesti ees juba Euroopa Liidu ja NATO uksed. Tõru algusaegadel ei uskunud keegi, et niisugune asi nii pea, kui üldse, võimalik on. Lootus oli, aga lootus on iseasi.
Tõru tegevliikmeid on läbi…
7 minutit -
Jõulumaa, jõulurahvas
Eestlased on jõulurahvas, ütleb kirikuõpetaja Eenok Haamer. Nii on – nõndanimetatud jõulumaa ulatub Inglismaast üle Skandinaavia Eestini ja vastupidi. Sõna „jõulud” on siinmail igal juhul enne maa ametlikku ristiusustumist käibel olnud. Jõulud on talve algus päikesekalendri järgi ja ühtlasi aastaringi algus. Uusaasta kohta ongi meil öeldud uued jõulud. Jõulud on päikese sünnipäev, aga samas ühtlasi valguse surma püha.
Põhjala pimedad jõulud
Põhjala pimedaid jõule…
7 minutit -
Hinge jälg kivis
Võtnud kõneks Saaremaa muinasobservatooriumi, oleme juba viidanud suurte kivide reale, mis peaks osutama pärtlipäevasele päikesetõusule (vt ÕpL 27.09). Teine, võimalik, et Liukivist alguse saav kivirida võiks aga tähistada madlilaupäeva, s.o 21. juuli päikeseloojangut, mis sattus sinna kohta ca 1200–1300. Mõlemad pühakud, nii Pärtel kui ka Madli, on kohalikus kontekstis tulnukad.
Maarja Magdaleena kultus
Lääne-Euroopas tavalised madlipäeva traditsioonid, samuti Maarja Magdaleena kultus pole eesti rahvakalendrisse päriselt…
7 minutit -
Jätkuks templirüütlite temaatikale
Otsides templirüütlite võimalikke jälgi Eestimaa pinnal, jõuame ühe kirikuni, mida võiks rahulikult nimetada ka templirüütlite kabeliks. Kõigepealt astumegi sinna sisse. Ei hakka selle kiriku nime ega asupaika nimetama. Teadja teab isegi. Teinekord on parem jätta nimed nimetamata.
Jalakas ja viinapuu
Otsekohe enne sisseastumist, vasakut kätt lääneportaali põhjapoolsel kapiteelil köidab tähelepanu kaks puud, viinapuu koos kahe roosiõie ja mingi kohaliku puuga, mida…
6 minutit -
Templirüütlite huvisfääris
Oleme harjunud nimetama Kristuse sõjateenistuse vendi (Fratres militae Christi), kes ilmestasid Vana-Liivimaa poliitmaastikku aastail ca 1202−1237, ekslikult mõõgavendadeks ja käsitama neid kui Saksa ordu käepikendust. Ei – kui, siis pigem olid nad Templiordu käepikendus Ema maal. Templiordule, s.o Kristuse ja Saalomoni templi vaestele rüütlitele ehk Templi sõjateenistuse vendadele (Fratres militae Templi) pandi ametlikult algus aastal 1118 või 1119 Poja maal…
6 minutit1 kommentaar -
Sub rosa – roosi märgi all
Roos on kõige muu kõrval ka diskreetsuse ja vaikimise võrdkuju. Roos viitab saladusele. Sub rosa ‘roosi all’ tähendas omal ajal, et kõnelused toimuvad ‘roosi varjus’, st saladuskatte all, vaikimistingimusel. Ka varakristlikus traditsioonis oli roos vaikimise sümbol. Saaremaal Karja kiriku pikihoone põhjaseina konsoolil on kujutatud roosi märki ja selle all stseeni, mida kunstiloolased tõlgendavad nõnda, et vallaline noor mees lööb külge…
6 minutit -
Vabadussõjalased vs erakonnademokraatia
Kahe päeva pärast toimuvad kohalikud valimised. Kahe päeva eest 80 aastat tagasi lõppes vabadussõjalaste põhiseaduse muutmise eelnõu rahvahääletus (14.–16. oktoobrini 1933). Tookord käis hääletamas 77,8% hääleõiguslikest kodanikest. Vabadussõjalaste eelnõu poolt anti 416 878 ja vastu 156 894 häält. Pätsi-Laidoneri riigipööre toimus järgmise aasta märtsis.
Ei hakka siinkohal tollase ja praeguse olukorra vahel sisulisi paralleele tõmbama, kuigi neid ikka on. Vabadussõjalaste…
7 minutit1 kommentaar -
Pärtliööl toimub kummalist
Saaremaa muinasobservatooriumis (vt ÕpL 12.10.2012) äratavad lisaks kiviringidele ja kivilaevale tähelepanu kolm kõige suuremate, n-ö teise mehe sauna suuruste hallide kivide rida. Üks neist tähistab üsna täpselt põhjasuunda ja teised mitte niiväga täpselt loode- ning kirdesuunda, piiritledes otsekui vaatlussektori, mis algselt avanes mere poole. Siinkirjutajal tekkis juba aastaid tagasi kahtlus, et vähemalt üks neist kiviridadest peaks viitama kas siis pärtliõhtusele päikeseloojangule…
7 minutit -
Hundi aasta, hundi aeg
Tänavune aasta on kuulutatud Eestis hundiaastaks. Koos aasta looma esmakordse tunnustamisega sündis idee valida ka rahvusloom – et rahvuslinnu (suitsupääsuke), rahvuskala (räim), rahvuslille (rukkilill) ja rahvuskivi (paekivi) kõrvale oleks ka kedagi neljajalgset paigutada. Välja pakutud nimistus figureerivad lisaks hundile ka ilves, põder, kobras, mäger, siil, nirk, orav, hüljes …
Teinekord küsitakse retooriliselt, kas see viitab ühiskonna väärtushinnangutele, kui me kaitseme ja toidame oma…
6 minutit1 kommentaar -
Suur sõda Salme pärast
Millal saabub selgus Saaremaal Salme väinal ca 1313 aastat tagasi toimunud verise lahingu tausta kohta?
Ajavahemikus 650–750 toimus Saaremaal üllatuslikult t õsine lahing. Surma sai ligi 40 eliitsõdalast. Kohale pidi olema tulnud tollastes oludes tohutu armaada, paarkümmend laeva. Tulnukate üldarv ulatus arheoloog Jüri Peetsi hinnangul viiesajast tuhandeni.
Asetades Salmel langenute arvu hilisemate kuulsamate lahingute konteksti: viiesaja aasta pärast, 1242 toimunud Jäälahingus langes 20…
7 minutit2 kommentaari -
Boriss Jeltsin Tallinnas taas
Venemaa esimene president Boriss Jeltsin allkirjastas 22 aastat tagasi, 24. augustil 1991 Eesti riikliku iseseisvuse tunnustamise akti, kutsudes ühtlasi N Liidu presidenti ja maailma riike üles sedasama tegema. Loomulikult öeldakse, et Eestit toetades oli Jeltsin oma poliitkasu peal väljas. Aga seda väidet võiks ainult siis tõsiselt võtta, kui oleks ette näidata mõni tipp-poliitik, kes ajaks omakahjupüüdlikku poliitikat.
Jättes kõrvale parteipoliitilised eelistused, on…
7 minutit -
Odysseus ja argonaudid Saaremaal: mida nad siit otsisid?
Võimalik, et saaremaine palveränd sai alguse ammu enne seda, kui Bremeni Adami mainitud kreeklased ja hispaanlased Churlandi saarel käisid (vt ÕpL 12.10.2012). Võimalik, et Saaremaad külastasid juba muinaskreeka argonaudid ja Odysseus, kelle riskantse retke kajastustes leidub liiga palju otseseid paralleele eesti mütoloogiaga, et neid juhuslikeks pidada.
Rauaretk, teaberetk
Kui, siis käis Odysseus siinmail tõenäoliselt taevast sadanud rauda hankimas,…
9 minutit -
Esimene kirik Saaremaal
Saarlaste eepiline kangelane Tõll ehk Töll on ka Saare sakste juttude kangelane. Voldemar Miller on sedastanud, et Saaremaa sakslased pidasid Tõllu eestlaste vapraks vanemaks, käsitledes teda konkreetse isikuna. Tõll, parun Tollide esivanemaid Saaremaal, osutub olevat kõigis saksapoolsetes juttudes eestlaste vanem, kes võitles iseolemise eest. Eestipoolsetes juttudes tuntakse teda eelkõige kirikuehitajana. Tõllu kirikuehitustegevus seostub põhiliselt Karja, Kaarma ja Valjala kiriku rajamisega. Üldiselt peetakse…
7 minutit1 kommentaar -
Sarved segi sikkudel
Karja kiriku triumfikaare lõunapoolsel baasil on raiutud kivisse kaks loomapead: siku- ja jäärapea. Mida teevad sikud-sokud ja jäärad kristlaste pühakojas? Eesti kunstiloolased vihjavad võimalusele, et taltsad koduloomad söövad paradiisiaia rahus rohtu või siis et hoopis liiderlikud ja saatanlikud elajad peletavad sarve jõul kurivaimusid. Vahest võiks aga kirikus jäädvustamist leidnud soku-/jäärapeas näha siiski lihtsalt viljakuse ja sigivuse sümbolit, nagu see vanadel aegadel üldiselt…
7 minutit -
Kohalik Kristus
On toodud küllalt paralleele Jeesus Kristuse ja idamaiste päikesejumaluste vahel: egiptuse Horus, pärsia Mithra, früügia Attis, foiniikia Adonis, kreeka Dionysos (hilisem veinijumal; vein on jumala veri) … Oleks väga ebaaus, kui põhjamaal puuduksid oma paralleelid Pojaga. Samuti on loogiline, et kui juba Ema maa, ei saa seda Pojata ette kujutada – üks vihje siinsetele oludele võiks olla Kristuse kannatuslugu Tallinna vana vapi taustal…
6 minutit -
Kui Caupo Roomas käis
Et Koiva liivlaste vanem, nende quasi rex Caupo käis Roomas, kindlasti mitte ilma kutsumata, seda mäletati ja meenutati kolm inimpõlve hiljemgi. Caupo asus vend Theoderici saatel teele kevadel 1203 ja naasis septembris 1204.
Kristuse asemik suudles Caupot ja päris temalt palju Liivimaa ümber asuvate rahvaste olukorra kohta ning kinkis ühtlasi sada kuldraha, s.o ca 350 grammi ehedat kulda. Mis oli sel ajal väga…
7 minutit -
Hastingsi lahinguväljalt Soontaganale
Eesti keskaeg pole mõistetav lahus Euroopa keskajast, tõdetakse „Eesti ajaloo” 2. köite, 2012, sissejuhatuses. Teadlikult on püütud käsitleda Eesti ainest laiemalt, ka Lääne-Euroopa taustal. Loogiline. Siiski tundub see lääneeuroopalik kontekst jäävat kuidagi ahtaks. On küllalt paralleelsusi Eesti ja Euroopa ajaloos, mis vajavad lahtirääkimist. Üks näide: 1066. a Hastingsi lahing Inglismaal (pöördepunkt ida ja lääne kiriku ning seega ka Eesti…
6 minutit -
Koidutähereligioon, sabatähereligioon
Meteoriidid ja sabaga tähed, need kosmose põhjatusest ilmunud õudsed taevahulgused ja sajandite peletised (nagu väljendub Gustav Ränk seoses Halley komeedi ilmumisega aastal 1911) on pannud aluse hulgaliste religioonide tekkele üle maailma, sh vähemalt ositi ka kristlusele. Meteoriidid öeldakse olevat muinasegiptuse religiooni süda. Heliopolises kummardati BenBeni-nimelist musta koonilist taevakivi, Egiptuse päikesejumala sümbolit; pärit olnud see päikesejumalast endast. Must kivi on…
8 minutit1 kommentaar -
Euroopa piirväärtused: Iirimaa ja Eesti
Iirimaa ja Eesti esindavad n-ö Euroopa piirväärtusi – üks asub kõige kaugemal läänes vastu ääretut maailmamerd, teine idas vastu Aasia tohutut mannermaad. Eestlaste ja iirlaste mütoloogias ning maailmanägemises ilmneb kuidagi liiga palju kokkusattumisi. Iga kord ei saa seda seletada Põhja-Euroopa ühtse, kiviaega juurduva vaimse pärandiga. Oletada tuleb ka hilisematel aegadel toimunud reaalset läbikäimist.
Iiri saksad, Saare saksad
Eestit nimetati omal ajal…
7 minutit -
Narva jõel, 69 aastat tagasi
Jaanuaris 1944 jõudsid Narva jõe taga lõpule tõsised ettevalmistused Leningradi-Novgorodi operatsiooniks. Osales kolm rinnet: Leningradi, Volhovi ja 2. Balti rinne, 822 000 meest. 12. oktoobril oli peakorter kiitnud heaks alustada rünnakut jaanuaris 1944. Suurpealetung algas 14. jaanuaril ja oli 1. märtsiks selgelt liiva jooksnud. Kuigi tulejõud oli väidetavalt suurem kui Stalingradi vastupealetungi ajal (21 600 suurtükki, 1500 Katjušat, 1475 tanki ja…
7 minutit1 kommentaar -
Hea sõnum: maailma lõpp jääb ära
Pööripäev on käes – koos uute lootustega, et elu pöörab paremuse poole. Ja juba ongi lisaks jõulusõnumile anda edasi veel üks rõõmusõnum: maailma lõpp jääb ära. Õigemini: viimnepäev on edasi lükatud. Kes lükkas ja lükkab? See on küsimus, et mitte öelda – põhiküsimus.
Maailma lõpuga on niisugune asi, et üsna kindlasti on igal põlvkonnal tulnud selle kartus üle elada ja…
8 minutit1 kommentaar