Varia
-
„Tokerjad hääbuvad, Vilde jääb”
Reedel, 24. aprillil peeti kirjanike maja musta laega saalis kirjanik Eduard Vilde 150. sünniaastapäeva auks ülalmainitud pealkirjaga konverentsi, mille sisukates ettekannetes vaagiti Vilde elu ja loomingut, maailmavaadet ning seisukohti eri nurkade alt.
Pärast Rein Veidemanni emotsionaalselt mõjuvat sissejuhatust, mis heitis eesti kultuuri- ja kirjandusmaastikule, täpsemalt klassikute käitlemisele, käsitlemisele ja meenutamisele laias perspektiivis pisut nukra pilgu, lahkas Pille-Riin Larm Vildet kui…
6 minutit -
Kambja kooli aastapäeval esitleti koolialmanahhi juubelinumbrit
Kambja koolis esitleti 24. aprillil almanahhi „Tootsi taskud”, mis on Eestis teadaolevalt ainus koolialmanahh, mida on koostatud ja trükitud igal kevadel kahe aastakümne jooksul.
„Kambja kooli almanahhi oleme välja andnud järjeloona kakskümmend aastat,” kirjutab tänavuste „Taskute” saatesõnas kooli direktor Enn Liba. „Üle 1500 lehekülje lugusid ja pilte ligikaudu 80-leheküljeliste aastaportsjonite kaupa.”
Juubelihõngulises numbris meenutatakse „Tootsi taskute” esimese…
2 minutit -
Muinasjutuline matemaatika
Mullu väitsin lastekirjanduspäeva ettekandes „Suur Peeter ja Väike Peeter – muinasjutt esimeses klassis”, et muinasjutte, iseäranis kunstmuinasjutte saab kasutada üldõpetuslikul meetodil aineõpetuses. Tartu linnaraamatukogu laste- ja noorteosakonna juhataja Ädu Neemre haaras sõnal sabast ning palus mul idee aasta jooksul ellu viia. Nõnda sündis pisiprojekt „Muinasjutuline matemaatika”, mille raames jutustasin esimeses ja teises klassis eesti autorite kunstmuinasjutte aritmeetiliste tekstülesannete inspiratsiooniallika ja alusmaterjalina….
5 minutit -
Metsa saab alati tuppa tuua
Hiireviu tõstab pesas samblatutte paremini kahele munale toeks ja sätib end taas hauduma. Arvutiekraanilt on näha väikseimgi pisiasi, linnu iga liigutus ja sulgede värv, isegi pesamaterjaliks kasutatud kuuseoksad võib ükshaaval üle lugeda.
Täiesti stressivaba vaatepilt kesk arenevat tehnikaküllust, ja ometi saab Eesti hiireviu tegemisi internetist üle maailma jälgida just tänu tehnikale – looduskaamerad näitavad looduse imesid otseülekandes.
Muidugi ei saa garanteerida, et loomad-linnud…
5 minutit -
Male heaks
Paul Kerese rahvusvahelisel maleaastal tuleb male tasapisi avalikku ruumi tagasi. Kujukas näide on 23. aprillil Tallinnas peetud Kassisaba kevadpäev. Kassisaba seltsi ja Eesti male…
3 minutit -
Seitsekümmend aastat eesti haridus- ja koolilugu seestvaates
„Loodame, et see esimene valik õpetajate lugusid leiab palju kaasamõtlejaid ja järgmiste elulugude kirjapanijaid,” kirjutab raamatu koostaja ning toimetaja, kirjandusteadlasest eesti elulugude esikogujaks ja uurijaks tõusnud Rutt Hinrikus. Annaks kõigevägevam talle jõudu, kirjandusmuuseumile ja ühendusele Eesti Elulood aga rahastajaid, et kogumist jätkata.
Ning eesti õpetajatele ja koolijuhtidele tahtmist mäletada ja oma mälus eri kooliaegu võrrelda, et…
7 minutit -
Kingitus maakoolide raamatukogudele
Raamatu „Harilik eestlane” autorid Helen Ree ja Karin Nemec kingivad maakoolide raamatukogudele oma raamatuid ning kutsuvad kirjastajaid ja teisi autoreid tegema sedasama.
Kingipakis on 65 raamatut. Kingituse saajad valib välja Eesti raamatukoguhoidjate ühingu kooliraamatukogude sektsioon aprilli lõpuks ja need jõuavad koolidesse sügiseks.
„Kooliraamatukogudel on väga suur roll eesti keele ja kultuuri edasi andmisel,” rääkis Nemec. „Samas on paljudel eelarve uute raamatute ostmiseks…
1 minut -
Nordic Noir lahkas krimikirjandust
Möödunud nädalal peeti Tallinna raamatumessi käigus Eesti rahvusraamatukogus Põhja- ja Baltimaade kirjandusfoorumit, mis tänavu oli pühendatud kriminaalkirjandusele.
Põhjamaade ministrite nõukogu Eesti esinduse kultuurinõunik Eha Vain, kuidas foorum kulges ja miks valiti tänavu just säärane teema?
Kirjandusfoorum toimus juba kolmandat aastat järjest ning tõi saali ligikaudu 150 krimikirjanduse huvilist. Meie kui korraldajate rõhuasetus oli, nii nagu ka eelmistel kordadel, sõnal „kirjandus”. Just kirjandus…
7 minutit -
Gustav Adolfi gümnaasiumis avati Hardi Tiiduse raamatukogu
Möödunud reedel avati Tallinnas Gustav Adolfi gümnaasiumi ülakorrusel kooliraamatukogu esises fuajees Hardi Tiiduse raamatukogunurgake. Omaaegse teletähe ja mälumänguri, GAG-i lõpetanud Tiiduse raamatud jõudsid kingitusena kodukooli tänu tema tütrele Maria Tiidusele, kelle sõnul teenivad teosed nii kõige paremini oma eesmärki.
Neljale suurele vanaaegsete nikerdustega riiulile on mahutatud mõnisada teost, mille seas on näpuotsaga lastekirjandust, peoga proosat ning tublisti…
2 minutit -
Väino Ratassepp on isegi, püss käes, oma kooli kaitsnud
Täna peab Väino Ratassepp oma 85. sünnipäeva. Esitame legendaarsele keemiaõpetajale sel puhul mõned küsimused.
Ratasseppade viis põlvkonda on õpetajad. Keda peate selle dünastia alusepanijaks?
Koolikatsujast vaarisa Jaan Schasmini Palamuselt, kes oli ärksa vaimuga kirjaoskaja talumees ja kelle juhtmõte oli, et kool on eeskätt kasvatusasutus. „Peamine on ülalpidamine!” ütles ta. Koolikatsujat võib võrrelda tänapäeva inspektoriga. Pühade eel said usinad õppurid temalt…
8 minutit2 kommentaari -
Käsikirjad sahtlist välja ja võistlusele!
Mitme kirjandus- ja meediakanali koostöös kuulutati välja uus kirjanduskonkurss Bestseller, kuhu oodatakse sügiseks värskeid lugusid või avaldamata teoseid nii proosa-, aime- kui ka lastekirjanduse vallas. Konkursi auhinnafond on 10 000 eurot ning eesmärk leida erilisi lugusid, millel oleks potentsiaali laieneda ka teistesse žanritesse.
„Hea bestseller on lugu, mis ei lase sind lahti enne, kui oled keeranud viimase lehekülje. Midagi…
2 minutit -
Noored on ressurss, keda tuleb toetada
Noorsootöö eriala õpetamisega tegi Eestis esimesena algust Tallinna ülikooli pedagoogiline seminar 1992. aastal. Kõigepealt kutsekeskhariduse, seejärel rakenduskõrghariduse ja sellest sügisest juba ka magistriõppe tasemel. Eriala arengust kõnelesid noorsootöö eriala õppekava juht Ilona-Evelyn Rannala ja pedagoogilise seminari direktor Silver Pramann.
Et sügisest saab õppida noorsootööd ka magistritasemel, on kindlasti paljude jaoks hea uudis.
SP: Tõepoolest. Noorsootöö on nende kahekümne kolme aasta jooksul…
8 minutit -
Linde vaatlema ja loodusesse matkale
Vaevalt leidub inimest, keda kevad ei pane mingilgi moel looduse poole kiikama ja sellele mõtlema. Ikka tekib koos taimede tärkamise, naasvate lindude või poegivate loomadega hinge mingi ebamäärane rahutus, igatsus minna otsima sinililli, jälgima kuldnokki või külvama köögiviljataimi. Seda kõike tehakse ka nii mõneski lasteaias ja koolis. Samuti laekub viimasel ajal iga päev postkasti teateid loodusvaatlustest, viktoriinidest, linnukuulamistest. Mina…
10 minutit -
Hariduses ei tohiks muuta muutmise pärast
Alushariduse olevikku ja tulevikku vaatavad Tallinna ülikooli pedagoogilise seminari alushariduse õppekava juht Sirje Almann ja tsükliõppe õppekoordinaator Juta Luuri.
Meil on väga hea kaader, kellega koos tööd teha. Kes on siin töötanud 30 aastat, kes 20 aastat, sõnab Sirje Almann. Meeleolu on ühtaegu juubelihõnguline ja nostalgiline, sest sügisest kaob pedagoogiline seminar struktuuriüksusena.
Kui popp on õppida alushariduse pedagoogiks?
SA: Konkursi järgi…
9 minutit -
Täna peetakse kogu maailmas lastekirjanduse päeva
Täna, rahvusvahelisel lasteraamatupäeval, mille aluseks on kuulsa muinasjutuvestja Hans Christian Anderseni sünniaastapäev, toimub üle kogu maailma lastekirjandusega seotud ettevõtmisi. Nii ka Eestis, kus näiteks Tallinna keskraamatukogus antakse lastekirjanik Aino Pervikule üle tänavune „Järje hoidja” auhind.
Auhind antakse igal aastal keskraamatukogus möödunud aastal kõige enam loetud lasteraamatu autorile, et tänada teda kui järjepidevuse hoidjat lastele ja noortele väärt lugemisvara…
11 minutit -
Theoderici päikesevarjutus
Kaheksasada aastat tagasi, kui „pärast Ridala sõjakäiku ja Sakala Lembitu allaheitmist hakkas kogu Eestimaa raevutsema Liivimaa vastu”, plaanitses Eestimaa piiskop Theoderic sõitu Rooma kirikukogule. Riia piiskop Albert oli Rooma poole teele asunud juba eelmisel aastal.
Theoderic kuulus kohalike ristisõdalaste kõrgseltskonda. Tema oli see mees, kes käis Roomas paavstidelt ristisõjabullasid toomas ja tundis seega vähemalt kahte paavsti isiklikult. Ta seadis sisse Kristuse sõjateenistuse…
7 minutit -
Harivalt hõrgutav
Võib ju tunduda, et mis seos on kokaraamatutel õpetajate või õpetamisega, aga teatavasti soodustab (õige) toitumine suuresti ka ajutegevust. Ja pealegi on kokad ja söögilauad igas koolis ja lasteaias. Nii et kui üksteise järel jäi silma kooliga seotud kokaraamatuid, tundus hea mõte need omavahel kokku viia. Seda enam, et kõnealused raamatud – igaüks täiesti otseselt kooli või lasteaiaga seotud – on kõik…
6 minutit -
Nõukogude-aegne elu pisipedas õpilase ja õpetaja pilguga
Mare Peil, Hille Suursalu, Maimu Roolaht ja Õie Haavik on Tallinna pedagoogilise seminari vilistlased, kes kõik on selles koolis Nõukogude ajal mitte ainult õppinud, vaid ka töötanud. Kohtusime ühel märtsi pärastlõunal rahvusraamatukogu kohvikus ja meenutasime endisi aegu.
Valge elevandi ordu
Mare Peil astus Tallinna eelkoolikasvatuse pedagoogilisse kooli aastal 1950. Ta tunnistab, et teda, maalt tulnud tüdrukut, võluski alguses…
14 minutit5 kommentaari -
Keskraamatukogus algab peagi luulemaraton
Tallinna keskraamatukogu peamajas algab reede, 20. märtsi keskpäeval luulemaraton, mis kestab kella 19-ni. Värsket luulet saab kuulata Veronika Kivisilla, Indrek Koffi, Eda Ahi, Peep Ilmeti, Kätlin Kaldmaa, Wimbergi ja Hans Kaldoja esituses. Lisaks esitavad eesti näitlejad ka varasemat eesti luulet. Luulet kuulama pääseb tasuta.
Samal ajal saab raamatukogu võõrkeelse kirjanduse osakonnas (Liivalaia 40) kuulata luulet ka vene keeles. Esinevad Anna…
1 minut -
Palju õnne Contrale!
Emakeelepäeval kuulutati välja tänavused Eesti kultuurkapitali kirjanduspreemiad. Lastekirjanduse valdkonnas pälvis selle aasta preemia luuletaja Contra, kes koostöös illustraator Ulla Saare ja Tallinna keskraamatukoguga andis sügisel välja luulekogu „Kõik on kõige targemad”. Kuu aja eest valiti see ka kaunimate raamatute hulka.
Närvisööjad*
Tunnis oli pingeline õhkkond.
Tunni lõpus ütles õpetaja, ärme
sööma lähme, sest teil täis ju kõht on,
terve tunni sõite õpetaja närve.
Contra
Et seda vahvate värviliste piltide…
6 minutit -
Kas Jukust on saanud Juhan?
Eesti muuseumihariduse edendajad ja huvilised pidasid 27. veebruaril Eesti vabaõhumuuseumis konverentsi teemal „Eesti muuseumipedagoogika – 20 aastat noor. Kas Jukust on saanud Juhan?”.
Järjekorras 4. muuseumihariduse konverentsi toimumispaik oli omamoodi sümboolne, sest just siin loodi 1994. aastal esmakordselt Eestis muuseumipedagoogi ametikoht. Tollase direktori Merike Langi sõnul oli muuseumipedagoogina tööle asunud Christina Lääne ülesanne tegelda esmajoones ja ainult muuseumipedagoogikaga, erinevalt levinud praktikast, kus muuseumiharidusega…
8 minutit -
Autospordi rollist tehnikateaduste propageerimisel
Juhtusin hiljaaegu lugema kadunud auto- ja autospordiajakirjaniku Vello Kala 1983. a ajakirjas Kehakultuur avaldatud artiklit pealkirjaga „Tagaõuest välja”. Sarnaselt poliitika ja ajalooga leidus rohkelt äratundmiselemente ka selles loos, mis keskendus peamiselt autosportlaste järelkasvu puudumisele, mõtisklustele olukorra põhjustest ning sellest, kuidas saada edasi.
Toonaseid Nõukogude ringradasid valitsenud Toomas Napa oli ühtäkki jäänud kodumaa ainsaks medalitoojaks. Vormel-Estonia 20 oli tehnilises…
7 minutit -
Otsige märgiga lasteraamatuid!
Hiljuti saabus meediasse üsna samaaegselt kaks eraldiseisvat teadet heade lasteraamatute märgistamisest. Nii tasub poest ja raamatukogust edaspidi otsida nii lastekaitse liidu kui ka lastekirjanduse keskuse Hea lasteraamatu märgiga köiteid. Mis vahe neil märkidel õieti on?
MTÜ Lastekaitse Liit tähistab märgiga „Hea lasteraamat” parimaid üllitisi juba seitsmendat aastat järjest. Hea lasteraamatu valimine leiab aset kord aastas, aga see-eest laiahaardeliselt – kevade hakul…
4 minutit3 kommentaari -
Emakeelset luulet ka väliseesti lastele
Leidsin möödunud nädalal oma töölaualt üllatuslikult ühe toreda lasteraamatu. See kätkeb endas tükikest eesti lasteluule paremikust, mis paralleelselt tõlgitud ka inglise keelde. Raamatu idee autori ja koostaja, eesti keele õpetaja Mall Pesti sõnul on tegu on ainulaadse projektiga, mille siht ongi suuresti välismaal elavad eesti, aga ka mitte ainult eesti lapsed.
Kelmikat pealkirja „Siilid ja pingviinid” kandev kogumik sisaldab Leelo…
2 minutit