Varia
-
Keeletoimetamine – kellele ja milleks?
Möödunud laupäeval, 7. märtsil peeti Tallinna ülikoolis Eesti keeletoimetamise 85. sünnipäeva. Eesti keeletoimetajate liidu kutsel kokkutulnutele kõnelesid seminaril oma erialastest ootustest toimetajale kirjanik Jan Kaus, tõlkija Triinu Tamm ja kirjastaja Krista Kaer ning oma kogemusi jagasid kaks toimetajat: kauaaegse kogemusega Ants Haljamaa ja vastalustanud Liina Lepsalu.
„Uue aja tulekul olid korrektorid esimesed, kellest loobuti, ja peab tunnistama, et see tõi…
3 minutit1 kommentaar -
Kes siis kooli ajal kiriku aias õunaraksus ei käinud!
Väikese koha, nagu Maarja-Magdaleena võlu on see, et ühes peres saab oma kooli sünnipäeva tähistada neli põlve korraga.
Kuidas vanavanaema ajal koolis kõva kord oli
Minu vanavanaema Linda Vahermets mäletab esimesest koolipäevast ainult seda, et tema pinginaaber tegi püksi, sest ei teadnud, kus on väljakäik.
Pärast Pataste algkooli lõpetamist 1933 jätkas vanavanaema õpinguid Maarja-Magdaleena mittetäielikus keskkoolis. Kooli mindi jalgsi,…
6 minutit -
Aardekirst rahvuskultuuri austajale
See raamat jäi mulle esmalt silma aasta eest, värskelt raamatupoodi jõudnuna. Ning pakkus äratundmisrõõmu mullusügisesel rändnäituste auhindamisel Narvas, kus osales ka teatri- ja muusikamuuseumi ekspositsioon Pulstist ja rahvapillidest. Kui teos hiljutisel muuseumiauhindade jagamisel parima teadustrükise preemia pälvis, oli selge, et nüüd on aeg sellest lähemalt kirjutada.
August Pulst (1889–1977) on nimena eesti muusikaajaloos tõenäoliselt tuttav enamikule muusikahuvilistele. Aga kui ka pole,…
3 minutit -
Eduard Vilde 150
Sel kolmapäeval, 4. märtsil möödus kirjanik Eduard Vilde (1865–1933) sünnist 150 aastat. Kui vahel tundub, et klassikud on vajunud unustuse hõlma, tõestavad näitused, kuuldemängud ja ettekandepäevad, aga ka kirjaniku auks välja antud postmark ja meenemünt seekord küll teistpidist. Toome välja mõned kirjaniku juubeliaasta sündmused:
• Kultuuriministri ja Eesti kirjanike liidu esimehe väisatud vastuvõtul Kadriorus Vilde majamuuseumis kuulutati kolmapäeval välja Vinni valla Vilde-nimelise kirjandusauhinna laureaat,…
3 minutit -
Löö kaasa rahvusvahelise veepäeva tähistamisel
Igal aastal 22. märtsil tähistatakse ülemaailmset veepäeva, mille eesmärk on juhtida inimesi kas või ühel päeval aastas mõtlema veeressursside mõistlikule ja säästlikule tarbimisele. Tänavu on teema „Vesi ja säästev areng”. Keskkonnaamet aitab õpetajatel temaatilise tunni läbiviimiseks materjali leida.
Üleilmset veepäeva tähistatakse ÜRO eestvedamisel juba 22. korda. Varasematel aastatel on veepäeva teemad keskendunud näiteks põhjaveele kui nähtamatule ressursile, veele…
5 minutit1 kommentaar -
Tuglase preemia said Mait Vaik ja Mart Kivastik
Friedebert Tuglase asutatud novelliauhinna, mis antakse alati üle tema sünniaastapäeval, laureaadid on tänavu Mart Kivastik novelli „Õnn tuleb magades” ja Mait Vaik novelli „Puhtus” eest, mis ilmusid vastavalt Vikerkaares nr 12/2014 ja kogumikus „Tööpäeva lõpp”.
Tuglase 129. sünniaastapäeval tema kodumajas Väikese Illimari tänaval üle antud novelliauhinna nominentideks valis žürii (Mirjam Hinrikus, Toomas Kiho, Veronika Kivisilla, Kaupo Meiel ja Jaanus…
1 minut -
Parimate reisiraamatute autorid on Heilika Pikkov ja Enn Kaup
Ka seitsmendat korda jagataval reisiraamatute preemial, mida jagati kolmapäeva õhtul kirjanike majas, oli tänavu kaks laureaati, kuigi see selle auhinna puhul mitte alati nii ei ole. Heilika Pikkov sai auhinna raamatu „Minu Jeruusalemm”, Enn Kaup aga kahe raamatu – „Imekaunis Antarktika. Pühendatud teadusele” ning „Armulugu Antarktikaga. 9 ekspeditsiooni Lõunamandrile” – eest.
Reisiraamatu auhinda välja andva Go…
2 minutit -
Jaan Krossi preemia sai Ants Hein
Jaan Krossi SA iga-aastase kirjandusauhinna pälvis tänavu kunstiteadlane ja kultuuriloolane Ants Hein teose „Õisu” eest.
Raamat alapealkirjaga „Ühe Liivimaa mõisa ajalugu ja arhitektuur” avab lugejale mõisahoonestuse ehituskunstilise pale isikute-omanike esteetilistest ideaalidest, omanike vahetumistest tingitud muutustest, majandusolude teisenemisest ja alates 19. sajandist ka riigivõimu bürokraatlikust sekkumisest põimunud seoste kaudu. Teose sõnakasutus on asjalik ja tabav. Erialaselt on teoses varem teadaolevale lisaks täiendusi…
1 minut -
Ettevõtlusteater õpetab raha/maksutarkust
Ettevõtlusteater suunab noori mõistma ettevõtjaks olemist ja ettevõtlusmaailma. Etendustel-seminaridel jagavad tuntud ettevõtjad oma edu saladusi.
Ettevõtlusteater MTÜ julgustab noori tegelema ettevõtlusega ning olema ettevõtlik igas valdkonnas ja rajama seejuures mitte ainult kasumile suunatud ettevõtteid (OÜ, AS), vaid tegelema ka sotsiaalse ettevõtlusega (MTÜ, SA). Alusmaterjali ettevõtlusteatri jaoks ei pea koguma vaid intervjuude teel, lood ettevõtlusteatri lavale toomiseks võib leida ettevõttekülastuse…
6 minutit -
Retk isamaa ajalukku
Vabariigi aastapäeva eel viivad mõtted ikka ajalukku. Nii püüdsin minagi rännata läbi Eestimaa eri etappide, mõistagi nende kõige raskemate, pöördeliste, võitluslike, mis on pälvinud piisavalt tähelepanu, et jõuda raamatulehekülgedele. Rohkem või vähem juhuslikult jäi pihku ja silma kolm teost, mis võimaldavad lugejal tagasi vaadata muistsele usuvõitlusele 16. sajandil ja hilisemale vabadussõjale 20. sajandi alguses ning heita pilk ajalukku läbi tagasivaate vähem või…
10 minutit -
Tšaikovski, maailma tuntuim jurist
Eesti ja keiserliku Venemaa kõige tähtsam õigusteaduskool – mis neid ühendab?
Peterburi keiserlik õigusteaduskool asutati senati kõrgeima määrusega. Kooli patroon oli Vene tsaar, see avati 5. detsembril 1835 tsaar Nikolai I ja troonipärija osavõtul. Õigusteaduskooli tegelik asutaja ja esimene direktor oli aga saksa päritolu tsaariperekonna liige prints Pjotr Georgi p Oldenburg(ski) (1812–1881). Hiljem, kuni kooli sulgemiseni rahvahariduskomissariaadi otsusega 18. juunil 1918,…
7 minutit -
Põhjamaade noortesarjad pakuvad põnevust
Eesti raamatulettidel ja -müügitabelites koguvad populaarsust kaks tuliuut Põhjamaade noortesarja: Rootsi sari „Pax” (tõlkija Kadri Papp), mis peaks paeluma põhikooliealisi poisse, ning soomlanna Salla Simukka mustvalgepunane triloogia (tõlkija Kadri Jaanits), mis mõeldud keskkoolineidudele. Mõlemad sisaldavad kriminaalse süžee kõrval tugevalt koolikiusamise teemat.
Kummastki sarjast on seni ilmunud kaks osa, esimene neist – „Pax: Loitsusau” ja „Punane nagu veri” – möödunud…
6 minutit -
Eepose uus tulemine
Sedakorda leiab „Kalevipoja” kojujõudmine koomiksi kujul ja kirjakeele kõrval aset esmakordselt (!) ka võru keeles. Tegijad Toom Tragel, Raoul Annion, Marek Laimets põhjendavad tõlget kummardusena Kreutzwaldile, kes just Võrus „Kalevipoja” kirja pani.
Küllap tuleb selles näha aga ka lõunaeesti kultuurilise identiteedi Suurt Tegu. Ilmus ju piibelgi 1686. aastal uue testamendi näol (Wastne Testament) Adrian Virginiuse tõlkes kõigepealt lõunaeesti keeles. Ja ollakse ilmselt ühel…
3 minutit -
Õpetaja jagas teadmisi biokeemiku vaatevinklist
Urmas Kokassaare „Jagatud teadmised” on mitmeti eriline raamat. Hulk teadmisi, mida lugeja saab, on silmaringi avardamiseks muidugi väga vajalikud, kuid ilmumisega seotud asjaolud annavad teosele omamoodi tundelise lisaväärtuse.
Raamatusse on artiklid valinud Sirje Kokassaar ja Juhani Püttsepp. Viimane on ühtlasi teose koostaja. Nad on seda teinud kirjutiste autori Urmas Kokassaare asemel, sest tema nime järele tuleb kirjutada lisaks…
3 minutit -
Emaarmastuse ääremaad
Tallinnas Sõpruse kinos esilinastus eile 25-aastase Kanada režissööri Xavier Dolani Cannes’i festivalil pärjatud täispikk mängufilm „Emme”, mis räägib ADHD-d ehk ärevushäiret põdeva nooruki ema ponnistustest poja kasvatamisel ja suunamise teel. Tõsi, see tee kujuneb rohkem Ameerika mägedeks, kus eesmärk on peamiselt ära hoida ja siluda poja tekitatavaid pahandusi.
Filmi kirjeldatakse tutvustuses kui „emotsionaalsest energiast ohtlikult pakatavat tragikomöödiat”, mille kolm tegelast on „raskekujulist ADHD-d…
6 minutit -
Iga laps on Eestimaa väärtus*
Väljendid „kiindumussuhe” ja „kiindumushäire” jäävad ühiskonnas üha enam silma-kõrva. Tulid terminina ette kõrval kõneldud filmis ning olid vaikivalt äratuntavad ka näiteks kõrvalküljel lahatud noorteromaanides. Mis see kiindumushäire õigupoolest on ja kuidas selle all kannatajat aidata? On üks raamat – Niels Peter Rygaardi „Kiindumushäirega laps. Praktilise teraapia käsiraamat”** –, mis kõike seda selgitab ning mida võiks lugeda iga õpetaja ja (kasu)lapsevanem.
Küllap…
4 minutit1 kommentaar -
Kes oli Paul Erdős ehk Raamat epsilonidele
Valguse kirjastus on andnud välja raamatu, mis tõestab vaimustaval moel, et matemaatika- või ajalooteadmisi on võimalik anda ja saada ka igati lahedalt ja noortepäraselt, innustavalt ja igavlemata.
Paul Erdős (1913–1996) oli pisut iseäralik ungari matemaatik, kellest sai legend juba tema eluajal. Konverentsilt konverentsile ning kolleegi juurest kolleegi juurde rännanud erialateadlase ja matemaatilise palveränduri kohta võib öelda, et ta oli…
2 minutit1 kommentaar -
2014. aasta kauneimad raamatud valitud
Eile õhtul kuulutati rahvusraamatukogus välja mullused kauneimad raamatud, mida saab veebruari lõpuni sealsamas ka näha.
Eesti kujundusgraafikute liidu, Eesti kirjastuste liidu, Eesti lastekirjanduse keskuse ning Eesti rahvusraamatukogu korraldatavale konkursile esitasid 68 kirjastajat seekord 151 tööd, mille puhul hinnati kujunduse terviklikkust, disaini, õiget materjalivalikut ja kvaliteetset teostust. Lihtsalt korraliku töö eest auhinda siiski ei anta. „On vaja mingit nippi, põnevaid detaile,…
5 minutit -
Kaks sünget tähtpäeva nädala kalendris
Kogu maailmas tähistati 27. jaanuaril rahvusvahelist holokausti ohvrite mälestuspäeva. Euroopa meedia kajastas seda sünget tähtpäeva ohu- ja muremõtetega. Nii riigijuhid kui ka tuntud kultuuritegelased väljendasid muret ühiskonnas kasvava tigeduse ja vihkamise laine ning juudivastaste väljaastumiste sagenemise pärast. Osa nendest sõnumitest jõudis ka Eesti ajalehtede veergudele.
Eestis on holokausti mälestuspäeva traditsiooniliselt üsna tagasihoidlikult tähistatud. Meie inimestele tundub see mingi sünge…
7 minutit -
Minevik jääb alati meiega
Ma olen püüdnud viimaste aastate jooksul kogeda „Hetke” ja jõuda „Koju”, aga tabada tuuma ei ole mul õnnestunud. Nüüd tunnen ma lõpuks, et „olen elus”. Kerge see tee ei olnud, aga Kaus on mind kõnetanud.
Raske on öelda, millest oleneb lugeja jõudmine raamatuni (või raamatu jõudmine lugejani). Kas lugejast või kirjutajast? Kas ajast või inimesest? Kas kogemusest või kogenematusest? Mõnikord püüad ja…
8 minutit -
Olukorrast muinasriigis: arheoloogia-aasta 2014
Kolmanda aastatuhande neljateistkümnes aasta on saanud möödanikuks. Veel mõnda aega on see poliitikute ja analüütikute lahata, seejärel ajaloolaste uurida ja hinnata. Arheoloogide huviringi jõudmiseni kulub veel paar sajandit ehk rohkemgi. Kuid suurema väärtusega kui muinasteadlaste tulevane hinnang lõppenud aastale on teave, mis mullu aastasadade tagant meieni jõudis.
Selle väärtus on suur ja oluline tingimusel, et saadud infokillud ja tehtud…
6 minutit -
Piimasuppi ja heeringat ehk Suured rännumehed ja osavad kohanejad
Eelmine aasta rõõmustas lugejaid kahe mõneti ühtemoodi, aga samas ka väga erineva muinasjuturaamatuga. Mõlemad on aukartustäratavalt paksud ning sisaldavad pealtnäha sarnaseid lugusid. Kuid üks sobib lugemiseks lastele, teine on nn akadeemiline väljaanne, milles pole jutte mugandatud, seevastu on neid kommenteeritud ja lisatud veel üht-teist teabelist. Üks sisaldab vendade Grimmide muinaslugusid, teine eesti imemuinasjutte, mille…
8 minutit -
Tuntud ja tundmatu Jõelähtme – kõige vanem, kõige parem, kõige ilusam
Kellele ei oleks mööda Peterburi maanteed Tallinnast välja sõites tulnud pähe klassiku luulerida „igav liiv ja tühi väli …”. Noh olgu, liiva ei ole, aga see-eest laiub tühi väli nii kaugele, kui silm ulatub, ette, taha, paremale ja pahemale.
Aga kui suurelt maanteelt (ütleks hea meelega: kiirteelt, aga selleni see tee kahjuks veel ei…
7 minutit -
Võtame nüüd nuhvlid ja hakkame sujundama …
Just sellist uutmoodi kõnepruuki oli 19. jaanuaril kuulda Tallinnas Euroopa Liidu majas, kui tehti kokkuvõtteid möödunud aasta 1. novembrist 1. detsembrini kestnud sõnavõistlusest.
Võistlus oli üsna populaarne, osales 850 inimest, kes pakkusid eesti keelde kokku ligi 3000 uut sõna. Võistluse üldvõitjaks valiti sõna „nuhvel”, mis tähistab nutitelefoni ja tahvelarvuti omadusi ühendavat seadet (inglise keeles phablet). Huvitav on, et „nuhvlit”…
2 minutit